Anija vallavolikogu istungil rääkisid kaitseministeeriumi esindajad polügooni harjutusala loomisest Soodla veehoidla juurde.
„Mitte midagi ei ole veel otsustatud, tulime, et arutada, kaardistada võimalikud murekohad ja leida neile üheskoos võimalikult mõistlikud lahendused,“ ütles kaitseministeeriumi kantsler Mikk Marran eelmisel kolmapäeval, 29. aprillil Anija vallavolikogu polügooni-teemal toimunud erakorralisel istungil.
Kantsler selgitas, et Eesti riigikaitse põhineb kahel sambal: iseseisev kaitsevõime ja kollektiivkaitse. Kuna oleme NATO liikmed, on kollektiivkaitse viimaste aastate jooksul väga palju arenenud. Iseseisva kaitsevõime tugevdamiseks on otsustatud osta Hollandist 44 jalaväelahingumasinat CV 90, mis saabuvad Eestisse kolme aasta jooksul, kõik peaksid siin olema 2018. aastal. Need hakkavad paiknema Tapal, kus on 1. jalaväebrigaadi tuumik, väljaõpe hakkab toimuma keskpolügoonil. Kuna praegune polügoon jääb selleks väikeseks, on plaan laiendada polügooni ohualasid, mis on suletud vaid mõned tunnid enne laskmist ja laskmise ajal, muul ajal on avatud.
Et üksus saaks harjutada ja tagada ka teiste väeüksuste väljaõpe, on kaitseväel vaja uut harjutusala. Kaitseväe peastaabi väljaõppeosakonna ohvitser Arti Levandi selgitas, et harjutusalal tehakse taktikalisi harjutusi ilma lahingumoona kasutamata. Harjutuste ajal piiratakse seal inimeste liikumist, laskmiste ajal muutuvad harjutusalad koos ohualadega suletud alaks.
Harjutusalale parimaks kohaks peavad ministeerium ja kaitseväe peastaap Soodla veehoidla ümbruse alasid, mis nõukogude ajal olid kasutusel tankodroomina. Laskmised hakkaksid toimuma veehoidla lõunakaldalt vasakult paremale. Kahe harjutusala ühendamiseks soovitakse rajada ühenduskoridorid. Mikk Marran kinnitas, et looduskaitsealale betooni ja asfalti valama ei hakata, tehakse kruusateed, mis kannavad ka soomukeid.
„Valisime riigi jaoks parima võimaliku ala, sest enamus maadest on seal riigi käes. Loomulikult on ka eramaid. Kontakt kõigi maaomanikega on võetud, läbirääkimised on algusjärgus või juba käivad,“ sõnas kantsler. Ta lisas, et võimalikud on erinevad variandid: maa ostmine turuhinnaga, maale kasutuskorra kehtestamine või mõni muu omanikule sobiv variant.
Lahinglaskmisi on kavas läbi viia umbes 90 päeval aastas: „Püüame harjutada tööpäevadel kella 9-17, vältida nädalavahetusi ning püüame oma harjutusi läbi viia sügisest kevadeni. Harjutusteks kasutame inertsmoona, mis ei lõhke ega jäta loodusesse ohtlikke lõhkekehasid.“
Oma plaanide tutvustamise käigus on ministeeriumil viimaste kuude jooksul olnud üle 20 kohtumise, kuhu on kaasatud erinevaid huvigruppe: kohalikke omavalitsusi, turismiettevõtjaid, jahimeeste- ja looduskaitseseltse, pandud kirja nende murekohad. Mikk Marran lubas, et nende kõigiga tegeletakse edasi individuaalselt, et leida parim lahendus.
Lähikuudel on ministeeriumil kavas pöörduda valitsuse poole, et saada otsus harjutusvälja rajamiseks. Kui see on olemas, järgnevad kõik seadusest tulenevad protsessid: keskkonnamõjude hindamine, planeerimine ja muud. Kaitseinvesteeringute asekantsler Nele Loorents lausus, et harjutusalade lõplikud piirid pannakse paika planeeringuga, kui KMH tulemused on juba teada: „Võib juhtuda, et mingi osa planeeritavast alast tuleb välja jätta, kui seal on näiteks mõni kaitstav liik.“
Küsimused-vastused
Volikogu esimees Jaanus Kalev tõdes, senine kogemus kaitseväe tegevusega Kõrvemaal on näidanud, et teavitustöö on nõrk, ministeeriumis pole kontaktisikut, kellele anda teada, kui suvalistel aegadel on pandud teid kinni või pole antud teada õppuste toimumisest.
