Maikuu esimestel nädalatel lahkusid omal soovil töölt Anija valla noortekeskuste juhataja ja Kehra noortekeskuse noorsootöötaja. Käesoleva kooliaasta lõpus soovivad ametist lahkuda ka Alavere ja Aegviidu noortekeskuse töötajad. Noortekeskuse senisest viiest töötajast on ainsana lubanud tööle jääda üks – Kehra noortekeskuse noorsootöötaja.
Kahe nüüdseks ära läinud töötaja ametist lahkumisele eelnes Anija vallavalitsuse hoiatus noortekeskuse juhile. Selles oli ka nõudmine, et noortekeskus vabandaks Anija valla noortekogu ees.
Kuigi vallavalitsusest konflikti sisu avaldada ei soovitud, on Sõnumitoojale mitmest allikast kinnitatud, et põhjus on Kehra noorsootöötaja kohatu ja lubamatu sõnum noortekogu juhile. See järgnes märgukirjadele, mille noortekogu oli märtsis saatnud viiele asutusele: Anija vallavalitsusele, valla kultuurikeskusele, Anija Valla Spordimaailmale, Kehra gümnaasiumile ja valla noortekeskusele. Noortekogu saatis esmakordselt pärast iga-aastase ideekorje kokkuvõtete tegemist asutuste juhtidele kirja Anija valla noorte tehtud ettepanekutega nende asutuse töö kohta.
Noortekogu esimees ütles tookord ajalehele, et eelmistel aastatel pole noorte ettepanekud otseselt asutusteni jõudnud, tänavu saadeti neist teostatavamad seetõttu iga asutuse juhile kirjalikult. Pöördumises valla noortekeskusele tehti mitu ettepanekut, neist esimene oli kaaluda noortekeskuste töökorralduse paindlikumaks muutmist, sealhulgas lahtiolekuaegade pikendamist ning vanemale vanusegrupile suunatud tegevuste arendamist.
Noortekogu juht tunnistas aprillis Sõnumitoojas ilmunud leheloos, neile tuli ootamatult, et mõned võtsid seda kirja noortekogupoolse rünnakuna. Noortekeskusest vastas noorte saadetud kirjale asutuse juhi asemel noorsootöötaja. Vastuskirja on mitu Sõnumitoojaga vestelnud inimest iseloomustanud sõnaga „emotsionaalne“.
Noorsootöötaja: vallas on töökius
Noortekeskuse nüüdseks endine juht Sõnumitoojale ei vastanud, kuid endiste ja peagi ametist lahkuvate töötajate nimel kirjutas toimetusele üks noorsootöötaja. Tema palvel ei ole leheloos noorsootöölt lahkunud ega ka lahkuvate töötajate nimesid.
Noortekeskuse töötaja oli seda meelt, et töötajate lahkumisega päädinud märgukirjade tegemise on algatanud vallavalitsus, kes julgustas noortekogu saatma allasutustele vastamisele sundiva ning hoolimata ressursside puudumisest kohustava sisuga dokumenti. Ka leidis ta, et vallavalitsuse õhutatud vormis ja kujul koostatud dokumendi puhul oli ette teada, et tekitab potentsiaalseid pingeid.
„Meie kogukonna harmoonilist toimimist, meie lapsi ja noori, meie võrgustikutööd, koostöid, meie kollektiivi ning eriti meie noori ja kogukonda on selle protsessi käigus kahjustatud. Lisaks on kahjustatud ka meie mainet ja vaimset tervist, toimetulekut ning heaolu, meie edasitöötamise võimalus oma vallas ja kodu ligidal oma kogukonnas, on läbi lõigatud,“ nentis noorsootöötaja.
Ta nimetas enda ja kolleegide lahkumise põhjusena, et vallas toimub kurnamise meetodil pidev pädevatest juhtidest ja töötajatest vabanemine ning töökius – head spetsialistid peavad töötama hirmus ning neid tõugatakse läbipõlemisele.
