
„Anija vallas on käimas kaks erinevat menetlust – detailplaneering ühe tuuliku planeerimiseks ning oleme esitanud taotluse algatada ka kohaliku omavalitsuse eriplaneering suuremale hulgale tuulikutele asukoha leidmiseks,“ ütles KC Energy OÜ maaplaneeringute ja keskkonnaspetsialist Katrin Rannama kolmapäeval, 13. mail Anija vallamajas.

KC Energy OÜ ettepanekul vallamajas möödunud nädalal toimunud kohtumisel osalesid lisaks ettevõtte esindajatele vallavalitsuse töötajad, Sõnumitooja ajakirjanik ja vallaelanike Facebooki gruppide aktivist. KC Energy projektijuht Kaspar Peebo märkis, et just sotsiaalmeediagruppidest nähtub, kui palju on kohalikel elanikel segadust, et kuhu ja kui palju tuulikuid kavandatakse. Seepärast soovisid ettevõtte esindajad uuesti selgitada.
12. augustil 2024 algatas Anija vallavalitsus KC Energy esitatud taotluse alusel Kaunissaare küla Pihlaka maaüksuse detailplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) ühe kuni 5 megavatise võimsusega tuuliku püstitamiseks. KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits selgitas, et tuulik soovitakse ühendada Pihlaka 1. päikesepargi liitumispunktiga, et ajal, kui päike ei paista, saaks võrku elektrit toota tuulik.
2025. aasta jaanuaris esitati ja tänavu 31. märtsil täiendati taotlust kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu algatamiseks, et leida Anija valla territooriumil asukoht 5-7 tuulikuga tuulepargi rajamiseks.
Kaunissaare üksiktuuliku detailplaneering
Katrin Rannama rääkis, et Kaunissaare küla Pihlaka kinnistu detailplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise käigus selgub, kas ja millistel tingimustel saab sinna tuuliku püstitada. Detailplaneeringut koostab OÜ Plannum, KSH aruannet OÜ Lemma. Ollakse algusjärgus – Anija vallavalitsusele on esitatud planeeringu lähteseisukohad ja KSH programm. Need on kuni 11. juunini valla kodulehel avalikul väljapanekul arvamuste avaldamiseks.
Valla arhitekt-planeeringuspetsialist Inga Vainu ütles, et ehitisregistri kaudu saadeti sellekohane teade kõigile, kelle kinnisvara asub kavandatava tuuliku planeeringuala piirist kuni 2 kilomeetri kaugusel. See tähendab, et teavituse said ka suur osa Kehra linna korteri- ja majaomanikke, kokku 1996 inimest. Ehitisregister on seotud riigiportaali eesti.ee andmetega ja neil, kes kirja ei ole saanud, on abivallavanem Priit Vabamäe sõnul portaalis ilmselt aegunud andmed. Ta rõhutas, et teavituskiri saadeti üksnes kinnisvara omanikele, mitte üürnikele või teistele, kes seal elavad.
Ehitisregistri kaudu sai planeeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi kohta arvamusi-ettepanekuid esitada 11. maini. Kuni 11. juunini saavad neid vallavalitsusele saata kõik soovijad. Inga Vainu lausus, et ettepanekud peavad olema põhjendatud, sellest ei ole planeeringu ja KSH koostamisel abi, kui kirjutatakse, et ollakse põhimõtteliselt tuulikute vastu.
KSH programmis määratakse, milliseid uuringuid tuleb planeeringu koostamisel teha – tuulikute puhul müra-, varjutuse- ja vibratsiooniuuringuid, samuti uurida mõju inimestele, loomastikule, taimestikule ja nii edasi. Kes leiab, et KSH programmis on mõni oluline uuring nimetamata, saab selleks praegu ettepaneku teha.
Lähteseisukohtade põhjal hakatakse koostama detailplaneeringut ning viima läbi KSH programmis ette nähtud uuringuid. Kui need on tehtud ning tuvastatud, kas ja milline oluline keskkonnamõju planeeringu elluviimisega kaasneb ning milliseid leevendusmeetmeid on võimalik rakendada, avalikustatakse planeeringu ja KSH aruande eelnõu. Selles etapis on avalikkusel uuesti võimalik kaasa rääkida – taas saadetakse puudutatud isikutele teavitus, küsitakse ettepanekuid-arvamusi. Järgnevad avalik väljapanek ja avalik arutelu. Need toimuvad praeguste plaanide kohaselt sügisel, septembris-oktoobris.
