Antark­ti­ka 200 – saa­te­ju­ht KA­RO­LI­NA VAI­NO Lok­salt ja lae­va­me­haa­ni­k UKU AAS­LAV-KAA­SIK Ka­ha­last

and
200
Te­lia Ees­ti ju­ha­tu­se lii­ge HOL­GER HAL­JAND, tulevased saa­te­ju­hid KA­RO­LINA VAI­NO ja JU­LIUS TA­RAND ning sar­ja pro­dut­sent KAU­PO KA­REL­SON. Fo­to Rai­go Pa­ju­la

Te­lia teeb An­tark­ti­ka 200 eks­pe­dit­sioo­nist saa­te­sar­ja, mil­le ju­hid-pea­te­ge­la­sed on me­rea­ka­dee­mia kaks tu­den­git – KA­RO­LI­NA VAI­NO Lok­salt ja JU­LIUS TA­RAND Tal­lin­nast.

Tu­le­va aas­ta jaa­nua­ri lõ­pus möö­dub 200 aas­tat, kui Saa­re­maal sün­di­nud bal­ti­saks­la­ne, Ve­ne ad­mi­ral ja maa­deuu­ri­ja Fa­bian Gott­lieb von Bel­lings­hau­sen nä­gi An­tark­ti­ka mand­rit. Tea­dao­le­valt on ta üks kol­mest maa­dea­vas­ta­jast, kes esi­mes­te­na jõud­sid An­tark­ti­ka­ni.

Ees­ti Me­re­muu­seum ning Ees­ti et­te­võt­ja­te ja ava­li­ku elu te­ge­las­te MTÜ The­tis Eks­pe­dit­sioo­nid kor­ral­da­vad Bel­lings­hau­se­ni aja­loo­li­se rei­si mee­nu­ta­mi­seks lae­va­ret­ke An­tark­ti­ka 200. Mars­ruut jär­gib te­ma lae­va­de tee­kon­da, kuid pea­tu­si te­hak­se roh­kem, seits­me kuu jook­sul on ka­vas lä­bi­da 30 sa­da­mat Eu­roo­pas, Aaf­ri­kas ja Lõu­na-Amee­ri­kas. Jaa­nua­ri lõ­pus ta­he­tak­se jõu­da An­tark­ti­ka lä­he­dal sa­mas­se koh­ta, kus Bel­lings­hau­sen oli 200 aas­tat ta­ga­si.

An­tark­ti­ka-eks­pe­dit­sioo­ni­le min­nak­se moo­tor­pur­je­ka­ga. Laev on os­te­tud His­paa­niast, kor­ras­ta­tak­se Saa­re­maal Nas­val. Ris­ti­mist­se­re­moo­nia oli möö­du­nud tei­si­päe­val, 11. juu­nil Tal­lin­na Len­nu­sa­da­mas, moo­tor­pur­je­kas sai ni­meks Ad­mi­ral Bel­lings­hau­sen. Te­gu on Hol­lan­dis val­mis­ta­tud ka­he­mas­ti­li­se li­gi 24 meet­ri pik­ku­se Jon­gert ja­hi­ga, mi­da pee­tak­se üheks kva­li­teet­se­maks ja­hi-tüü­biks. Jaht läks maks­ma li­gi pool mil­jo­nit eu­rot.

Laev Ad­mi­ral Bel­lings­hau­sen lah­kub Tal­lin­na sa­da­mast 8. juu­lil, põi­kab teel Käs­mu, nii lu­bas eks­pe­dit­sioo­ni juht Tiit Pruu­li Ha­ra me­re­päe­val. Eks­pe­dit­sioon al­gab 11. juu­lil Kroon­lin­nast, na­gu al­gas ka Bel­lings­hau­se­nil.

Eks­pe­dit­sioo­ni juht TIIT PRUU­LI tut­vus­tas Ha­ra me­re­päe­val An­tark­ti­ka 200 tee­kon­da. An­tark­ti­ka kaar­ti ai­tab hoi­da AR­TUR TAL­VIK.

