
Kuusalu, Haljala, Tapa ja Kadrina valla ning Loksa linna omavalitsuste, vabaühenduste ja ettevõtjate ühise Leader-tegevusrühma MTÜ Arenduskoda talveseminaril, 16. jaanuaril kuulutati teistkordselt välja Arenduskoja Pärlid.
Seekord oli Arenduskoja Pärli aunimetuse saajaid samuti kaks – MTÜ Loometöö asutaja ja juht, rahvarõivaste meister Luule Nurga Jänedalt ning kohaliku toidu projektide juht ja kogukondadele alustatava arendusprogrammi eestvedaja Eha Paas.
Arenduskoja Pärli meene ja tunnistuse andsid üle MTÜ Arenduskoda juhatuse esimees, matkafirma Nelson Timing juht Vahur Leemets ja MTÜ Vohnja Päikesekiir juht, Vohnja lasteaia-algkooli direktor Õnne Kiviperk Kadrinast. Meene autor on klaasikunstnik Renee Aua.
Arenduskoja Pärli tiitliga tunnustatakse inimest, kes on panustanud Arenduskoja Leader-tegevusrühma tegevusse, näidanud üles head koostööoskust, erakordset initsiatiivi ja pühendumust Arenduskoja arengu ja eesmärkide saavutamisel, osalenud edukalt olulistes projektides, suutnud inspireerida ja kaasata teisi. Arenduskoja Pärli esimesed aunimetused said aasta tagasi Arenduskoja tegevjuht Heiki Vuntus ning juhatuse liige, Kuusiku loodustalu vanaperenaine Sirje Kuusik.
Aunimetuse Arenduskoja Pärl pälvinud 86aastane Luule Nurga alustas rahvariiete valmistamise koolitusi 22 aastat tagasi, tal on rahvarõivameistri 6. kutsetase. Arenduskoja tegemistesse on ta panustanud 2007. aastast. Aastatel 2009-2024 on ta kirjutanud, juhtinud ja ellu viinud MTÜga Loometöö kokku 9 Leader-projekti kogusummas 56 491 eurot. Selle tulemusena on uuritud Ambla kihelkonna rahvariiete pärimust ja antud järgnevatele põlvkondadele edasi autentsete rahvariiete valmistamise oskust. Kuna viimane kaheaastane koolitus sai rahastuse üheks aastaks, on plaanis kirjutada Arenduskoja kevadisse taotlusvooru jätkuprojekt.
Tema kandidatuuri selgituses on märgitud, et alati rõõmsameelne, heasoovlik, sihikindel ja krapsakas Luule Nurga on eeskujuks Arenduskoja paljudele liikmetele.
Luule Nurga ütles Sõnumitoojale, et on olnud projektide kirjutaja ning rahvariiete tegemisel on MTÜs Loometöö veel mitu juhendajat: „Meie hea koostööpartner on olnud Eesti Rahvakultuuri Keskus. Aastate jooksul on MTÜ Loometöö koolitustel käinud endale rahvariideid tegemas üle saja inimese. Nad on olnud Jäneda paikkonnast, mis ulatub ka Aegviidu piirkonda. Aga kui juured ulatuvad Lõuna-Eestisse, Saaremaale või mujale, tehaksegi juurte järgi rahvariiete komplekt.“
Arenduskoja riigisiseste ja rahvusvaheliste kohaliku toidu projektide juht Eha Paas alustas tegevusrühmaga koostööd 2011. aastal, kui asus Arenduskoja kutsel juhtima toiduteemalist rahvusvahelist projekti „Väärtustades kohalikku“, mille partner oli Soomest Leader-tegevusrühm Sepra.
Aastast 2013 on Arenduskoja toiduprojektide raames antud kohalikele toidutootjale Põhja-Eesti kohaliku toidu märgiseid, Eha Paas on tänini arendanud ja koordineerinud märgise väljastamist. Aastate jooksul on kohaliku toidu ja kestliku maaettevõtluse koostööprojektide raames tehtud maaettevõtjate vahetusi Eestis, Lätis ja Soomes, ka inspiratsioonipäevi, õppereise ja õpitube.
Eha Paasi eestvedamisel oli Põhja-Eesti aastal 2021 Eesti toidupiirkond tunnuslausega „Paepealsed maitsed“. Nüüdseks on Põhja-Eesti kohaliku toidu projekt laienenud 5 Leader-tegevusrühma Ida- ja Lääne-Virumaal ning Harjumaal. Juhtpartner on jätkuvalt Arenduskoda, kaasa teeb ka Ida-Harju Koostöökoda, mille tegevuspiirkond on Anija, Raasiku ja Kose vald.
„Projektijuhina ja võrgustiku eestvedajana on Eha Paas korrektne asjaajaja, tunneb väga hästi seotud valdkondi ja reegleid, aitab alati ning suudab motiveerida partnereid, kolleege ja muid osapooli. Temaga on alati meeldiv suhelda, on heatujuline, positiivse eluhoiaku ja laia silmaringiga, kaaslasi innustav,“ kirjutasid tema kandidatuuri esitajad iseloomustuseks.
Eha Paas kommenteeris, et tunnustus on pannud mõtlema, kuidas toiduprojekti teemat edasi arendada: „Praeguseks oleme tootjatele välja andnud 91 Põhja-Eesti kohaliku toidu märgist. Taas on tulnud üks uus taotlus – Laugu Külalistemaja Kuusalu vallast soovib märgist oma meepurkidele. Lähiajal on plaanis kõik seni märgise saanud väikeettevõtted ja nende tooted üle vaadata, uuendada andmeid. Tore on, et me koostöövõrgustik on jäänud püsima ja laieneb.“
Ta lisas, et ka tänavu on kohaliku toiduprojekti raames tulekul triiphoonete päev ning suur uudis on veel – Lahemaa traditsiooniline restoranide nädal oli sügisel sedavõrd edukas, et restoranid tahavad sarnase nädala korraldada seekord ka märtsikuus.





