Anija vallavalitsus algatas detailplaneeringu Kehrasse Mulla tänavale elamukruntide moodustamiseks.
Kehras Põrgupõhja linnaosa äärealal asuv Mulla tänav 6 maaüksus on ligikaudu 3,5 hektarit suur. Anija vald taotles selle riigilt 2015. aastal munitsipaalomandisse üldkasutatava maana, kuid valla uue üldplaneeringu järgi on sinna ette nähtud elamumaa.
„Meil on nõudlus linnas asuvatele elamukruntidele, mille juures oleksid kõvakattega teed ja tänavavalgustus. Üldplaneeringu koostamise ajal otsisime maad, mis kuuluks vallale ja kuhu sellist elamuala saab teha. Mulla tänav 6 maaüksus on ainuke selline koht, kus tee ja trassid lähedal,“ selgitas Anija valla arhitekt-planeeringuspetsialist Inga Vainu.
Ta lisas, et vallavolikogu kehtestas 2017. aastal küll Kehra Põhja, Mulla ja Salo tänavate ning Kose maantee vahelise ala detailplaneeringu, ent sinna on kavandatud korterelamud, maa on riigi omandis: „Kui sinna kortermaju kavandasime, oli riiklik üürimajade programm, millest oli võimalik saada korterelamute püstitamiseks 50 protsenti toetust. See meede pole enam avatud. Osta meie vallas uusi kortereid praegu ei taheta, kuna need on kallid. Aia tänavale hakati paar aastat tagasi kavandama uute kortermajade ehitamist, aga arendaja pole neid rajama hakanud, sest huvilisi ei ole. Esialgu paar broneeringut tehti, kuid siis ka need tühistati.“
Jakobsoni ja Mulla tänava vahel asuvale Mulla 6 maaüksusele on kavas rajada kuni 15 elamukrunti, minimaalselt 1200 ruutmeetri suurused, nagu tiheasustuses valla üldplaneeringu järgi lubatud. Inga Vainu sõnul arendajat ei otsita, vald rajab elamukrundid ise: „Peale detailplaneeringu koostamise seal väga palju teha ei olegi. Krundid tulevad Jakobsoni tänava äärde, vee- ja kanalisatsioonitrassid on olemas, vaja on vaid liitumispunkte ning teedelt mahasõite, kuid neid võivad ka krundiomanikud teha.“
Praegu on Mulla tänava maaüksusel kõrghaljastus: „Lageraiet seal ei tule ning meie puid maha võtma ei hakka. Detailplaneeringu seletuskirja kirjutatakse tingimus, et võimalusel tuleb kõrghaljastust säilitada. Osaliselt peab seal ehitamiseks siiski puid langetama, kuid elamuala ja Mulla tänava teises ääres oleva tootmismaa vahele peab jääma roheala.“
Kehras on käimas ka Lille elurajooni arendamine, sinna on plaanis rajada 28 elamu-
krunti. Inga Vainu arvas, et need leiavad enne ostjad, kui Mulla tänava planeering jõuab kehtestamiseni.
„Vallavalitsus alles algatas detailplaneeringu, meil ei ole veel selle koostajatki valitud. Kui koostaja olemas ja planeeringu eskiis valmis, saadame sealsetele naabritele arvamuse avaldamiseks ja ettepanekute tegemiseks. Meil ei ole müügiga kiire, kui planeering ükskord valmis, hakkame krunte enampakkumisele panema siis, kui on huvilisi, kes sooviksid Kehrasse kodu rajada. Valla eesmärk pole teenida elamukruntide müümisest, vaid saada uusi elanikke,“ lausus ta.
Vallaarhitekti kinnitusel helistatakse vallamajja üsna tihti, et küsida, kas Anija vallas on elamukrunte. Kui helistajalt küsitakse, kas soovitakse haja- või tiheasustusse ja pakutakse variante, selgub, et tiheasustuse krunte peetakse liiga kalliks, hajaasustuse omi ebakvaliteetseks, kuna pole teid ja trasse. Inga Vainu selgitas, et juurdepääsuteede ja tehnovõrkudega varustatud krundid ei ole Kehras enam nii odavad, kui sageli loodetakse. Linna lähiümbruses on tema sõnul mitu detailplaneeritud arendust, kuid arendaja ei raja kõiki kommunikatsioone enne, kui krundil pole kindlat ostjat: „Selle tõttu võib looduslik ala elamumaana jätta esmapilgul trööstitu mulje, kuigi mitmel pool on puurkaev juba olemas, ainult veetorud kruntideni veel viimata, samuti teepõhi tehtud. Asfaltteed ei tee meie vallas ükski arendaja enne, kui elanikud juba olemas.“