
Kehrast mõne kilomeetri kaugusele Kaunissaare külla ligi 90 hektarit maad ostnud Eesti ettevõte KC Energy rajab sinna 52,5megavatise võimsusega päikesepargi. Planeerimistööd on lõpusirgel, ehitamist alustatakse 10. juunil.

Esimeses etapis rajatakse sügiseks Kehra sissesõiduteest teisele poole Jägala-Kose maanteed asuvale kinnistule 7,5megavatise võimsusega päikesepark, teises etapis valmib sinna järgmiseks sügiseks 45megavatine park. Kokku pannakse 83 hektari suurusele alale 93 366 päikesepaneeli. Aastaseks elektri kogutoodanguks kavandatakse ligi 53 000 megavatti.
OÜ KC Energy investeerib Pihlaka päikeseparki 35 miljonit eurot, sellest 22 miljonit eurot on laenuraha. Möödunud neljapäeval kirjutasid KC Energy ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) esindajad Tallinnas korraldatud meediaüritusel alla päikesepargi rajamiseks võetava laenu lepingule.
Ettevõtte tegevjuht Mihkel Loorits rääkis Sõnumitoojale, et Pihlaka päikesepargist saab nende ettevõtte 52. taastuvenergia tootmisüksus.
„Päikeseenergia hulk Eestis väga palju ei kõigu – lääne pool on seda tulenevalt päikesepaisteliste tundide arvust ja pilvisusest rohkem, ida pool vähem. Anija valla puhul sai oluliseks Kehra alajaamas olnud liitumisressurss – kuna see oli võimalik kasutusele võtta, pidasime perspektiivseks asuda vallaga läbirääkimistesse siin sobiva arendusala leidmiseks,“ selgitas ta.
Maa osteti OÜ-lt Kehra Agro. Mihkel Looritsa kinnitusel on tegu väheväärtusliku põllumaaga: „See oli meile ka Anija vallavalitsuse suunis, et väärtuslikku põllumaad taastuvenergia arendamiseks ei tohi kasutada.“
Pärast üle kahe aasta tagasi toimunud avatud menetlust väljastas vallavalitsus 2022. aasta alguses KC Energyle projekteerimistingimused Kaunissaare külla Pihlaka, Paju, Kopra, Nurme, Lepa ja Koprametsa maaüksustele päikeseelektrijaama püstitamiseks. Nüüd on väljastatud ka ehitusload.
„Kogu ala läheb päikesepaneele täis. Teeme territooriumile ka ligipääsuteed ja alajaamad, päikesepark piiratakse aiaga, tee äärde tuleb haljastus, et vähendada pargi visuaalset mõju,“ rääkis Mihkel Loorits.
Vastavalt projekteerimistingimustele tuleb rajada hekk või 10 meetri laiune kõrghaljastuse riba Vorbi, Pihlaka ja Saaremäe tee ning päikeseelektrijaama vahele, samuti tagada kinnistule juurdesõidutee korrashoid. Liiklus pargi ehituse ajal hakkab toimuma Vorbi teelt.
Päikesepargi planeerimise-projekteerimise perioodil oli maa rendil ja seal kasvatati teravilja, nüüd on rendileping lõpetatud, sest lähiajal lüüakse tulevase päikesepargi alal kopp maasse.
Mihkel Loorits selgitas, et päikesepark tehakse kahes etapis seetõttu, et seal on kaks eraldi liitumispunkti: „Võrgukatsetused tuleb teha liitumispunkti põhiselt. Suurema projekti valmimine ja võrgukatsetused võtavad kauem aega, seetõttu saab väiksem enne valmis.“
Esimese etapi jaoks on paneelid olemas. Kehrasse hakatakse neid veoautodega transportima etapiti kogu suve jooksul, et kohalikke elanikke võimalikult vähe häirida. KC Energy tegevjuht lubas, et tulevase ehituse juurde pannakse kontaktid, et inimesed saaksid pretensioonide või küsimuste korral pöörduda.
Kasu ka kohalikele
Küsimusele, kas ja millist kasu hakkavad võimsuselt Eesti TOP 5 hulka kuuluvast päikesepargist saama Anija valla elanikud, vastas Mihkel Loorits, et toodetav elekter läheb küll ühtsesse võrku, aga see loob eeldused, et tulevikus saaks piirkonda rajada uusi ettevõtteid.
„Kui kohalikul omavalitsusel on huvi osta kokkulepitud hinnaga elektrit otse meie päikesejaamast, saame neile seda pakkuda, näiteks sõlmida kokkuleppeid elektri müügiks munitsipaalhoonetele. Eraisikutele on selle võimaluse pakkumine keerulisem, sest neile on oma kaabli meie jaama juurde toomine kulukas investeering, aga suurematele tarbijatele näeme seda võimalust,“ rääkis tegevjuht.
Ta lisas, et KC Energyl on Eesti 7 päikesepargis sõlmitud kokkulepped kohalike lambakasvatajatega, kes kasutavad parke karjakoplina. Sama võimalus on tulevikus ka Kehras, kui seal oleks lambakasvatajaid: „Territoorium on suur, sellest suurem osa paneelidevaheline ja -alune ala, kus lambad saaksid rohtu süüa ja varju leida.“ Kui lambaid pole, saab ettevõte kohalikele põllumajandusettevõtetega teha koostööd pargi niitmiseks traktoritega.