Aruküla kultuuriseltsi juures tegutseb ligi 200 isetegevuslast, seltsis on 89 liiget.
MTÜ Aruküla Kultuuriselts alustas tegevust 1998. aastal ning asub 1974. aastal kolhoosi kontoriks ehitatud hoone rahvamaja osas, nüüdse vallamaja esimesel korrusel.
Teatrisaalis toimuvad kontserdid, etendused, kinoseansid ja konverentsid. Parketisaalis on treeningud, loengud, koolitused, koosolekud ja ühistegemised. Seltsis tegutseb 17 huviringi ja selle ruumides asub ka Aruküla noortekeskus.
MTÜ Aruküla Kultuuriseltsi tegevdirektor Garina Toomingase arvates on MTÜks olemisel nii puuduseid kui eeliseid.
Plusspooleks peab ta võimalust teha projektitaotlusi, et saab kiiresti ja operatiivselt tegutseda ning ise otsustada: „Kui on vaja vahendeid hankida või panna paika mõni üritus, siis saan kohe ja kiiresti korraldada, vastavalt olemasolevatele vahenditele. Valla allasutusena tegutsemisel ka oma positiivsed küljed – ei ole ohtu, et vallavalitsus ei toeta, aga arvan, et tegelikult ei ole nii oluline, kas olla MTÜ või allasutus. Põhiline on see, et iga soovija leiaks siit meelepärase tegevuse.“
Ta lisab, et MTÜ on algusest peale saanud vallavalitsusega hästi läbi. Seetõttu on nende põhikirjas, et kui MTÜ lõpetab tegevuse, kuulub vara vallale, näiteks projektipõhiselt ostetud vara. Kultuurikeskuse ruumid on vald andnud seltsile tasuta hallata.
„Kuigi tegutseme MTÜna, oleme siiski rahvamaja, ei tegutse projektipõhiselt ega vabatahtlikuna,“ sõnab Garina Toomingas.
MTÜ tulud tulevad vallavalitsuse eraldatavast tegevustoetusest, tellitud üritustest, projektitoetustest, liikmemaksudest ja üüridest. Raasiku vallavalitsus annab palgaraha ja toetab üritusi. Põhikohaga töötajaid on kolm. Ringijuhtide töötasu sõltub sellest, kas tegu on rahvakultuuri hoidva-, spordi- või huviringiga. Rahvakultuuriga seotud ringijuht saab tasu valla eraldatud toetusest, teiste puhul maksab osaleja või leiab MTÜ vahendid oma eelarvest. Kokku on sel aastal vallaeelarvest eraldatud MTÜ-le 70 244 eurot.
„Kultuur ju suurt tulu sisse ei too, aga rahvas vajab seda. Remonditöödega ei saaks päris oma jõududega hakkama ei rahvamaja, kultuuri- ega külaselts,“ lausub Garina Toomingas.
Kultuuriseltsi juhatus on viieliikmeline. Uus juhatus valitakse iga kolme aasta järel. Praegu kuuluvad sinna esimees Alari Kruusvall ning liikmed Marju Rähni, Age Imala, Henry Kari ja Guido Liiskmann. Uus juhatus valitakse käesoleval aastal.
Seltsi ruumides saab tegeleda rahva- ja seltskonnatantsuga, laulda kooris, mängida kapellides, teha teatrit, kududa kangast, tegeleda pilatese või aeroobikaga, lüüa kaasa perenaiste klubis või Aruküla Uudiste toimetuses. Uuemad ringid on eelmisel aastal tekkinud fotograafia ja meestelauluselts Lüü-Türr.
Garina Toomingas: „Igal asjal on oma aeg. Läks mitu aastat, enne kui Ülo Udumäe oli valmis tegema fotograafiaringi. See on fantastiline, käib palju noori. Samuti ei saanud meestelaulu aastaid kuidagi vedama ja siis see äkki tekkis ning on muutunud populaarseks. Tundub, et soovijad leiavad tänu kultuuriseltsile oma väljundi. Võib öelda, et olen õnnelik inimene.“
Seltsi liikmemaks on kolm eurot aastas ja liikmed saavad selle eest soodustusi, näiteks odavamaid pileteid teatrietendustele.
„Seltsi liige ei pea osalema huviringides. Kui käia aastas mitut etendust vaatamas, siis tasub liikmeksolek end ära,“ selgitab tegevdirektor.
Aruküla kultuuriseltsilt saab rentida ruume ka isiklikeks üritusteks. Parketisaali hind on 100 eurot ühepäevase kasutamise eest või seitse eurot tund, köögi kasutamine 13 eurot. Seminaride, loengute ja koolituste pidamise eest kultuuriseltsi ruumides on viis eurot tund ning treeninguteks 3,5 eurot.
