Anija vallas trahvitakse koolis mittekäimise eest

1470

Karistuse on saanud kaks peret.

Anija vald on Harjumaal üks esimesi, kus alates sellest keva­dest on rakendatud seadust, mis võimaldab kuni 800 euroga trahvida vanemat, kelle laps on puudunud üle 20 protsendi koolitundidest.

Praeguseks on Anija vallas karistatud kahe lapse vanemaid, kes otsustasid trahvi asendada ühiskondlikult kasuliku tööga. Neist ühe õpilase vanemad ei ole siiani kohustust täitnud ning trahvinõue läheb kohtutäituri kätte. Teise õpilase vanem on hakanud kohustust täitma.

Varem saatis kool tundidest palju puudunud õpilase Harju maavalitsuse alaealiste komisjoni. Nüüd tegeleb sellega kohalik omavalitsus. Kui õpilane koolis ei käi, siis kohe rahatrahvi ei määrata. Esialgu püütakse mõjutada, kutsutakse alaealiste komisjoni ette.

Anija valla alaealiste komisjoni kuuluvad lastekaitsespetsialist Helle Söönurm, noorsootöö spetsialist Tuuliki Rohtla, vallavolikogu esindaja Indrek Lillsoo, vallavalitsuse esindaja Urmo Sitsi, Kehra gümnaasiumi huvijuht Airi Poom, Alavere põhikooli huvijuht Marianne Lõoke ning noorsoopolitseinik Maige Ojavee.

Alaealiste komisjoni tuleb aastas keskmiselt 12-13 taotlust, mõne lapse kohta mitu. Kui komisjonist ei ole abi, siis suunatakse juhtum edasi väärteomenetlejale, kes määrab lapsevanemale karistuse.

Tuuliki Rohtla selgitab, et karistuseta ei saa jätta, kui ollakse juba mitu korda käinud komisjonis, aga kasu pole: „Praegu on veel vara öelda, kas trahvimine on hea või halb meetod, kuid see on üks vahend, mida võime kasutada.“

Väärteomenetleja Sergei Dõmšani on seni jõudnud kaks õpilast ning mõlema vanemad saanud ka karistuse. Üks õpilane puudus koolist enam kui pooltest tundidest ning teine kolmveerandi. Mõlemad on mitu korda käinud alaealiste komisjonis.

Tuuliki Rohtla sõnul tundub, et noorte puhul karistusest kasu ei ole: „Suured poisid juba. Neid jõuga kooli ei vea. Praeguseks ongi mõlemad Kehrast läinud kutsekooli, kuid ega nad sealgi korralikult käi.“

Ta lisas, et noorematele lastele oleks ilmselt karistuse mõju suurem, kuid siiani ei ole vaja olnud rakendada.

Mis on põhjused, miks koolis käia ei taheta? Väärteomenetleja sõnul kirjutavad vanemad, et saadavad lapse hommikul kooli, aga sinna ta ei jõua: „Õpilased ütlevad, et nad lihtsalt ei viitsi või ei ole mõtet, sest niikuinii ei lõpeta kooli.“

Noorsootöö spetsialisti arvates ei ole vanematel laste üle mõjujõudu, sest austus on kadunud. Kooli mineku asemel jäädakse koju, ollakse päev läbi väljas või käiakse koguni tööl.

Sergei Dõmša hinnangul saab last mõjutada ainult moraalselt ning seda peavad tegema vanemad, trahvimine ei ole lisavõimalus käitumise parandamiseks: „Laps istub siin, pisarad silmis, kui kuuleb, et tema pärast jäävad noorematele õdedele-vendadele maiustused ostmata. Seejärel käib nädala koolis ja edasi läheb ikka endist rada mööda.“