
Möödunud aasta alguses käivitunud arenguprogramm Arenduskoja Leader-piirkonna 10 kogukonnale on jõudunud inspiratsioonipäevadeni, kus külastatakse osalevate MTÜde kodukante.
Esimene ringsõit koos seminariga toimus eelmisel neljapäeval, 14. mail Kuusalu valda ja Loksale. MTÜde Suurpea Külaselts, Hara Külaselts ja Loksa Pärlid tegevusega tutvusid Haljala vallast Vainupea külakogukonna ning MTÜ Kodu Keset Küla ja MTÜ Eisma Külaselts, Tapa vallast Linnapea Küla Selts MTÜ, Kadrina vallast Hulja, Ridaküla ja Kihlavere küla kogukondade, ka Lahemaa turismiasjaliste kogukonna ning osalevate omavalitsuste esindajad. Inspiratsioonipäev algas Suurpea külas ja õhtul lõppes Hara külas Kakupesa majutuskohas, kus tehti kokkuvõte nähtust ja arutati programmi edasisi tegevusi.
Arenduskoja Leader-piirkonda kuuluvad Harjumaalt Kuusalu vald ja Loksa linn, Lääne-Virumaalt Haljala, Tapa ja Kadrina vald.
Kogukondade kolmeaastane arenguprogramm toimub koostööprojekti „Viru Leader-võrgustiku tugevdamine“ raames. Projekti kaasrahastab Euroopa Liit.
Suurpea linnak ja küla
Ringsõit algas Suurpeal, kogunemine oli hommikul mere ääres „Põhjaranniku Südame“ juures. Suurpea Külaseltsi juhatuse liige Õnne Arba viis külalised matkale nõukogude armee endisse sõjaväelinnakusse, kus on peale nelja korrastatud kortermaja ning paari tühjalt seisvat korrusmaja veel mitu kasutuseta ja lagunevat hoonet alates kunagisest koolimajast ja lasteaiast kuni sõjaväe söökla, kasarmu ja sauna, ka ilusa arhitektuuriga haigla ehk laatsaretini. Suure osa linnaku alast on saanud eraomanikult kümneks aastaks rendile Airsoft OÜ, ettevõte korraldab seal seikluslikke militaarmänge.
Giid jutustas, et mere ääres kulgeva maantee kõrval oli nõukogude ajal aed, mis takistas otsepääsu randa, aia taga asusid sõjaväe hooned. Plangu võtsid kohalikud elanikud maha 1992. aastal, et pääseda mere äärde. Aia asukohta paigaldas MTÜ Parim Paik Suurpeal 2019. aastal Põhjaranniku Südame koos pingiga, seal saab imetleda päikeseloojangut, vaadata tormist või rahulikku merd.
Tuleval nädalavahetusel, 23. ja 24. mail osaleb Suurpea Külaselts Lahemaa rahvuspargi 55. aastapäeva tähistamises. Kavas on kaks ekskursiooni sõjaväelinnakus, esinejatega kultuuriprogramm, kodukohvik, õnneloos, ühislõke ja tantsimine. Täpsema info leiab Visit Lahemaa veebilehel ja Facebookis.
Hara küla
Hara külas tutvustasid Hara Külaseltsi juhatuse liikmed Lii Välkmann ja Marelle Süda Lohja talu juures mere ääres asuvat poole hektari suurust lõkkekohaga maatükki, mis on osade külaelanike jaanitulepaik. RMK andis maatüki eelmisel aastal külaseltsile rendile, kuid seda ümbritsevad karja-aiad. Juhatuse liikmed kirjeldasid, kuidas rannaniidu hooldamine veistega sulges kolm aastat tagasi ligi 40 pere pääsu merele – RMK andis veisepidajale rendile 10 aastaks rannaniitude ala, sealhulgas ka lõkkekoha. Külast saadeti RMK-le ja keskkonnaametile ranna-ala sulgemise vastu kirju ja peeti koosolekuid ning lõpuks saavutati nõusolek, et lõkkeplatsi rendib külaselts, kuigi endiselt puudub sealt otsepääs merele.

Haras käidi veel Kõrvemetsa talus kuus aastat tagasi avatud naistemuuseumis, kus perenaine, õmbleja ja disainer Ilona Tamm kõneles selle loomisest ning tutvustas tänavuse näituse „Emad ja tütred – 1960ndad“ eksponaate.
„Olen ikka palunud, kui hakkate pärast vanaemakese surma tema asju sorteerima, siis ärge visake rõivaid või kangaid niisama ära. Vaadake, võib-olla on erilisi esemeid, mis tutvustavad meie rõivaste ajalugu, ja ka huvitavaid materjale. Pigem tooge need meile,“ toonitas ta.
Seejärel suunduti Hara küla läbiva maantee ääres paiknevasse suvekohvikusse, gluteeni- ja laktoosivabade küpsetiste, maiuste ja soolaste toitudega söögikohta Maias Harakas. Perenaine Liliann Oja tegi ülevaate kodukohviku saamisloost ja mullusest esimesest hooajast ning pakkus menüüsse kuuluvaid suupisteid.
Ka Hara küla matkaradadega saab tutvuda 23. mail Lahemaa päeval.
