Anija, Kuusalu ja Raasiku vallas sai kõige rohkem hääli INDREK TARAND

1779

Pühapäeval, 7. juunil toimunud Euroopa Parlamendi valimistel eelistasid Anija, Kuusalu ja Raasiku valla valijad üksikkandidaati, Loksal võitis Keskerakond.

Harjumaa valijatelt kokku 11 503 häält saanud Indrek Tarandile järgnes Raasiku ja Kuusalu vallas Reformierakond, Anija vallas oli parteidest edukaim Keskerakond. Loksa linnas sai Keskerakonna järel kõige rohkem hääli Indrek Tarand.

Kehra jaoskonnas oli järjekord
 „Sellist valimisaktiivsust siin ei mäleta. Alles kell kaks oli esimene hingetõmbepaus, sinnamaani oli pidevalt järjekord,“ ütles Anija valla kultuurikeskuses asunud valimisjaoskonna esimees Malle Pilve.

Ta rääkis, et esimesed valijad tulid ukse taha juba kell kaheksa hommikul, nad ei teadnud, et jaoskond avatakse kell 9. Valimas käis palju noori, aktiivne oli ka vene elanikkond.

„Isegi vanad inimesed, kes oleks võinud valimiskasti koju tellida, tulid teisest Kehra otsast kepi najal kohale,“ märkis komisjoni esimees.

Seevastu valla teisest valimisjaoskonnast Alaverest teatati vallasekretärile, et Voo­se külast soovib nooremapoolne pere valimiskasti koju, kuna neil polevat transpordivahendit.

„Kummaline, et inimesed, kes sõidavad iga päev autodega, ei saa hääletama minna. Voose külas on internetipunkt – nad oleksid saanud ka e- või eelhääletusel käia. Mina ütlesin, et komisjonil ei ole kohusustust neile koju sõita, kuigi nad seda siiski tegid,“ rääkis vallasekretär Annika Voosel.

Kehras soovis valida ka paar halli välismaalase passiga inimest ning üks, kes oli registreeritud Taani. Kõigile selgitati, miks nad ei saa hääletada, inimesed mõistsid.

Keskealine naine Kehrast, kes hääletas Indrek Tarandi poolt, põhjendas Sõnumitoojale: „ Varem olin ikka kesk­erakonna poolt, enam mitte. Parteid on oma maine ära rikkunud. Ka sotsid tegid suurt reklaami, et aitab jutust, tööd on vaja teha, aga mida nad siis teinud on?“

Pensionärist proua ütles, et on ise keskerakonna liige ning toetab Edgar Savisaart, meespensionär Kihmlast andis hääle rohelistele.

„Ega suurt vahet ole, keda valida, aga loodan, et roheli­sed aitavad säästa Eesti loodust, et metsi ei raiutaks ning me ei upuks rämpsu sisse.“

21-aastane neiu ütles, et tegi eelmisel õhtul kõvasti kodutööd ning tutvus parteide valimisplatvormidega.
„Tean, et Euroopa Parlament on suur ja Eesti osa seal väike, kuid oma arvamuse peab ikka välja ütlema,“ märkis ta, kuid oma eelistust öelda ei soovinud.

Anija vallavolikogu liige Leho Trolla ütles Sõnumitoojale, et hääletas reformi­erakonna poolt: „Tunnen Kristiina Ojulandi ning minu arvates on ta euroasjadega väga kursis. Teiseks tundub mulle, et Euroopa Parlament juba ootab teda. Usun, et ta pääseb sinna.“

Arukülas sõbralikud valijad
Raasiku vallas asus kaks valimisjaoskonda – Arukülas ja Raasikul. Ka Aruküla jaos­konnakomisjoni liikmed kinnitasid Sõnumitoojale, et rahvast käis hääletamas tunduvalt rohkem, kui eelmiste valimiste ajal.

„Ehk saame päeva lõpuks 50 protsenti täis,“ avaldas jaoskonnakomisjoni esimees Maili Hirlak pärastlõunal  lootust.

Ta kinnitas, et palju on  vali­mas käinud noori ning kõik inimesed on väga sõbralikud, isegi veidi napsutanud mehed ei jäänud komisjoni liikmeid tüütama.

Kuigi esimest korda ei korraldanud vallavalitsus küladest bussiringi, tulid valima inimesed ka ääreküladest.

Komisjoni liikmed tõdesid, et kaugematest küladest tuldi isegi rohkem – seal, kus aktiivne külaelu, organiseeriti ühine valimasõit.

Valida ei saanud vaid üks kohaletulnud inimene – selgus, et tema on Soome registris. Kuna vallavalitsuse registripidaja oli komisjoni liige, sai kahtluse korral kontrollida, kas inimesel on valimisõigus. Valimiskasti tellis Arukülast koju 7 vanurit.