Kui planeering ja KSH aruande eelnõu on läbinud vajalikud kooskõlastamised, võtab vallavalitsus detailplaneeringu vastu, see pannakse veelkord avalikustamisele, esitatakse maa- ja ruumiametile heakskiitmiseks ning seejärel otsustab vallavalitsus planeeringu kehtestamise. Praeguse ajagraafiku juures on see tõenäoline 2027. aasta esimeses pooles, aga kui tekib vajadus lisauuringute või -analüüside järele, siis hiljem.
Kuigi planeeringumenetluse käigus on ette nähtud kaks avalikku arutelu, lubasid arendaja esindajad, kui mõnel huvigrupil on väga palju küsimusi või tahavad põhjalikumalt arutada, on nad vajadusel valmis tegema veel koosolekuid.
Mihkel Loorits ja Katrin Rannama toonitasid – mitte midagi ei ole veel otsustatud, alles pärast kõiki vajalikke uuringuid selgub, kas Kaunissaarde on võimalik püstitada tuulik ja millistel tingimustel. Nad kinnitasid, et midagi olulist tähelepanuta ei jäeta, ka riigiasutused jälgivad, et planeeringus ja KSH aruandes oleks kõik vajalik kajastatud.
Eriplaneering 5-7 tuuliku kavandamiseks
Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu algatamisega soovib KC Energy leida Anija vallas kohta 5-7 tuulikule. Vastavalt planeerimisseadusele on ka teistel ettevõtetel võimalus eriplaneeringuga liituda, taotlusi saab vallavalitsusele esitada 23. maini. Eriplaneeringu algatab ja viib läbi vallavolikogu, planeeringut finantseerivad asjast huvitatud ettevõtjaid.
Katrin Rannama selgitas, et KC Energy on vallavalitsuse soovil teinud esmase kaardistuse – otsiti alasid asulatest eemal, välistati looduskaitseliste piirangutega kohad, arvestati tehnilise taristuga. Selliselt leiti 4 võimalikku ala. Esimene on valdavalt Lükati, Rooküla ja Pikva külas, teine peamiselt Looküla, Ülejõe ja Vikipalu kandis, kolmas suuresti Vikipalus ja neljas Linnakse külas. Kas ja millistel tingimustel on neist mõnele alale võimalik rajada tuulepark, selgub samuti pärast planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise tegemist.
KC Energy esindajad kinnitasid, et soovivad planeeringumenetluse jooksul lisaks seaduses ettenähtud avalikele aruteludele kaasata kohalikke elanikkonda rohkem. Kohtumisi hakatakse väiksemates kogukondades tegema pärast seda, kui on teada esimesed uuringutulemused.
Kui selgub, et mõnele neist neljast alast on võimalik rajada tuulepark, saab seda arendama hakata ettevõte, kellel on seal kinnistud või nende kasutusõigus, riigimaade puhul korraldab RMK enampakkumise. KC Energy on osade eramaaomanikega rääkinud, et soovivad sõlmida eelkokkuleppeid. Kui selgub, et mitu ala on tuulepargile sobivad, otsustab vallavolikogu, millist kohta tuulikutele eelistavad.
Pärast tuulepargi valmimist peab arendaja hakkama kohalikule omavalitsusele maksma tuulikutasu, mis sõltub tuulikute energiatoodangust ja elektrihinnast. Omavalitsus jagab tasust poole tuulikute mõjupiirkonnas elavatele inimestele. Mihkel Loorits lausus, et arendajad on valmis ka teisiti kohalikku ellu panustama – näiteks Pihlaka päikesepargi puhul aitas KC Energy teed korda teha, ettevõte on Kehra käsipalliklubi sponsor.
Tegevjuht kinnitas, et Anija vallas mitu aastat tegutsenud KC Energy peab end Anija valla, mitte Tallinna ettevõtteks, kes tahaks seal tegutseda sõltumata kohalike meelsusest või sellest, kas sinna saab midagi teha või ei saa: „Soovime viia uuringud läbi võimalikult läbipaistvalt ja kui uuringutest selgub, et neid asju teha ei saa, ei pea planeeringuid iga hinna eest ellu viima.“




