Kuusalu volikogu kinnitas kaitseväe polügooni mõjupiirkonnaks kogu valla.
Kaitseinvesteeringute Keskus annab vastavalt mullu septembris kaitseministeeriumiga sõlmitud heade kavatsuste leppele kaitseväe harjutusaladega piirnevatele omavalitsustele sihtotstarbelist toetust. Kuusalu vald saab viie aastaga kokku 710 804,40 eurot, aastas 142 160, 88 eurot – kogu keskpolügoon asub Kuusalu vallas. Keskpolügooni piirinaabrile, Anija vallale eraldatakse viie aastaga kokku 177 858,20 eurot, aastas 35 571,64 eurot – Anija vallas asub Soodla harjutusala.
Vallad on otsustanud toetusraha jagada erinevalt. Anija vallas suunatakse kaitseministeeriumi sihtotstarbeline toetus polügooni ja harjutusvälja lähikonnas paiknevatele küladele. Kuusalu vallavolikogu otsustas käsitleda kogu valda keskpolügooni mõjupiirkonnana, mis tähendab, et toetussummasid kasutatakse investeeringuteks teedele ja haridusse.
Küsitlus Anija valla veebilehel
Anija vallavalitsus kuulutas valla veebilehel välja Soodla harjutusvälja ideekorje – alates 17. juunist kuni 31. juulini oodatakse ettepanekuid, kuidas leevendada Soodla harjutusvälja mõjupiirkonnas negatiivseid mõjusid.
Veebruaris kohtusid vallavolikogu esimees Jaanus Kalev ja vallavanem Riivo Noor Soodla harjutusvälja naabruses asuvate külade rahvaga, et saada teada elanike soove, kuidas võiks kaitseministeeriumi toetusraha kasutada. Toona leiti, et mõistlik oleks viia läbi sarnane ideede kogumine, nagu tehti möödunud sügisel elanike seas Kehra linna keskosa planeerimise kohta.
„Praeguse ideekorje eesmärk on saada teada elanike ettepanekuid ja soove, kuidas kasutada kaitseministeeriumilt saadud toetusraha,“ lausus vallavanem.
Tänavu on kasutada selle ja eelmise aasta summa, kokku 71 143,28 eurot.
Ettepanekuid saab teha geoinfosüsteemis EVALD, kuhu pääseb valla kodulehelt leitava lingi kaudu, sisse saab logida ID-kaardi või mobiil-IDga. Kaardirakenduses on aktiveeritud Soodla harjutusvälja mõjupiirkond selliselt, et igaühel on võimalus kaarditööriistade abil märkida ära objekt või piirkond, mille osas soovib ettepanekuid teha ning samas keskkonnas on väljad, kuhu oma ettepanek kirjutada ning seda põhjendada.
Soodla harjutusvälja mõjualadele jäävad Anija vallast Härmakosu, Raudoja, Pillapalu, Vikipalu ja Koitjärve külad, kuid ettepanekuid, kuidas kaitseministeeriumi sihtotstarbelist toetust harjutusvälja ümbruse jaoks kasutada, saavad esitada kõik Anija valla registrijärgsed elanikud. Augustis hakkab vallavalitsus laekunud ettepanekuid analüüsima ning arvestab neid toetuse kasutamisel.
„Raha on vallaeelarves olemas, ootame elanike ideid selle kasutamiseks. Kui need teada, arutame harjutusvälja naaberkülade rahvaga läbi, paneme paika järjekorra ja hakkame vastavalt prioriteetidele ellu viima,“ sõnas Riivo Noor.
Soodla harjutusvälja kogupindala on ligi 5865 hektarit, sellest ligi 38 protsenti moodustab Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala.
Arutelu Kuusalu volikogu istungil
Mai alguses saatis Sigula külavanem Eike Mandre 9 küla esindajate nimel Kuusalu vallavanemale, volikogu esimehele ja liikmetele ettepaneku kehtestada harjutusväljade mõjupiirkonnaks Kosu, Aru, Ilmastalu, Kursi, Hirvli, Sigula, Liiapeksi, Kemba ja Suru küla.
Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi teatas vastuskirjas, vallavalitsus on seisukohal, et harjutusalade mõju haarab suuremat territooriumi ja rohkem inimesi ning esitab volikogule eelnõu määrata kaitseväe keskpolügooni ja Soodla harjutusvälja kasutamisest tekkiva negatiivse mõju piirkonnaks Kuusalu valla territoorium. Polügooni ja harjutusvälja negatiivse mõju leevendamiseks suunata investeeringud Kuusalu valla teedesse ja haridusasutuste taristusse.
Vallavanem lisas, et polügooniga piirnevad külad ei ole jäänud tähelepanuta, detsembrist 2019 kuni detsembrini 2020 on planeeritud investeerida nende külade taristusse ligi 243 365 eurot: must kate Kosu-Härmakosu tee 2 kilomeetrile, must kate Sigula ringtee 2,2 kilomeetrile ning Kuusalu-Kursi ja Kursi-Aru tee pindamine. Samal perioodil laekub Kaitseinvesteeringute Keskuselt 284 322 eurot – piirnevatesse küladesse investeeritakse 85 protsenti saadavast toetusest. Vallavanem lubas, et nendesse küladesse jätkuvad vajaduspõhised investeeringud ka järgnevatel aastatel.
Kuusalu volikogu arutas polügooni mõjupiirkonna määramist 10. juuni istungil. Vallavanem Urmas Kirtsi selgitas istungil, et osales heade kavatsuste lepingu koostamises: „Lepingus on selgelt öeldud, et häiringute piirkonnad ja leevendused on omavalitsuse otsustada. Polügooni piiriküladena on külade ettepanekus nimetatud ka Ilmastalu, mis asub Kuusalust mõne kilomeetri kaugusel, kuid mõju ulatub Kuusaluni ja kaugemale.“
Opositsiooni kuuluv Madis Jõgi nentis, et vallad jagavad toetusraha erinevalt ja avaldas kahetsust, et Kuusalu vald teeb seda kõige inetumalt.
Ka Kristo Palu leidis, et 9 külaga niimoodi jõuga käituda on ebaõiglane. Andres Heinver märkis, õiglane oleks, kui polügooniga piirnevate külade elanike ja maaomanike seltsing teeks kaitseministeeriumiga toetusraha kohta otselepingu. Koalitsiooni kuuluv Enn Kirsman nimetas selliseid seisukohti demagoogiaks ja valijate häälte püüdmiseks, polügoonil toimuv müra mõjutab laiemat ala.
Vallavalitsuse esitatud eelnõu poolt olid 10, vastu 7 volinikku, 1 jäi erapooletuks.






