MTÜ Kehra Raudteejaam ajalookonverents toimus neljandat korda.
ANTS HEIN tutvustas Anija valla rahvale mõisnik JACOB STAEL von HOLSTEINI.
Möödunud laupäeval oli Anija mõisa saali kogunenud 70 inimest, et saada osa MTÜ Kehra Raudteejaam korraldatud ajalookonverentsist, mille teema seekord põllumajandus muinastalust moodsa põllupidamiseni Anija vallas. Konverentsi rahastasid kohaliku omaalgatuse programm ja Anija vald.
Koordinaator, Tallinna ülikooli vanemteadur Priit Raudkivi tutvustas sissejuhatuseks, et põllumajandus valiti seekordse konverentsi teemaks mitme teise seast, sest tänapäeva inimene ei oska enam talupidamisest mõelda nii, nagu seda tehti vanasti. Külalisi tervitasid Anija mõisa virtin Margit Kuusik ning kohalik naisansambel Liivi Siili juhatamisel.
Külalisesinejana oli kohale tulnud Tallinna ülikooli vanemteadur, kunstiajaloolane Ants Hein, kelle sulest on ilmunud kirjutisi Eestimaa mõisate kohta. Seekordne ettekanne pühendus Anija mõisa omanikule Jacob Stael von Holsteinile, kelle valdusesse läks mõis 1671. aastal. Kaupmehe seisusest härra õppis matemaatikat ja fortifikatsiooni ehk kaitserajatiste ehitust ning tõusis aadliku seisusesse tänu nendele sõjanduses vajalikele oskustele. Talle kuulus hinnaline raamatukogu ning kuigi tema kirjad ja dokumendid sattusid välismaale ja paljud nendest on praeguseks kadunud, leidub Rootsis arhiivis üks köide, milles on juttu ka Anija mõisast. Oluline on tema materjalide hulgas leiduv eestikeelne rahvalaul, mis pärineb 1660ndast aastast ning on praegu vanim teadaolev kirjalik eestikeelne rahvalaul.
„Tegu on mõisavastase lauluga. Kirjapanija on osanud hästi eesti keelt ja tunda on Harjumaa murrakut. Kus võis mõisaomanik seda kuulda? Tema materjalide seas on veel mõned hilisemast ajast pärit rahvalaulud. Võib öelda, et von Holstein oli varaseim eesti rahvaluule noteerija,“ rääkis Ants Hein.
Harrastusajaloolane ja mõisate uurija Valdo Praust tegi ettekande Kehra ümbruse põllumajanduslikust asustusest varasemal ajal ajaloolise kaardimaterjali ja ürikute põhjal. Ta kõneles Anija vallas asunud mõisate ja keskuste asukohtadest keskajal. Anija mõisa eellaseks peab ta Pirsu mõisa Pirsu vesiveski ehk Soodla veski lähedal.
„Pole täpselt teada, millal ja miks Anija mõis praegusesse asukohta ehitati, kuid 1482. aastal oli ta juba siin,“ sõnas Valdo Praust.
Anija valla koduloouurija Ants Miidla kõneles või tootmisest Anija vallas sõjaeelses Eesti Vabariigis. 1920ndatel aastatel loodi piimaühistud. Mitmel pool olid koorejaamad ja meiereid. Anija meiereis toodeti 1930ndatel võid, mida viidi paljudesse Euroopa riikidesse. Meier oli Otto Kotkas ja 1938. aastal sai tema või rahvusvahelise tunnustuse ning preemiaks 120 krooni.
Kehra sovhoosi kunagine direktor ja praegune ettevõtja Leho Trolla täiendas, et sel ajal oli tunnustatud võiekspert Peeter Kukk, kes suutis või maitse järgi öelda, millist rohtu on lehmad söönud. Tema tempel oli alati ekspordiks minevatel võitünnidel peal. Peeter Kukk hindas kõrgelt Anija meiereid ja käis seal sageli külas.
Külalisesinejana oli konverentsil Mati Koppel, Eesti taimekasvatuse instituudi direktor, kes tegi ettekande Kehra sordikasvatuse tööst ja selle tulemustest. Kehra sordiaretusjaam alustas tööd 1912. aastal, kui Põhja-Eesti mõisnikud otsustasid siinsetel aladel hakata tegelema sordiaretusega. Väetiskatseid tehti alguses peedi, rukki ja odraga. Hiljem tuli vilju juurde. 1926. aastast alates tegutseti Jõgeva sordiaretusjaama katsepunktina.
Konverentsi peakorraldaja Anne Oruaas rääkis Kehra sovhoosi ajaloost – kuidas riigimõisa maadest sai 1976. aastaks suur riigimajand, millega oli liidetud mitmeid ümberkaudseid kolhoose.
Anija valla põllumajandusest tänapäeval andsid ülevaate Mardi talu peremees Heiki Kruusalu Kehra külast, Koplimäe Agro OÜ juht Ago Pärnamäe Anijalt ja Bruno Engel Lilli külast Toominga talust.
Konverentsi lõpetuseks käisid külalised tutvumas Ago Pärnamäe masinapargiga.
Anija mõisas näitus Kehra riigimõisale ja Anija piimaühisusele antud diplomitest. See on avatud 5. oktoobrini, kui mõisas tuleb lahtiste uste päev.
