MTÜ Arenduskoda Leader-piirkonna projektikirjutajad ja hindamiskomisjoni liikmed käisid õppesõidul-motivatsioonikoolitusel Suurbritannias.
MTÜ Arenduskoda delegatsioon ning Ida-Sussexi maakonna Alcistoni ja Selmetoni ühise külakeskuse komitee liikmed.
Kolm päeva bussisõitu, et jõuda sihtpunkti, ning samamoodi ka tagasi – kes Inglismaa koolitussõidule minna soovis, pidi sellega arvestama. Reis kestis 18.-28. maini, kohapeal oldi viis päeva.
Arenduskoja tegevjuht Heiki Vuntus selgitab – bussiga minnakse alati seetõttu, et siis ollakse kas või sunnitult üksteisega pikemalt koos, õpitakse kaaslasi paremini tundma ja nendega arvestama. Ehkki mõned pidid lennukiga lahkuma, järgisid nemadki reeglit, et vähemalt üks pool teekonnast tuli läbida koos teistega bussis.
Varem on käidud Arenduskojast suviti bussitäie külaeluedendajatega uurimas Ungari, Taani, Austria ja Itaalia Leader-tegevust.
Inglismaa õppereisil käisid Kuusalu vallast vallavanem Urmas Kirtsi, abivallavanem Tõnu Ammussaar, volikogu vabaajakomisjoni esimees Urmas Paomees, Kolgaküla Seltsi tegevjuht Kaisa Linno ning Leesi Külaseltsist Tiina Viirna ja Lea Ruus.
Loksalt osalesid volikogu aseesimees Helle Lootsmann, linnavalitsuse sotsiaalnõunik Laivi Kirsipuu ning Kuivoja Puhkekeskusest Ele ja Vello Tern. Kaasa oli kutsutud ka Sõnumitooja ajakirjanik.
Tuuleveski Londoni lähistel
Kenti ja Sussexi maakonnad asuvad Lõuna-Inglismaal, Londoni lähedal. Sealsete Leader-tegijatega kohtumised tõid äratundmise, et neil on samasugused mured kui meil. Inglismaa valdadel on raha jäänud samuti pärast majandusbuumi vähemaks, projektide omaosaluseks MTÜdele toetust ei anta, tuleb leida endil. Otsitakse sponsoreid, teenitakse ise raha. Väga palju tehakse kohaliku elu edendamisel vabatahtlikku tööd.
Eeskuju ja mõtteainet pakkus käik Stone Grossi tuuleveski juurde. See on ehitatud 1876. aastal, taastati kümmekond aastat tagasi ning on nüüd Inglismaa ainus töötav tuuleveski. Mittetulundusühingus Stone Gross Mill Trust on 9 liiget, nende seas ka veski endise omaniku lapselaps – aktiivsed pensionärid, kes kohalike elanike algatusel otsustasid fondide abiraha ja annetajate toel veski korda teha. Perekond oli veski aastaid tagasi müünud uuele omanikule, kes müüs selle omakorda edasi, ning lõpuks jäi unarusse ja lagunema. Kõigepealt loodi 1990ndate aastate alguses Tuuleveski Sõprade Ühendus, 200 liiget toetavad ettevõtmist rahaliselt.
Suure summa andis sealne hasartmängumaksu fond – 66 000 naelsterlingit. Leader-programm toetas kolikambrina seisnud alumise korruse ja õueala korrastamist külarahva kokkusaamise kohaks. Nüüd on allkorrusel muuseum ja peopidamiskoht, kõrvale on rajatud väike kohvik. Võetakse vastu ekskursioone, palju tehakse koostööd koolidega. Tutvustatakse tuuleveski töötamist, müüakse sealsamas jahvatatud jahust valmistatud kooke ning teenitakse raha edasitegutsemiseks. Oluline koostööpartner on kohalik kirik, külas on kokku kuni 3000 elanikku. Piirkond on arenev, maju ehitatakse järjest juurde.
Huvipakkuv oli ka veskimuuseumis nähtud kirikuraamat, alates 1851. aastast kirjutatakse iga kümne aasta tagant üles kõigi külaelanike nimed.
Maal on kallis elada
Alcistoni ja Selmestoni ühises külakeskuses sai selgeks, miks nägime aktiivsete vabatahtlikena valdavalt eakamaid inimesi. Selle külamaja 8liikmelise komitee keskealised eestvedajad selgitasid, et külades elamine pole odav, noored pered tahaksid maale kolida, kuid ei saa seda endale lubada.
