Anija vallavanem Riivo Noor käis koos MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus nõukogu teiste liikmete, MTÜ töötajate ja kliimaministeeriumi esindajaga Norras. Nad külastasid Romerike Avfallsforedlingi jäätmete sorteerimistehast ning said aimu, kuidas on Oslo piirkonnas jäätmemajandus korraldatud.
„Tahtsime näha, kuidas on mujal jäätmete sorteerimine lahendatud ja kuulda kogemusi, et otsustada, kuidas oleks mõistlik meil siin Eestis teha. Samal põhjusel käisime ülemöödunud aastal Soomes Tamperes,“ sõnas Riivo Noor.
Ta lisas, et Norras on jäätmete sorteerimine korraldatud teisiti kui Eestis ja Soomes. Kohtsorteerimist seal ei tehta, see tähendab, et inimesed prügi ei sorteeri, panevad kõik jäätmed ühte konteinerisse. Vaid biojäätmed kogutakse eraldi rohelistesse biolagunevatesse kottidesse, kuid need pannakse koos teiste jäätmetega ühte konteinerisse. Jäätmed sorteeritakse alles sorteerimistehases.
Sorteerimisjaam, mida eestlastele tutvustati, asub pealinnast Oslost umbes pooletunnise autosõidu kaugusel. Tehas kuulub seitsmele omavalitsusele, kus on kokku umbes pool miljonit elanikku. Kogu piirkonna jäätmed kogutakse tehasesse, kus neid sorteerivad täisautomaatsed sorteerimisliinid: „Umbes nelja-viiekorruselise maja kõrgune tehasehoone on täis transportööre, kokku on neid seal 1,3 kilomeetrit. Masin hindab, mis materjaliga on tegu ja selle järgi sorteerib jäätmed eraldi. Näiteks plastikut tuvastab sorteer kolme-nelja eri tüüpi.“
Anija vallavanem rääkis veel, et inimtööjõudu jäätmete sorteerimisel seal üldse ei kasutata, inimesed on ainult operaatorid, jälgivad ööpäevaringselt töötavaid masinaid kaameratest: „Kogu töö on automaatne, masinad ei eksi.“
Suur osa sorteeritud jäätmetest läheb taaskasutusse ja see müüakse maha. Mida uuesti ringlusse lasta ei saa, suunatakse põletusse.
„Tehas, mida nägime, on kõrgtasemel ja uhke. Kuid Norra süsteem, et inimestel oleks prügi ära anda võimalikult mugav, seepärast toimub kogu sorteerimine tehases, tundub meie jaoks tagasiminekuna. Nagunii lähevad rohelised biojäätmete kotid prügiveomasinais mõnikord katki ning siis ei ole võimalik taaskasutatavaid jäätmeid nende seast puhtalt eraldada. Seetõttu ei tundu biojäätmete, pakendi ja klaasi samasse konteinerisse kogumine mõistlik,“ arvas Riivo Noor.
Ta on seda meelt, et kuigi Norra tipptasemel tehases on võimekus kogu piirkonna prügi efektiivselt sorteerida, võiksid osa sellest tööst teha ikkagi ära inimesed oma kodudes.
„Usun, et nii on lõpptulemus kvaliteetsem,“ märkis ta.
Vallavanema meelest võiksime meie pürgida sellise jäätmemajanduse korralduse poole, nagu on Soomes Tamperes, kus MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskuse esindajad käisid 2022. aastal: „Nagu meile, on ka soomlastele hästi tähtis, et enamik jäätmeid sorteeritakse eraldi jäätmete tekkekohal. See, mida meile Tamperes näidati, on klass omaette. Seal on eraldi biogaasi tehas, kuhu viiakse elanikelt kogutud biojäätmed, ning ka põletusjaam, kuhu viiakse jäätmed, mis ei lähe uuesti ringlusse. Pakendeid ja olmejäätmeid, mis lähevad ringlusse või saab taaskasutada, sorteerivad valgusspektriga liinid materjali järgi.“
Kuna Eesti omavalitsused on liiga väikesed, oleksid Riivo Noore hinnangul sarnased jäätmekäitlustehased, nagu on Tamperes, mõeldavad suurema piirkonna peale, näiteks ühine Harjumaal ja Tallinnas. Kuid nende rajamine saaks tema sõnul olla võimalik ainult juhul, kui Euroopa Liit toetaks, sest nõuavad kümneid miljoneid eurosid investeeringuid, mida Eesti omavalitsustel ei ole.