„Kogu meie osakond on töötanud viimase paari kuu jooksul suure surve all ja stressiolukorras,“ kirjutas ta ja lisas: „Seekord toimus meie asjatundliku ja ühtehoidva noortekeskuse juhi üksijätmine, nurkasurumine ja süüdistati kolleegi, kes teda ja ennast ärevas olukorras soovis kaitsta. Üksi jäetud juhti sunniti omakorda karistama kolleegi, kes püüdis juhti, iseennast ja osakonda meeleheitlikus seisundis kaitsta. Strateegiliselt üritati ühtehoidvat meeskonda lõhestada, inimesi alandati, madaldati ja laimati.“
Noorsootöötaja kinnitas, et vallavalitsus ei kuulanud ega arvestanud noortekeskuse meeskonna ettepanekuid ega mõtteid: „Meie töötajatele on tehtud etteheiteid asjade eest, mille tegemiseks pole antud ressursse ja vahendeid, vaatamata sellele, et oleme neid küsinud koos pikkade selgituste ja põhjendustega.“
Ta lisas, et nagu teistelgi allasutustel, tänavu hoopis kärbiti noortekeskuse eelarvet, kuid juhatajal ei lastud kärbete osas kaasa rääkida, noortekeskusel ei ole jagunud vahendeid uute innovaatiliste ja väga vajalike projektide käivitamiseks.
Vallas hästi toimivate noortekeskuste heade spetsialistide lahkumine on noorsootöötaja hinnangul suur kahju: „Oleks olnud väga tore, kui vallavalitsus oleks vähemalt sama palju aega, kui nad pühendasid meie süüdistamiseks ja meiega kriisiläbirääkimiste pidamiseks, pisut varem pühendanud hoopis sisukoosolekuteks. Praegust kriisi oleks saanud täielikult ja väga kergesti ennetada, me olime koostööle vallavalitsusega avatud ja entusiastlikud ning oma töö osas igati tulevikuvaatavad.“
Abivallavanem: proovisime leida lahendusi
Anija abivallavanem Tiina Silem ei nõustu väitega, et vallavalitsus on noortekeskuse töötajaid kiusanud. Pigem on tema hinnangul oldud mõistvad ja toetavad hoolimata sellest, et juba mõnda aega on olnud omavahelises suhtluses probleeme.
Tiina Silem selgitas, et nii tema kui kolleegid on teinud noortekeskusele ettepanekuid, kuidas noorsootööd vallas tõhustada, et see jõuaks ka vanemate, vähemalt 15-19aastaste noorteni. Üks ettepanek oli, et Kehra noortekeskus võiks olla iga päev ühe tunni võrra kauem avatud. Teine ettepanek oli, et teha mobiilset noorsootööd ehk noortekeskuse töötajad minna tegevusi läbi viima ka nii küladesse kui Kehras näiteks pumptracki juurde.
Lahkumisavalduste esitamisega kulmineerunud tüli kohta märkis ta, et asutustele kirjad saatnud noortekogu pakkus abi oma ettepanekute elluviimisel: „Vallavalitsuses olime noortele väga tänulikud ning oleme juba püüdnud meile tehtud ettepanekutest üht-teist ka ellu viia, näiteks korraldasime ühise talgupäeva.“
Pärast noorsootöötaja vastuseid ja sõnumit noortekogule kutsus vallavalitsus noortekeskuse juhataja välja, pakkus, et olukorda kutsutakse lahendama väljastpoolt neutraalne osapool: „Alguses ta nõustus, siis mõtles ümber.“
Järgnesid vallavalitsuse saadetud hoiatuskiri ning noorsootöötaja ja noortekeskuse juhataja lahkumisavaldused. Noorsootöötaja lahkus päevapealt, juhataja nädal hiljem. Solidaarselt nendega otsustasid õppeaasta lõpus lahkuda ka Alavere ja Aegviidu noorsootöötajad. Vallajuhid käisid nendega vestlemas, kumbagi ümber veenda ei õnnestunud. Aegviidu noorsootöötaja ettepanekul võttis vallavalitsus noortekeskuse juhile tehtud hoiatuse tagasi.
