Anija Mõisa Halduse nõukogu tööst

1690

Anija vallavolikogu istungil 17. märtsil tegi sihtasutuse Anija Mõisa Haldus nõukogu esimees, vallavanem Arvi Karotam ülevaate sihtasutuse nõukogu tegevusest.

Arvi Karotam rääkis, et pärast vallavanema ametisse asumist 2013. aasta lõpus tegi ta ettepaneku kinnitada Anija Mõisa Halduse nõukokku uued liikmed.
„Olin ise valmis nõukogu juhtima, ülejäänud liikmed said valitud selliselt, et oleksid kaetud valdkonnad, millega see sihtasutus peaks tegelema,“ sõnas ta.
Vallavanem lisas – kuna plaan oli hakata mõisakompleksi tõsiselt arendama, kutsuti nõukokku Tarmo Needo, kes töötab ehitusvaldkonna konsultatsiooni ja järelevalvega tegelevas ettevõttes, ning majandusministeeriumi peaspetsialist Piret Potisepp, kogukonnast valiti nõukokku Soodla külas elav filmiekspert Raimo Jõerand ning vallavalitsuse poolt finantsjuht Maarja Sikut ja vallavanem.
Nõukogu käib koos üks kord kuus, iga kuu esimesel neljapäeval: „Kui mõni liige ei saa osaleda, oleme koosoleku teinud Skype kaudu. Nõukogu otsused sünnivad konsensuslikult, hääletamist ei toimu. Algul fikseerisime olukorra, mis on mõisas varem tehtud, seejärel võtsime eesmärgi koostada ideekavand, mis Anija mõisast võiks saada. Kutsusime nõukogu koosolekutele erinevaid asjatundjaid. Alustasime ühest kogenumast arhitektist Fredi Tompsist, kes tegi meile Anija mõisa eskiislahenduse. Kiitsime selle nõukogus heaks. Seejärel  algas mõisa  kontseptsiooni väljatöötamine, milles on aktiivselt osalenud ka nõukogu liikmed. Möödunud aastal jõudsime arusaamiseni, et Anija mõisast võiks saada baltisaksa pärandi ja mõisakultuuri keskus.“
Nüüd on Arvi Karotami hinnangul ees vastutusrikas periood: kuulutatakse välja hange Anija mõisapargi rekonstrueerija leidmiseks – Euroopa Liidu struktuurfondidest ja KIKist on selleks saadud 286 000 eurot, suveks peaks selguma, kas saadakse EASi kaudu välisabi mõisakompleksi rekonstrueerimiseks.
Sihtasutuse nõukogu juht rääkis, et nõukogu arutab ka mõisa majandustegevusega seonduvat: kinnitab eelarve, jälgib selle täitmist, kuulab igal koosolekul arendusjuhi aruannet.
„Anija mõis on kogunud üha enam populaarsust – lähikuudel ürituste tegemiseks enam vaba aega ei ole,“ märkis Arvi Karotam.
Ta lisas: „Oma kogemusest ütlen – kui seal on esindatud omaniku huvid ja on omaniku järelevalve, siis on sihtasutus väga efektiivne majandusüksus.“