Tiit Pruu­li sõ­nul on eks­pe­dit­sioo­ni ees­märk tut­vus­ta­da Ees­tist pä­rit sak­sa rah­vu­sest Ve­ne ad­mi­ra­li, kel­le te­ge­vus tõi suurt tu­lu ko­gu maail­ma­le, ja Ees­ti vää­ri­kat me­ren­du­sa­ja­lu­gu ning tõm­ma­ta tä­he­le­pa­nu maail­ma­me­re öko­loo­gi­li­selt tä­ba­ra­le olu­kor­ra­le – rää­gi­tak­se me­re­vee reos­tu­mi­sest, ka glo­baal­sest soo­je­ne­mi­sest ja jää­mas­sii­vi­de su­la­mi­sest, mis tõs­tab me­re­vee ta­set.

Koos­tööd te­hak­se te­leo­pe­raa­tor­fir­ma­ga Te­lia, eks­pe­dit­sioo­nist val­mib 10osa­li­ne po­pu­laar­tea­dus­lik sa­ri „An­tark­ti­ka 200 – Bel­lings­hau­se­ni jäl­ge­des“. Kaa­sa sõi­da­vad tead­la­sed, sa­da­ma­tes koh­tu­tak­se nen­de kol­lee­gi­de­ga. Ja­hi par­da­le jõua­vad ka tun­tud kü­la­li­sed, kes tee­vad kaa­sa mõ­ne eta­pi.

Sar­ja pea­te­ge­la­sed-saa­te­ju­hid on me­rea­ka­dee­mia 1. kur­su­se tu­den­gid, jun­gad Ka­ro­li­na Vai­no Lok­salt ja Ju­lius Ta­rand Tal­lin­nast.

KA­RO­LI­NA VAI­NO läks me­re­koo­li tä­nu Ha­ra pur­jet­ree­nin­gu­te­le
Ka­ro­li­na Vai­no on 20aas­ta­ne, eel­mi­sel ke­va­del lõ­pe­tas Lok­sa güm­naa­siu­mi ja õpib Ees­ti me­rea­ka­dee­mias tüü­ri­me­heks.

Te­le­sar­ja saa­te­ju­hiks sat­tus ta en­da sõ­nul üs­na ju­hus­li­kult: „Kur­su­se­kaas­la­ne Ju­lius Ta­rand kü­sis, kas pa­kub hu­vi ning soo­vi­tas mind. Läk­sin in­terv­juu­le ja osu­tu­sin va­li­tuks. Ar­van, noo­red va­li­ti saa­te­juh­ti­deks, et kut­su­da me­rea­ka­dee­mias­se õp­pi­ma ning näi­da­ta, et see ei ole nii ju­be, kui es­ma­pil­gul võib pais­ta.“

Prae­gu­seks on nad koos Ju­lius Ta­ran­di­ga lä­bi­nud es­ma­abi­koo­li­tu­se ja ees oo­tab kaa­me­ra­koo­li­tus. Ka­ro­li­na Vai­no üt­les, et li­saks 10osa­li­se saa­te juh­ti­mi­se­le oo­da­tak­se neilt moo­tor­ja­hi par­dal abi ja me­re­sõi­dul kaa­sa­löö­mist, näi­teks osa­lust pur­je sead­mi­sel või muud sel­list.

Sa­mu­ti tee­vad nad kaa­sa mit­me­tel üri­tus­tel sa­da­ma­tes – Kroon­lin­nas, Lon­do­nis, ka Hol­lan­dis. Kor­ra­ga on par­dal üks noor saa­te­juht, täp­sed va­he­tu­sed on sel­gu­mi­sel, aga on tea­da, et kok­ku vee­dab Ka­ro­li­na Vai­no Ees­tist ee­mal kaks kuud.

An­tark­ti­ka rei­si tõt­tu lük­kub tal eda­si mad­ru­se prak­ti­ka – esi­me­se kur­su­se lõ­puks oman­da­vad me­rea­ka­dee­mia tu­den­gid mad­ru­se tun­nis­tu­se. Va­rem on ta sõit­nud me­rea­ka­dee­mia pur­je­ka­ga Tuu­le­lind ja käi­nud pur­je­rei­sil Sit­sii­lias.

Ka­ro­li­na Vai­no jul­gus­tab tüd­ru­kuid me­rea­ka­dee­mias­se tu­le­ma, sest kui­gi tüd­ru­kuid õpib seal vä­hem, on koo­lis hu­vi­tav ja pois­tel-tüd­ru­ku­tel võrd­sed või­ma­lu­sed. Prae­gu õpib lae­va­juh­ti­mist ka­hes gru­pis ne­li tüd­ru­kut.

