
„Raamatukogu peaks olema avatud koht, kus igaüks tunneb end hästi,“ arvab Aruküla raamatukoguhoidja KATI KARU.
Kui Aruküla raamatukogu kauaaegne direktor Eda Neeme mullu sügisel ameti maha pani, otsustas Raasiku vallavolikogu liita raamatukogud ühise juhtimise alla. Vallaraamatukogu asub Raasikul ning Arukülas on üks selle kolmest harukogust. Veebruarist töötab Arukülas täiskohaga raamatukoguhoidja Kati Karu, väiksema koormusega lisaks senine raamatukoguhoidja Külliki Kalda. Raamatukogu on avatud esmaspäevast laupäevani, vähemalt kolmel päeval nädalas on mõlemad raamatukoguhoidjad korraga tööl.
Kümme aastat Arukülas elanud Kati Karu tegi raamatukoguhoidjaks hakates kannapöörde – ta on õppinud majandust ning töötas aastakümneid pangas.
„Aga ükskõik, kuhu ma läksin või kolisin, siis tavaliselt otsisin ühe esimese asjana ikka üles raamatukogu,“ sõnab ta.
Nii oli ka Aruküla raamatukogu talle juba enne sinna tööle kandideerimist väga tuttav, sest oli aastaid seda lugejana külastanud: „Paar aastat tagasi hakkas tunduma, et raamatukogu on koht, kus võiksin töötada. Ei tahtnud enam kodust kaugele sõita ning soovisin teha midagi südamelähedast. Proovisin Jüri raamatukokku tööle saada, aga mul pole eriharidust. Kui Aruküla raamatukogu kuulutust nägin, teadsin, et pean kandideerima.“
Kaks ja pool kuud pärast töökohavahetust kinnitab Kati Karu, et pole oma otsust kahetsenud – peale raamatute laenutamise pakub uus töö veel palju võimalusi oma kogukonna heaks tegutseda.
Raamatute tellimine endiselt kogu otsustada
Kuigi valla keskne raamatukogu on Raasikul, on haruraamatukogul raamatute tellimisel endiselt vabad käed ning oma eelarve. Raamatuid tellitakse enamasti Harju keskraamatukogu kaudu, osa ka otse poodidest.
„Uusi raamatuid saame keskmiselt üle kahe nädala. Ühest küljest püüan tellida aimekirjandust, mis tundub põnev. Aga kuna palju loetakse lõõgastuseks, tuleb päris palju tellida ka ajaviitekirjandust,“ ütleb Kati Karu.
Ta räägib, et kui meedias ilmuvad äsjailmunud raamatute tutvustused, tullakse mõnikord juba järgmisel päeval kogust uusi raamatuid küsima: „Seetõttu tuleb meil kiiresti reageerida.“
Päris kõike, mis ilmub, raamatukokku enam ostma ei pea, kuna raamatuid on võimalik oma lugejate soovil tellida teistest ümbruskonna kogudest, samuti saavad inimesed internetikeskkonnast lugeja.ee vaadata, kas ja millises piirkonna raamatukogus on soovitu olemas: „Meile käiakse ka näiteks Lagedilt või Kostiverest. Kui inimesel on siiakanti asja, tullakse ka raamatukokku võtma raamatut, mida oma lähimas kogus ei ole.“
Kati Karu tõdeb, et kuigi Aruküla raamatukogu ruumid on korralikult remonditud ja sinna püütud kõik paigutada võimalikult otstarbekalt, pole need siiski raamatukoguks ehitatud ning raamatute hoidlaks on vaid üks pisike tuba. See tähendab, et kaks korda kuus raamatukokku lisanduvate uute raamatute mahutamiseks tuleb osadest vanadest raamatutest loobuda: „Kui raamat on seisma jäänud, seda ei loeta ning Raasiku raamatukogus on see olemas, kanname oma raamatukogust maha.“
Korralike mahakantud raamatute jaoks on Aruküla raamatukogu sissepääsu juures riiul – sealt võivad soovijad endale raamatuid võtta. Ka kogu külastajad saavad sinna tuua raamatuid, mida enam kodus hoida ei soovi.
„See on igapäevane raamatuvahetamise võimalus. Sageli võetakse sealt vanemaid lemmikuid – raamatuid, mis meeldivad, aga endal kodus pole. Aeg-ajalt vaatame riiuli üle, et raamatud ei jääks sinna liiga kauaks seisma,“ räägib Kati Karu.
Väikelastest pensionärideni
Kuna eelmistel aastatel on Aruküla raamatukogu saanud korraliku remondi, tuleks Kati Karu meelest hakata nüüd uuendama sisustust, muretseda vitriinkappe näituste ja väljapanekute jaoks: „Kui raamat on riiulis nii, et ainult külg paistab, siis seda sageli ei märgatagi. Tegin Lennart Meri sünniaastapäeva puhul tema raamatutest väikese väljapaneku. Inimesed olid üllatunud, paljusid tema kirjutatud raamatuid ei teatudki.“
Et tuua raamatukokku uusi inimesi, on Aruküla raamatukogus tänavu korraldatud selleks üritusi. On toimunud esimesed väikelaste lugemistunnid – kodused emad koos lastega on tulnud raamatukokku, kus Kati Karu on neile näidanud raamatuid ja ette lugenud. Suurematele, Aruküla waldorfkooli õpilastele, korraldas ta koolivaheajal otsimismängu.
Täiskasvanuile on Kati Karu ellu kutsunud niinimetatud kellaviietee teemaõhtud. Esimese kohtumise teema oli taimeseemnete vahetus. Osalejaid oli vähe, aga uued asjad tahavadki harjumist, arvab ta: „Aga kui on huvitav esineja, siis tullakse küll. Näiteks oli meil väga vahva raamatututvustus, kus oli kokku 30 inimest. Raamatu „43 trikki koertele“ autor Krista Laanet, kes tegeleb peamiselt väikekoerte treenimisega, käis nelja koeraga siin, näitas, mida on võimalik nendega teha.“
Kati Karu kinnitab, et Aruküla raamatukogul on veel mitmeid plaane. Näiteks laieneb sel suvel sinna Raasiku raamatukogus mitu aastat menukalt läinud laste suvelugemise võistlus. Aruküla raamatukoguhoidja arvates võiks sarnaseid lugemise väljakutseid korraldada ka täiskasvanud raamatuhuvilistele ning hakata raamatukogus pakkuma kooskäimisvõimalust pensionäridele. Veel on tal idee avada Aruküla suvisel kohvikutepäeval raamatukogukohvik koos raamatuvahetuslaadaga. Infot ja reklaami toimuva kohta jagatakse nüüd Aruküla raamatukogule loodud Facebooki lehelt.