Mikk Marran tunnistas, et see on olnud üks põhiline etteheide ka varasematel kohtumistel ning seetõttu suhtutakse probleemi väga tõsiselt. Ta lubas, et edaspidi kasutatakse elanike informeerimiseks kõikvõimalikke meediakanaleid.
Kaarel Aruste märkis, et lubadus „püüame õppusi teha tööpäevadel“ ei anna mingit garantiid, et seda ka reaalselt tehakse. Mikk Marran ja Arti Levandi vastasid, et on õppuseid, mis kestavad kauem kui viis tööpäeva ning on liiga kulukas saata mehed ja masinad nädalavahetuseks minema, et uue töönädala alguses tagasi tuua.
Jaan Oruaas märkis, et Soodla veehoidla ümbrus on Tallinna ida-piirkonna „laagerdamispaik“. Kantsler avaldas lootust, et piirkond muutub harjutusvälja rajamisega pigem korrastatumaks, ka Tallinna Vesi pole tema kinnitusel praeguse korralagedusega veehoidla ümbruses rahul.
Uuriti ka laskmisharjutustega kaasneva müra kohta. Ministeeriumi esindajad ütlesid, mõõtmistulemused on näidanud, et tööstusmüra ei välju keskpolügooni praegustest piiridest ega tohiks ka Soodla harjutusväljakul olla tööstusmürast ehk 50-65 detsibellist oluliselt suurem. Laskmise tsentrist umbes 2-2,5 kilomeetrit väljaspool levib tavaline kõnemüra.
Volikogu istungil oli ka Koitjärve küla elanik Jaak Veisserik, kelle kodu jääb polügooni ja uue harjutusväljaku vahele. Ministeeriumi infrastruktuuri osakonna juhataja Kaupo Kaasik ütles, et kindlasti tuleb kokku leppida, kas on vaja teha uus tee või leida muu lahendusvariant, et elanik ei jääks õppuste ajaks oma koju vangi.
Jaak Veisserik arvas, et küsimus ei ole ainult temas, vaid kogu suure kultuuriajaloolise väärtusega Koitjärve külas. Ta meenutas, et 1996. aastal, kui parlamendile saadeti üle 2000 allkirjaga pöördumine, lubas kaitseministeerium lõpetada kõik taotlused Koitjärve küla territooriumi suhtes. Ta tsiteeris kirjandusteadlase Leenu Siimiskeri toonast artiklit: „Armsad kodumaa kaitsjad! Palun teid veel kord: jätke Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala rahule. Usaldage ta missioonitundega looduskaitsjate ja kultuuri eest seisjate kätte.“ ning tegi ettepaneku kasutada õppusteks vaid veehoidla üht poolt, jätta Koitjärve küla välja.
Mikk Marran ja Kaupo Kaasik kinnitasid – ohualadel ei teki purustusi, laskmise sihtmärgid jäävad harjutusväljale ning sihtmärkide taha ehitatakse vallid, mis püüavad möödaläinud kuulid kinni.
„Meil lihtsalt ei ole võimalik kolida oma riigikaitset teise riiki,“ sõnas kantsler ja rõhutas veel kord, et püütakse arvesse võtta ka kohalike elanike huvisid ning maaomanikega on alustatud läbirääkimisi.
Aegviidu vallavanem Riivo Noor küsis, kui palju võiks tõusta Piibe maantee kasutuskoormus. Kantsler vastas, et mõnevõrra võib tõusta, näiteks rahvusvaheliste õppuste ajal, kui soomukeid tuuakse Tapalt treileritega. Arti Levandi sõnul õppust, kus 40 masinat tuleks korraga ühest kohast teise viia, ei tule, sest nii palju neid Soodlasse korraga harjutama ei mahu. Ühelt harjutusalalt teisele sõidavad CV 90-d mööda metsateid.
Volikogu liige Indrek Lillsoo soovis teada, kas polügooni laienemise tõttu peavad muutuma Kõrvemaa matka-, suusa- ja rattarajad. Ministeeriumi esindajad kinnitasid, et püüavad võimalikult palju arvestada kohalike tegevustega ning eeldatavasti saadakse võimalikult palju teha samadel teedel. Ka Tallinna suusamaratorni rada jääb osaliselt ohuala sisse ning kui on vaja, ehitatakse suusasildu, et mõlemad saaksid toimida, lubasid nad.
