Ani­ja val­la­va­nem tut­vus Nor­ras jäät­me­te sor­tee­ri­mis­te­ha­se­ga

Ani­ja val­la­va­nem Rii­vo Noor käis koos MTÜ Ees­ti Jäät­me­hool­dus­kes­kus nõu­ko­gu teis­te liik­me­te, MTÜ töö­ta­ja­te ja klii­ma­mi­nis­tee­riu­mi esin­da­ja­ga Nor­ras. Nad kü­las­ta­sid Ro­me­ri­ke Av­falls­fo­red­lin­gi jäät­me­te sor­tee­ri­mis­te­hast ning said ai­mu, kui­das on Os­lo piir­kon­nas jäät­me­ma­jan­dus kor­ral­da­tud.

„Taht­si­me nä­ha, kui­das on mu­jal jäät­me­te sor­tee­ri­mi­ne la­hen­da­tud ja kuul­da ko­ge­mu­si, et ot­sus­ta­da, kui­das oleks mõist­lik meil siin Ees­tis te­ha. Sa­mal põh­ju­sel käi­si­me üle­möö­du­nud aas­tal Soo­mes Tam­pe­res,“ sõ­nas Rii­vo Noor.

Ta li­sas, et Nor­ras on jäät­me­te sor­tee­ri­mi­ne kor­ral­da­tud tei­si­ti kui Ees­tis ja Soo­mes. Koht­sor­tee­ri­mist seal ei teh­ta, see tä­hen­dab, et ini­me­sed prü­gi ei sor­tee­ri, pa­ne­vad kõik jäät­med üh­te kon­tei­ne­ris­se. Vaid bio­jäät­med ko­gu­tak­se eral­di ro­he­lis­tes­se bio­la­gu­ne­va­tes­se kot­ti­des­se, kuid need pan­nak­se koos teis­te jäät­me­te­ga üh­te kon­tei­ne­ris­se. Jäät­med sor­tee­ri­tak­se al­les sor­tee­ri­mis­te­ha­ses.

Sor­tee­ri­mis­jaam, mi­da eest­las­te­le tut­vus­ta­ti, asub pea­lin­nast Os­lost um­bes poo­le­tun­ni­se au­to­sõi­du kau­gu­sel. Te­has kuu­lub seits­me­le oma­va­lit­su­se­le, kus on kok­ku um­bes pool mil­jo­nit ela­nik­ku. Ko­gu piir­kon­na jäät­med ko­gu­tak­se te­ha­ses­se, kus neid sor­tee­ri­vad täi­s­au­to­maat­sed sor­tee­ri­mis­lii­nid: „Um­bes nel­ja-viie­kor­ru­se­li­se ma­ja kõr­gu­ne te­ha­se­hoo­ne on täis trans­por­töö­re, kok­ku on neid seal 1,3 ki­lo­meet­rit. Ma­sin hin­dab, mis ma­ter­ja­li­ga on te­gu ja sel­le jär­gi sor­tee­rib jäät­med eral­di. Näi­teks plas­ti­kut tu­vas­tab sor­teer kol­me-nel­ja eri tüü­pi.“

Ani­ja val­la­va­nem rää­kis veel, et inim­töö­jõu­du jäät­me­te sor­tee­ri­mi­sel seal üld­se ei ka­su­ta­ta, ini­me­sed on ai­nult ope­raa­to­rid, jäl­gi­vad öö­päe­va­ring­selt töö­ta­vaid ma­si­naid kaa­me­ra­test: „Ko­gu töö on au­to­maat­ne, ma­si­nad ei ek­si.“

Suur osa sor­tee­ri­tud jäät­me­test lä­heb taas­ka­su­tus­se ja see müüak­se ma­ha. Mi­da uues­ti ring­lus­se las­ta ei saa, suunatak­se põ­le­tus­se.

„Te­has, mi­da nä­gi­me, on kõrg­ta­se­mel ja uh­ke. Kuid Nor­ra süs­teem, et ini­mes­tel oleks prü­gi ära an­da või­ma­li­kult mu­gav, see­pä­rast toi­mub ko­gu sor­tee­ri­mi­ne te­ha­ses, tun­dub meie jaoks ta­ga­si­mi­ne­ku­na. Na­gu­nii lä­he­vad ro­he­li­sed bio­jäät­me­te ko­tid prü­gi­veo­ma­si­nais mõ­ni­kord kat­ki ning siis ei ole või­ma­lik taas­ka­su­ta­ta­vaid jäät­meid nen­de seast puh­talt eral­da­da. See­tõt­tu ei tun­du bio­jäät­me­te, pa­ken­di ja klaa­si sa­mas­se kon­tei­ne­ris­se ko­gu­mi­ne mõist­lik,“ ar­vas Rii­vo Noor.

Ta on se­da meelt, et kui­gi Nor­ra tipp­ta­se­mel te­ha­ses on või­me­kus ko­gu piir­kon­na prü­gi efek­tiiv­selt sor­tee­ri­da, võik­sid osa sel­lest tööst te­ha ik­ka­gi ära ini­me­sed oma ko­du­des.
„Usun, et nii on lõpp­tu­le­mus kva­li­teet­sem,“ mär­kis ta.

Val­la­va­ne­ma mee­lest võik­si­me meie pür­gi­da sel­li­se jäät­me­ma­jan­du­se kor­ral­du­se poo­le, na­gu on Soo­mes Tam­pe­res, kus MTÜ Ees­ti Jäät­me­hool­dus­kes­ku­se esin­da­jad käi­sid 2022. aas­tal: „Na­gu mei­le, on ka soom­las­te­le häs­ti täh­tis, et ena­mik jäät­meid sor­tee­ri­tak­se eral­di jäät­me­te tek­ke­ko­hal. See, mi­da mei­le Tam­pe­res näi­da­ti, on klass omaet­te. Seal on eral­di bio­gaa­si te­has, ku­hu viiak­se ela­ni­kelt ko­gu­tud bio­jäät­med, ning ka põ­le­tus­jaam, ku­hu viiak­se jäät­med, mis ei lä­he uues­ti ring­lus­se. Pa­ken­deid ja ol­me­jäät­meid, mis lä­he­vad ring­lus­se või saab taas­ka­su­ta­da, sor­tee­ri­vad val­guss­pekt­ri­ga lii­nid ma­ter­ja­li jär­gi.“

Ku­na Ees­ti oma­va­lit­su­sed on lii­ga väi­ke­sed, olek­sid Rii­vo Noo­re hin­nan­gul sar­na­sed jäät­me­käit­lus­te­ha­sed, na­gu on Tam­pe­res, mõel­da­vad suu­re­ma piir­kon­na pea­le, näi­teks ühi­ne Har­ju­maal ja Tal­lin­nas. Kuid nen­de ra­ja­mi­ne saaks te­ma sõ­nul olla võimalik ai­nult ju­hul, kui Eu­roo­pa Liit toe­taks, sest nõua­vad küm­neid mil­jo­neid eu­ro­sid in­ves­tee­rin­guid, mi­da Ees­ti oma­va­lit­sus­tel ei ole.