„Läksime töölt lahkunud noorsootöötajatega laiali positiivselt, lubasime, et teeme ka edaspidi koostööd,“ ütles Tiina Silem.
Hariduskomisjoni esimees: kiusatakse pigem vallaametnikke
Anija vallavolikogu haridus- ja noorsootöökomisjoni esimees Peep Kask, kes kuulub volikogu opositsiooni, ütles, et komisjon ei ole noortekeskuse teemat eraldi arutanud.
„Juhid teevad ikka ettepanekuid, see on normaalne, aga kui keegi võtab neid rünnakuna, peaks ta peeglisse vaatama. Kui midagi teha ei saa, tuleb seda põhjendada, või esitada näiteks lisarahataotlus. Praegu on jäänud mulje, et noortekeskus ütles neile tehtud kõigi ettepanekute kohta, et ei ole võimalik ja kõik,“ märkis ta.
Praegune probleem sai Peep Kase hinnangul alguse noorsootöötaja demotiveerivast vastuskirjast noortekogu märgukirjale, millele oleks tema arvates võinud vastata noortekeskuse juht. Ta tõdes, kui etteheiteid teha, siis noortekogu, vallavalitsuse ja allasutuste esindajate korra kuus toimuvate kohtumiste korralduse kohta: „Noored tutvustasid neil koosolekutel oma ideid, tegid ettepanekuid. Neid küll arutati ja võeti teadmiseks, aga sinnapaika see jäi, kusagile edasi ei liikunud. Seetõttu nüüd ka need märgukirjad. Noorsootöötaja vastukiri ja noortele öeldu tundus väga ebaprofessionaalne.“
Vallavalitsuse tegevusele olukorra lahendamisel tal etteheiteid ei ole: „Vallavalitsus arutas allasutuse juhiga, palus temalt järgmisi samme. Järgmine samm olnuks ka vabanduskiri, sellest keelduti.“
Volikogu komisjoni esimees lisas, kui räägitakse töökiusust, siis kõrvaltvaatajana tundub, et lahkuvate alluvate töökiusu kogevad pigem vallaametnikud – abivallavanem ning haridus- ja sotsiaalteenistuse juht.
„Neile pannakse praegu põhjendamatult nii-öelda puid alla. Mina küll ei näe, kuidas teisiti oleksid nad sellise olukorra pidanud lahendama,“ tõdes Peep Kask.
Noortekeskuste töö jätkub
Vallavalitsus on kuulutanud välja konkursid valla noortekeskuse juhataja ja Kehrasse noorsootöötaja leidmiseks. Kandideerimise tähtaeg oli teisipäev, 19. mai.
Vallavanema käskkirjaga on alates 11. maist kuni 26. juunini määratud valla noortekeskuse juhataja asendajaks abivallavanem Tiina Silem.
Noortekeskuse juhi kohusetäitja kinnitas, et kõik kolm noortekeskust ehk Kehra, Alavere ja Aegviidu noortekeskused on enne suvevaheajale minekut kuni kooliaasta lõpuni avatud.
Kehra noortekeskuse lahtiolekuaeg on neljal päeval nädalas ajutiselt tund aega lühem – viiel tööpäeval töötav keskus avati varem kell 13, nüüd avatakse esmaspäevast neljapäevani kell 14 ja reedel kell 13.
„Sealne ainus töötaja on ametis poole kohaga, tal on nädalas 20 töötundi, seepärast on ka noortekeskus avatud nädalas 20 tundi. Pakkusime, et võtame juurde asendustöötaja, noorsootöötaja arvas, et saab kooliaasta lõpuni üksi hakkama. Nagunii on lapsed juba suveperioodil rohkem õues ja noortekeskuse külastatavus madalam,“ rääkis Tiina Silem.
Valla igasuvine õpilasmalev toimub ka tänavu. See kestab 15.-21. juunini, malevat viib läbi noorsootöötaja Katri Olesk koos Raasiku kooli arendusjuhi ja HEV-koordinaatori, varem ka Anija vallas noorsootööd teinud Kätlin Takiga.





