Anija vallavalitsus arvutab, kuidas ja milliste kuludega on võimalik pikendada nädalavahetustel tänavavalgustuse öist
põlemist.
Anija vallavolikogu liige Aare Nurm tegi majanduskomisjoni istungil ettepaneku kavandada tänavusse vallaeelarvesse tänavavalgustuseks planeeritud 48 000 euro asemel 7000 euro võrra rohkem raha. Ta põhjendas, et sellega saaks Kehras ja Alaveres pikendada öist tänavavalgustust kahe tunni võrra.
„Minu soov on, et tänavavalgustus põleks nädalavahetustel kauem. Alaveres on just siis rohkem liikumist – inimesed tulevad linnast maale, käivad külas ning kell üks on tänavatulede kustutamiseks vara,“ ütles Aare Nurm.
Ta lisas: „Kuna Alaveres on vaid üks kõnnitee, käivad inimesed sõidutee ääres. Pimedas on see väga ohtlik, seda enam, et siis paarutatakse sageli ka autodega.“
Kehras ja Alaveres põlevad tänavalambid praegu kella üheni öösel ning uuesti hakkavad põlema kell kuus hommikul. Tänavavalgustus on veel Anija, Soodla, Voose, Härmakosu ja Ülejõe külades, neis põlevad tuled kogu öö. Kahel suvekuul on tänavavalgustus kõikjal välja lülitatud.
Abivallavanem Urmo Sitsi sõnul on ka Kehra inimesed arvanud, et nädalavahetusel võiks linn olla kauem valgustatud – siis on baarid kauem avatud ja inimesed liiguvad öötundidel väljas.
„See on ka turvalisuse küsimus. Paadunud varast ei huvita, kas tänav on valgustatud või ei, kuid algaja kurikaela ehk ehmatab valgus ära. Paraku on meie tänavavalgustuse tehnoloogia nõukaaegne – neil pole vahel taimereid, et saaks teha vahet argipäevadel ja nädalavahetustel,“ märkis ta.
Urmo Sitsi arvates on vaja kaaluda, ehk oleks mõistlik taastada ka Kehras ja Alaveres pidev valgustus, nagu oli enne masu. Sellisel juhul tuleks tema meelest kas osa tänavavalgusteid välja lülitada või vahetada praegused pirnid välja säästlikemate vastu.
„Eelmisel aastal kulus vallaeelarvest tänavavalgustusele 26 000 eurot. See on üksnes elektrikulu. Olenevalt piirkonnast ja vajadusest oleme läinud hõõgniidiga 250- ja 400vatistelt lampidelt üle tunduvalt säästlikematele naatriumlampidele,“ rääkis ta.
Anija vallas on kokku 26 liitumiskilpi, mille taga on tänavavalgustus. Kui soovitakse, et tänavad oleksid kauem valgemad vaid nädalavahetustel, mil väljas on rohkem liikumist, tuleks abivallavanema selgitusel panna kilpidesse aegreleed. Teine ja veel kallim variant on niinimetatud targa valgustuse süsteem: „See tähendab, et iga lambi küljes on väike kompuuter, mida saab ka kaugjuhtimise teel lülitada sisse ja välja ning valgustugevust reguleerida. Selline süsteem eeldab muidugi väga suurt investeeringut.“
Urmo Sitsi kinnitusel on juttu olnud ka sellest, et igas külas võiks olla valgustatud vähemalt bussipeatus.
„Kuna ühe posti pärast sadu meetreid kaablit vedada ei ole otstarbekas, võiks see töötada päikesepatarei baasil. Ida-Euroopas nii toimub. Muidugi on küsimus, kuidas päikesepatareid meie külmas vastu peavad,“ lausus ta.
Abivallavanem lisas: „Kõik need arutelud seisavad meil ees, kuna praegune taristu on juba nii vana, et isegi betoonpostid on paindesse deformeerunud.“
Urmo Sitsi oletas, et tänavavalgustusse suurte investeeringute tegemine tõuseb päevakorda aastatel 2016-2017 ning tõenäoliselt taotletakse selleks toetust Euroopa Liidu abifondidest.