Tegu oli Sussexi kandi ühe vanima külakeskusega, mis avati 1935. aastal. Hoone kordategemine maksis 48 000 naelsterlingit, suurem osa sellest koguti annetustest. Leaderist saadi 2400 naelsterlingit köögi sisustuse ja kardinate jaoks. Maja kordategemine oli kogukonna suur koostöö, kommenteerisid komitee liikmed. Ühes külas on 250 ja teises 140 elanikku.
Varem korraldas komitee rahateenimiseks üritusi, nüüd annab peamise sissetuleku ruumide väljaüürimine. Raha teenitakse hästi pulmade ja muude erapidudega. Külakeskust kasutavad veel kirik, koertekool, kriketiklubi, tüdrukute organisatsioon ja tervisliku liikumise ring. Kohalikke taidluskollektiive ei ole.
WARR Partnership tegevuspiirkond
Nähtud külakeskus on Ida-Sussexi maakonnas tegutsevas Leader-piirkonnas WARR Partnership. See koondab 71 küla. Sealse tegevjuhi Anne Crone sõnul on Lõuna-Inglismaa saanud Leaderist toetust kahel viimasel perioodil, varem olid abikõlbulikud Põhja- ja Kesk-Inglismaa.
Perioodil 2008-2013 oli piirkonna toetusteks jagada kokku 2,4 miljonit naelsterlingit. Ühe projekti toetus võib olla kuni 50 000 naelsterlingit. Ettevõtjaid toetatakse 50 ja kogukondi kuni 80 protsendi ulatuses. Omaosalus peab olema eratoetus, seni omavalitsused aidata ei saanud. Uuest rahastusperioodist peaks avanema valdadel võimalus omaosalusi toetada, rääkis Anne Crone, kuid kahtles, kas seda hakatakse tegema, sest valdadel on rahaprobleemid.
Huvitav oli projektide hindamise süsteem. Kõigepealt esitatakse esmane taotlus. Seda kontrollitakse, kas on abikõlbulik, alles siis koostatakse lõplik taotlus.
Projekte hindab sõltumatu hindaja. Toetuse eraldamise otsustab 24liikmeline vabatahtlikest koosnev komisjon eri kogukondade esindajatest. Varem toetati rohkem koolitusega seotud projekte, viimasel ajal on tähelepanu olnud põllumeeste abistamisel, et nad saaksid mitmekesistada tootmist. Palju toetusi on antud turismi valdkonna ettevõtmistele.
Eraldi taotlusvoore ei ole. Kui projekt esitatud, hinnatakse see 2 nädala jooksul ja langetatakse otsus. Algstaadiumis on alati palju huvi toetusrahade vastu, reaalse projektini jõuab umbes 20 protsenti neist, kes on huvi üles näidanud. Kõrvalejäämist võib põhjustada asjaolu, et ei saadud nõutavaid lubasid või ei suudetud koguda kaasfinantseeringut.
Leader-tegevuse tulevik on ka Inglismaal praegu ebamäärane, 2014. aastal algava rahastusperioodi põhimõtted ja summad on Euroopa Liidu tasemel paika panemata. Arenduskoja juhatuse liikmed tõdesid sama – kuna ELi Leader-suunad on kokku leppimata, pole ka Eestis edasiseks veel otsuseid langetatud.
Mida Inglismaal õppisite?
Lea Ruus: „Külastasime maapoodi, kus olid Leaderi abil ostetud külmletid. Vaatasin, kuidas poes olid asjad korraldatud, see oli huvitav. Inglismaal on sama mure, mis meil, et aktiivseid inimesi on vähe.“
Laivi Kirsipuu: „Vähemalt kolmandiku reisil õpitust saame üksteiselt, nii palju infot ja mõtteid kuuleb sõidu jooksul, see on positiivne.“
Helle Lootsmann: „Kui võrrelda meid ja Inglismaad, siis seal on inimestel rahaliselt teised võimalused. Eestis peaks omavalitsus toetama inimesi, kel on jõudu ja tahtmist teiste heaks midagi teha.“
Vello Tern: „Nägin, kuidas mõnda asja ei ole mõtet turismivaldkonnas teha, pigem loobuda.“
Urmas Kirtsi: „Inimesed tahavad koos tegutseda ka Inglismaal. Maal on sama probleem mis meil Eestis, noori kipub jääma väheks, seltsielu eestvedajad on kesk- ja vanemaealised.“
Tõnu Ammussaar: „Suured linnad elavad oma elu, maapiirkonnad on ka Inglismaal oluliselt vaesemad. Üllatav on, et Inglismaa majandusliku taseme juures on neilgi hakkamasaamise küsimused ja probleemid samad, mis meil.“