Loksa linn
Loksal viisid MTÜ Loksa Pärlid juhatuse liikmed arenguprogrammis osalejad Männi tänavale, juhatuse liikme Renata Järve vanematekoju, mille kuurist ja väliköögist on tehtud seltsi kokkusaamiskoht. Ta rääkis, et inspiratsiooni saadi arenguprogrammi mullu märtsis toimunud koolitusreisist, kus tutvuti Harjumaa ja Järvamaa kogukondade tegevusega. Hakati arutama, kuhu saaks Loksal endale ruume. Kuur korrastati talgutega – appi tulid noored pered koos lastega. MTÜ Loksa Pärlid kasvas välja nelja naise sõpruskonnast, kui hakkasid oma lastele korraldama halloweeni pidu ja muid üritusi.
Renata Järve, Adriana Jordan ja Anna Stranberg kirjeldasid, kuidas esmalt koguneti Adriana Jordani kodus, alguses osalesid halloweeni-peol oma pered, järgmisel kogunes ligi kolmkümmend inimest, seejärel juba 60. Eelmisel sügisel, kui pidu toimus korrastatud kuuris, oli Männi tänaval eramaja õuel pidulisi kokku 156 – lastega pered Loksa linnast ja ka ümbruskonna küladest.
Edaspidi on kavas kuur ümber ehitada, ehitusmaterjali jaoks loodetakse abi saada lahketelt ettevõtetelt.
Seminar lõimumisest
Inspiratsioonipäeva seminariks koguneti Loksa kultuurikeskusesse. Seal esines Eesti Rahvakultuuri Keskuse Harjumaa rahvakultuurispetsialist Sandra Nikitin teemal „Lõimumist edendavad kogukondlikud tegevused. Kuidas luua kogukonna üritusi, kuhu igaüks tunneb end oodatuna.“
Ta rääkis, et alates 2024. aastast tegeleb Rahvakultuuri Keskus rahvakultuuri ja -pärimuse valdkonda toetavate tegevuste kõrval ka sisserändajate ning eri keele ja kultuuritaustaga elanike lõimumist soodustavate ettevõtmistega. Projekti rahastab Euroopa Sotsiaalfond. Erinevaid üritusi korraldatakse üle Eesti kuni 2029. aasta lõpuni.
Eesmärk on soodustada Eestisse elama asunud ja teise kultuuritaustaga inimeste lõimumist kohaliku kogukonnaga. Samuti puudutab projekt tema sõnul nii-öelda tagasipöördujaid, kes on elanud pikemat aega välismaal. Üle Eesti tegutsevad selle projektiga 6 mentorit, nende seas ka Sandra Nikitin. Lääne-Virumaa mentor on Raplamaa rahvakultuurispetsialist Anne Ummalas.
Sandra Nikitin teatas, et lõimumist soodustavate tegevuste toetamiseks ei ole taotlusvoorusid ega konkurssi, vaid oma idee saab pakkuda kogukond, kus on reaalne vajadus lõimumistegevuste järele, ning koos mentoriga arutatakse, kas ja mis ulatuses see sobib Eesti Rahvakultuuri Keskuse projektiga.
„Eesmärk on tekitada eri kultuuritaustaga inimeste vahel päriskontakte. Meiega koostöös võivad sündida suured piirkondlikud üritused, aga ka väikesed kohalikud ettevõtmised, sest piirkonniti on vajadused erinevad,“ lausus ta ning lisas, et juba on käimas Loksa nostalgilise jaanitule korraldamine koostöös Loksa Pärlite eestvedajatega.
Seminaril tuli jutuks ka Suurpeal ja Loksal korraldatud vastlatrallide kogemus. Mõlemas kohas kutsusid MTÜde eestvedajad rahvast vastlate ja maslenitsa ühisele tähistamisele, kus tutvustati mõlema rahva traditsioonilisi kombeid – eestlaste liulaskmist, hernesupi ja vastlakuklite söömist ning slaavi kogukonna õigeusklike kommet põletada lõkkes talve sümboliseeriv õlgnukk.
Korraldajate hinnangul olid mõlemad vastlatrallid edukad, osalesid nii eestlased kui ka vene keelt kõnelevad elanikud ning selliseid ühisüritusi on kavas jätkata ka edaspidi.
Loksa linna arendus- ja keskkonnanõunik Karin Ilves lausus, et Loksal on kohalik kogukond olnud lõhestunud, lõimumisprotsess sai alguse aastast 2010, kui eesti ja vene kool liideti, aga ühiseid üritusi tegelikult polnud ning ei olnud ka selliseid tegusaid MTÜsid, mis ühendaksid mõlemat kogukonda.
„Leidsime kohalikud särasilmad, siis hakkas koostöö arenema, Loksa Pärlite oma võrgustikus olid juba eesti ja vene pered. Loksa tänavusse vastlatralli olid kaasatud ka nii eesti kui ka vene eakate ühendused. Mina olen Loksal õppinud seda, et sunniviisiliselt ei saa kedagi kaasata, see võtab korraldajatelt motivatsiooni. Tegutseme tasapisi, kui infot jagab ja üritusele kutsub kogukonna liige, siis jõuame kaugemale,“ lausus ta.
Ka Loksal korraldatakse tuleval nädalavahetusel Lahemaa päevadel mitmeid üritusi.





