Eelmisel nädalal lõppes novembris alanud ühine tööharjutuse projekt Anija ja Raasiku valla pikaajalistele töötutele.
Kehras käis alates novembrist kolmel päeval nädalas koos kahe valla venekeelne grupp, Raasikul oli Anija ja Raasiku valla töötute eesti grupp. Projekt oli mõeldud eelkõige pikaajalistele töötutele ning neile, kes pole seni veel üldse tööl käinud – et taastada või tekitada neis tööharjumus. Tööharjutus kestis kokku 360 tundi ehk 60 päeva, seda rahastas Eesti Töötukassa.
Kehras üks väljalangeja
Kehras alustas sügisel tööharjutust 12 inimest vanuses 17-55. Üsna varsti said kaks neist tööle ning nende asemel võeti gruppi kaks uut. Peagi sai veel üks naine tööle, tema asemele võetud meesterahvas käis tööharjutuse koolituse peaaegu lõpuni, pisut enne seda leidis samuti töökoha. Kolm meest hakkasid saama töövõimetuspensioni, kuid jätkasid tööharjutuskoolitusel käimist.
„Vaid üks osaleja on välja langenud,“ rõõmustas Anija valla tööharjutusprojekti autor, vallavalitsuse sotsiaaltööspetsialist Marianne Leis.
Tööharjutuse jooksul olid loengud ja praktiline töö. Töötutele õpetati arvutikasutamist, olid karjäärinõustaja, psühholoogi ja võlanõustaja loengud. Kohalik juristiharidusega politseitöötaja Sergei Dõmša tutvustas Eesti vabariigi juhtimissüsteemi – alates parlamendist kuni kohaliku omavalitsuse volikoguni. Kehra tervisekeskuses töötava Jelena Vorna loengute teemad olid hügieen ning kodune esmaabi. Rühma vastutav juhendaja Margit Aasmaa, kes töötutega põhiliselt tegeles, viis läbi psühholoogilisi teste, eneseabikoolitusi, tutvustas seadusi ja tööotsimise võimalusi, aitas koostada CVsid, pidas sidet töötukassaga, toetas ja aitas.
Tööpraktika käigus olid töötud abiks Kehra spordihoones, riisusid raudteeäärset ja jõekallast, Anija mõisa müüriäärset ja valmistasid mõisa saali ette jõulupeoks, koristasid-riisusid ka Alaveres ja Pikval. Peale selle käidi tutvumas võimalike töökohtadega Balti Spoonis ja Maximas, Raasikul tutvustas kunstnik Moyo Eivas neile kodustöötamise võimalusi ning õpetas savist kruuside valmistamist. Üheskoos käidi ka Tallinnas töömessil.
Peale õppimise-töötamise külastasid töötud juhendaja eestvõttel Vene Draamateatrit, matkasid Kakerdaja rabas, tegid käsitööd ning maalisid.
Töötud jäid rahule
Kehra grupis oli kohalike seas vaid üks mees, kes elab Raasiku vallas. Tema kodu on Perilas ning tööharjutusele ja tagasi koju sõitmine võttis aega 6 tundi – Perilast bussiga Tallinnasse ja sealt rongiga Kehrasse. Sellest hoolimata ei tekkinud tal kiusatust tööharjutus pooleli jätta.
Rühmas oli mitu meest, kes on aastaid teinud füüsiliselt rasket tööd ning nüüd, kui tervis seda enam ei võimalda, jäänud töötuks. Enamasti olid nad ilma tööta olnud aasta-paar, üks naine oli aastaid olnud lastega kodus, teine oli aasta tagasi kooli lõpetanud, kuid polnud õnnestunud seni tööd leida.
Mõni tunnistas, et ei tahtnud algul tööharjutusse tulla, kuid juba esimesel päeval hakkas meeldima. Viimasel päeval olid kõik väga rahul, et said tööharjutuses osaleda. Oleme saanud siit väga palju kasulikku ja huvitavat infot nii seaduste kui erinevate töökohtade kohta ning palju häid sõpru, kiitsid nad.