„Koduhääletusel kuulsime rohkem arvamusi. Nuriseti, miks ei saa valida inimest, vaid peab valima parteid. Eks selle võrra toetati rohkem üksikkandidaate. Üks mees lausa ütles, et valib selle, kes on lollim kui 5C,“ ütles komisjoni esimees ning oletas, et Indrek Tarand võib Raasiku vallast saada palju hääli ka seetõttu, et tema isa Andres Tarand on sealtkandist pärit.

Valimas käinud noor mees Arukülast ütles Sõnumitoojale, et valimas peab käima, muidu pole hiljem õigust kom­menteerida, kui tulemu­sed ei  meeldi. Ta kinnitas, et  teda ei häirinud nn kinnised nimekirjad ning hääletas ikka partei poolt.

Ka pensionärist proua nimetas valimas käimist inimese esmaseks kohustuseks.

Kolgakülas uudistati rahvamaja
Kuusalu vallas tehti seoses tänavuste valimistega suur muutus, vastavalt vabariigi valimiskomisjoni ettepanekule vähendati valimisjaoskondade arvu – et kulutusi kokku hoida. Mõnesaja valijaga Viinistu, Vihasoo ja Leesi jaoskonnad kaotati. Kolgaküla uude rahvamajja tehti piirkonna valimisjaoskond, sinna pidid minema valima Viinistu, Vihasoo, Kõnnu piirkonna inimesed, ka Hara küla rahvas, kes käis varem valimas Leesil. Juminda poolsaare elanikud alates Virve külast suunati valima Kolga jaoskonda.

Kolgaküla valimiskomisjoni liikmed Eve Saidla ja Linda Metsaorg rääkisid, et väga paljud valijad ütlesid, nad polekski muidu tulnud, aga oli võimalus näha rahvamaja. Uuriti ruume, käidi ka teisel korrusel. Pärispea poolsaare küladest sõideti valima perekondade kaupa – keskealised ja nende lapsed. Päris vanu inimesi oli vähem, vanamemmed-taadid jäid koju. Komisjoni liikmed arvasid, et küllap neid europarlamendi valimised ei huvitanud, kohalikel valimistel käib eakamaid valijaid rohkem.

Eve Saidla märkis, et võrreldes eelmiste eurovalimistega, oli seekord töötada palju huvitavam – viis aastat tagasi oli kohati väga igav, rahvast käis vähe.

Kolga valimisjaoskonna esimees Kalle Pipenberg, ütles, et ka Juminda poolsaare küladest käis valimas üllatavalt palju rahvast. Sealsetest inimestest ei olnud paljud varem mõisa valitsejamaja külastanud, nüüd oli neil võimalus tutvuda peale valitsejamaja veel Kolga muuseumi väljapanekuga.

Palju elevust tekitas Kolga valitsejamajas huvitav valimiskabiin – selleks kasutatakse endist pisikest sahvrit, kuhu pääseb madala ukse kaudu.

Loksal olid eriti aktiivsed noored
Kuna Loksa linnas on palju venekeelseid elanikke, oli sealgi paar juhust, kus valima tulnud inimesel polnud Eesti kodakondsust ning talle selgitati, miks ei saa valida. Ka tekkis probleem, kui selgus, inimene oli Loksa elanike registris, kuid teda polnud valijate nimekirjas.

Komisjoni liige Igor Ignahhin tõdes, et inimesed oleksid võinud ise varem huvi tunda, käia eelvalimistel küsimas, kas ta saab valida, siis oleks jõudnud vead parandada.

Veel märkis ta, et riigipoolset selgitustööd oleks võinud teha rohkem – tutvustada, kuidas hääletada, mida tähendavad kinnised nimekirjad jms. Kuigi enamik valijaid olid kursis, tuli siiski ka selgitada, miks ei saa konkreetsest erakonnast valida kindlat inimest.

Loksal käis valimas palju noori, nii eestlasi kui venekeelseid. Ka mõlemast elanikegrupist olid keskealised valijad aktiivsed.


Valimisaktiivsus meie omavalitsustes

ANIJA VALD
Kehra jaoskond – valimas käis 1395 inimest ehk 40,3%.
Alavere jaoskond – valimas käis 263 inimest ehk 39,3%

KUUSALU VALD
Kuusalu jaoskond – valimas käis 666 inimest ehk 43,3%.
Kiiu jaoskond – valimas käis 580 inimest ehk 42,1%.
Kolga jaoskond – valimas käis 454 inimest ehk 41,4%.
Kolgaküla jaoskond – valimas käis 515 inimest ehk 41,4%.

LOKSA LINN
Valimas käis 606 inimest ehk 47,5%.

RAASIKU VALD
Aruküla jaoskond – valimas käis 1032 inimest ehk 45,1%
Raasiku jaoskond – valimas käis 576 inimest ehk 47,1%.