Mõisa parempoolses tiivas tehakse Ida-Harju teabe- ja nõustamiskeskusele Koostöökoda korda 9 tuba.
Projektijuht ROLAND TRILJÄRV kinnitab, et midagi väärtuslikku tööde käigus ei lõhuta ning ruumid viimistletakse mõisaajastule vastavalt.
2008. aastal Kehrast Anija mõisa kolinud MTÜ Koostöökoda sai esialgu oma käsutusse kaks tuba, kuid vallavalitsus lubas MTÜle aastani 2020 mõisas rendile kokku 163 ruutmeetrit.
Samal suvel otsustas vabariigi valitsus Euroopa Liidu struktuuritoetuse rahast eraldada Koostöökojale 4 123 806 krooni (263 559 eurot). Raha tuli sihtasutuse Innove kaudu Euroopa Regionaalarengu Fondist. Innove allkirjastas rahastamisotsuse 30. detsembril 2009, kui Koostöökoda oli esitanud põhitaotluse. Anija valla omaosaluseks kavandati 217 042 krooni (13 872 eurot).
MTÜ Koostöökoda juhatuse liikme ja projekti algataja Lydia Kruusmanni sõnul loodeti esialgu, et remont algab 2010. aastal ning ajutistest ruumidest saab välja kolida varem, kuid ehituse algus venis mitmel põhjusel.
Renoveerimisele eelnesid muinsuskaitse-uuringud
Eelmise aasta veebruaris palgatud projektijuht Roland Triljärv selgitas, et kuigi Anija vallavalitsus oli tellinud projekti kogu mõisa peahoone kordategemiseks, tuli Koostöökojal enne remondi alustamist tellida tulevaste tööruumide kohta muinsuskaitselised uuringud. Need kestsid mitu kuud, läbi viis Lea Täheväli Stroh OÜst StrohKonsult.
„Ta uuris, mis on mõisa ruumides värvikihtide all, kas midagi vääriks säilitamist,“ ütles Roland Triljärv.
Iga tuba uuriti eraldi, anti soovitused värvilahenduste kohta ning öeldi, mis tuleks jätta. Mõisahoone fuajees leiti laemaalingud, teabe- ja nõustamiskeskuse tulevastes ruumides paljastus krohvikihi alt üks maalitud fragment.
„Kuna meie rahakott on piiratud, jõudsime kompromissile – mida on võimalik, selle taastame, mida taastada ei jõua, seda ei riku, vaid konserveerime või katame kinni, et hiljem oleks võimalik endisel kujul taastada,“ rääkis projektijuht.
Paralleelselt muinsusväärtuste väljaselgitamisega uuris Lea Täheväli Stroh ka mõisa peahoone niiskuskahjustusi.
„Nendega oleme paraku siiani hädas. Maja peremees pole oma varaga olnud just kõige hoolsam,“ ütles projektijuht.
Ehitustööde algust lükkasid edasi ka muudatused soojatootmises. Praegu on Anija mõisas ahjuküte. Peahoone renoveerimisprojekti järgi on maja keldrisse ettenähtud pelletkatel.
„Kuna meie renoveerime mõisahoonest keskmiselt kümme protsenti, oli kaalumisel jätkata tavaliste ahjudega. Kuid sellised, mis meile meeldiksid, on väga kallid ning ka puud ei ole enam odavad.“
Seetõttu tuli mõte panna Koostöökoja ruumide kütmiseks õhk-vesi soojuspump. Kuna Eesti kliimas võib sellest käreda pakasega jääda väheseks, on plaan pump integreerida veesärgiga kaminatega: „Eks ta natuke piiri peal on, kuna hoone seinad on paksud ja ülejäänud maja esialgu kütmata. Loodame, et üle 30kraadist külma ei ole pikalt ning ka ülejäänud mõisa hakatakse peatselt renoveerima.“
Muinsuskaitse on sellise lahendusega nõus, projektimuudatused tehtud ning vajalikud kooskõlastused olemas.
Ehitab OÜ Estomar
Eelmise aasta 5. detsembril kuulutati välja lihtmenetlusega riigihange Ida-Harju teabe- ja nõustamiskeskuse ruumide renoveerija leidmiseks.
Muisuskaitsealust hoonet tohib remontida vastava litsentsiga ettevõte. Kutsedokumendid konkursil osalemiseks saadeti kümnele ettevõttele. Pakkumise tegi kolm. Kvalifitseerus üks ettevõte.
Sellest hoolimata ei pea Roland Triljärv hanketulemusi kesiseks, kuna „sõel“ oli juba enne hanke väljakuulutamist tihe ning konkursi tingimused sellised, et niinimetatud ühemehe- ja täna on – homme pole firmade osalemine oli välistatud.
Hanke võitis OÜ Estomar, kelle pakkumine oli 179 995.20 eurot (üle 2,8 miljoni krooni). Ettevalmistustöödega alustati eelmisel nädalal, tõsisem ehitustegevus algas Anija mõisas 30. jaanuaril. Ehituse järelevalvet teeb OÜ Vealeidja.
Teabe- ja nõustamiskeskuse jaoks renoveeritakse mõisa parempoolses tiivas kokku 9 praegust ruumi. Esimesele korrusele tulevad büroo ja avatud esik ning teisele korrusele, kuhu viib keerdtrepp, koolitustuba, nõustamisruum, köök ja avatud esik.
Ehitusmehed lammutavad kahes ruumis vaheseinad,vanad plekkahjud ja mittesobiva trepi. Projektijuhi kinnitusel põhikonstruktsioone ei lõhuta, lammutatakse vaid see, mis on ehitatud hiljem: „Ruumid tulevad hallikat tooni, muinsuskaitse soovitusel viimistletakse need ajastule iseloomulike lubivärvidega. Kipsplaate ei panda, kõveraid seinu ei hakata sirgeks ajama. Vaid tehnosüsteemid on ülimalt kaasaegsed.“
Sissepääs keskuse ruumidesse tuleb peahoone parempoolsest otsaseinast. Ehitustööd peaksid lõppema 30. septembriks.