„Minu jaoks oli tähtis tuua need inimesed välja mugavustsoonist, mis töötuna tekib, samas aidata neil üle saada hirmudest, et neid kusagil ei taheta. Olen ise koondamise üle elanud ning tean, milline šokk see on: sageli viib inimese enesehinnangu nulli,“ rääkis Margit Aasmaa.
Ta kinnitas, et võrreldes sügisega on tööharjutusgrupis osalenud väga palju muutunud: „Kui nad tulid, olid kinnised ja endassetõmbunud, nüüd on palju avatumad, julgemad ja enesekindlamad. Nagu üks meestest ütles – algul olid nad täis masendust, tööharjutuses kisti see nende seest välja ja nüüd on nad seest puhtad.“
Kuigi tööharjutuse eesmärk ei ole kõik osalejad kohe tööle saada, vaid aidata eelkõige taastada neil tööharjumus, on Margit Aasmaa veendunud, et kõik tema tööharjutusgrupis osalenud saavad lähiajal tööle. Üks naine läheb tõenäoliselt Kehra sotsiaalmaja perenaiseks, mitu meest on käinud tutvumas Lillis avatava tehase tööga ning saatnud sinna oma CVd. Nad arvasid, et ilmselt poleks seda teinud, kui ei oleks osalenud tööharjutusprojektis. Üks mees, kellel tervis enam ehitajana töötada ei võimalda, on saanud karjäärinõustajaga vesteldes kindlust jätkata ehitusettevõtjana.
Raasikul on enamus leidnud töö
Raasiku grupis alustas 12 liiget, neist 6 olid Kehrast. Grupi liikmed olid vanuses 19-58. Kuigi lõpuni jäi neid tööharjutusele 5, langes välja siiski vaid üks, ülejäänud leidsid vahepeal töökoha. Raasikul õpetati töötuile peamiselt koristamist. Õpet viisid läbi OÜ Puhastusekspert töötajad. Koolitus lõppes eksamiga ning kõik osalenud said puhastusteenindaja kutsetunnistuse.
Kuigi puhastusteenindajana läks grupist tööle vaid üks, pidas juhendaja Meeli Teder koolitust väga kasulikuks: „Mitte niivõrd eriala õppimise pärast, vaid see andis inimestele kinnitust, et nad on õppimisvõimelised. Igasugune õppimine annab parema enesetunde.“
Ta lisas, et tegelikult oli ka õigete koristusvahendite ja -võtete õppimine kõigile kasulik. Nii ta ise tundis kui ka tööharjutuses osalenud kiitsid, et kodu on nüüd palju lihtsam koristada.
Praktilise tööna puhastati Raasiku rahvamaja ruume. Peale erialaõppimise olid ka Raasikul psühholoogi, karjäärinõustaja ja muud loengud. Koos käidi töömessil, tutvuti ühe Tallinna mööblitsehhi, Aade Lõnga, Balti Spooni ja Maxima tööga. Üks noormees töötabki nüüd Balti Spoonis.
Juhendaja aitas inimestel CVsid kirjutada, teha kontod tööotsimisportaalidesse, julgustas neid käima töövestlustel, läks ka ise kaasa, kui vaja.
„Kaks prouat ütlesid, et nad ei oleks ilma minuta tööle saanud. Sest tööandja tahab näha, et inimene on ise tööst huvitatud, kuid töötutel või aastaid lastega kodus olnud inimesel ei ole sageli endal julgust või initsiatiivi. Ilmselt ei oleks mõnigi neist töötukassa konsultandi kaudu tööle läinud, neile oli lihtsalt vaja toetavat-julgustavat õlga,“ rääkis Meeli Teder.
Ta on ka ise olnud pikalt kodune ja teinud tööd kodukontorist ning kandideeris tööharjutuses osalejaile eeskuju andmiseks samal ajal mitmele töökohale. Ajutise töö on leidnud ja ootab vastust veel ühest kohast.
Kuigi tööharjutus on läbi, suhtleb Meeli Teder oma grupi liikmetega edasi ning plaanib nendega lähiajal veel kohtuda, et saada nende hinnangut tööharjutusele.