„Vaa­ta­sin eri­ne­va­te koo­li­de vas­tu­võ­tu­tin­gi­mu­si ja nä­gin me­rea­ka­dee­miat, mõt­le­sin, et proo­vin ja vest­lu­sel läks häs­ti. Kind­las­ti mõ­ju­tas ka see, et elan me­re ää­res ja lõ­puk­las­sis läk­sin Ha­ra Sei­la­mi­se Selt­si pur­je­ta­mis­rin­gi, kus hak­kas meel­di­ma.“

Tüü­ri­me­heks õpi­tak­se me­rea­ka­dee­mias kolm aas­tat ja ker­ge see Ka­ro­li­na Vai­no hin­nan­gul ei ole: „Ras­ke on ja õp­pi­ma peab na­gu üli­koo­lis ik­ka. Ras­kei­mad ai­ned on kee­mia-füü­si­ka ja joo­nes­ta­mi­ne, kus tu­leb tões­ti pin­gu­ta­da. Sa­mas okea­nog­raa­fia ja hüd­ro­me­teo­ro­loo­gia on vä­ga hu­vi­ta­vad. Nen­des ai­ne­tes õpi­me näi­teks pil­ve­de ni­me­tu­si ees­ti ja la­di­na kee­les, pil­ve­de lii­gi jär­gi il­ma en­nus­ta­mist ja ühi­se me­rea­ja ar­vu­ta­mist. Eria­la­seid ai­neid tu­leb roh­kem järg­mi­sel õp­peaas­tal. Vä­ga meel­di­vad prak­ti­lis­ed koo­li­tu­sed. Oli näi­teks ene­se­pääs­te ja he­li­kop­te­ri­pääs­te koo­li­tus. Vii­ma­ses imi­tee­ri­ti tuult, mü­ra ja lai­neid ning tõm­ma­ti veest väl­ja. Tu­le­tõr­je­koo­li­tus­tes sai­me ise tuld kus­tu­ta­da.“

UKU AAS­LAV-KAA­SIK ai­tas lae­va va­li­da
Kuu­sa­lu val­la Ka­ha­la kü­la ela­nik Uku Aas­lav-Kaa­sik on eks­pe­dit­sioo­ni mees­kon­da lae­va­me­haa­ni­ku­ks kut­su­tud koos oma ka­he ven­na Ah­to ja Lem­bi­tu­ga. Eks­pe­dit­sioo­nil osa­le­tak­se va­hel­du­mi­si.

Uku Aas­lav-Kaa­sik rää­kis Sõ­nu­mi­too­ja­le, et on tööa­la­selt seo­tud fir­ma­ga Bal­tic Work­boats, mis te­gut­seb Saa­re­maal Nas­val. Ta käis et­te­võt­te esin­da­ja­na abis Antarktika 200 jaoks so­bi­vat lae­va va­li­mas. Tut­vus ka­he lae­va­ga His­paa­nias ning ühe­ga Mal­tal, vaa­tas nen­de teh­ni­list olu­kor­da.

„Liisk lan­ges sel­le­le, mi­da nüüd ole­me eks­pe­dit­sioo­niks ko­hal­da­nud. On suh­te­li­selt va­na jaht, 1984. aas­tal ehi­ta­tud. Eks­pe­dit­sioo­ni­le ma ei kan­di­dee­ri­nud, osa­le­mi­seks teh­ti et­te­pa­nek. Ole­me koos ven­da­de­ga te­ge­le­nud aas­taid vee­mo­tos­por­di­ga,“ sõ­nas ta.

Uku Aas­lav-Kaa­sik ar­vas, et te­ma osa­leb Eu­roo­pa etap­pi­del, ku­na üks vend on su­vel seo­tud vee­mo­tos­por­di vald­kon­nas tree­ne­ri­töö­ga ja tei­ne noor­te­laag­ri­te­ga.

Ül­le Aas­lav-Kaa­si­ku ja Uku Aas­lav-Kaa­si­ku pe­reet­te­võ­te Sook­rii­mud OÜ val­mis­tab ak­tiiv­se­te­le koer­te­le rak­meid ning ja­lu­tus- ja kae­la­rih­mu ja muid tar­vi­kuid. Nad kas­va­ta­vad kel­gu­koe­ri ning käi­vad võist­le­mas. Ül­le Aas­lav-Kaa­sik tu­li kaks aas­tat ta­ga­si kel­gu­koer­te­ga 160ki­lo­meet­ri­sel võist­lu­sel Root­sis maail­ma­meist­riks.