Sihtasutuse Anija Mõisa Haldus juhataja TIIT LAUR, millega seni tegelesite?
„Olen Tallinna inimene, õppinud muusikaakadeemias ja Tartu Ülikoolis. Ülikoolis õppisin majandust, lõpetasin hiljuti.
Mõnda aega on mul olnud oma ettevõte, mis tegeleb peamiselt üritus-turundusega. Olen korraldanud kultuuriüritusi, sellega seonduvat reklaami ja PR-tegevust erinevatele ettevõtmistele. Näiteks võiks välja tuua koostööd Pirita kloostri varemetes toimuva teatri- ja muusikasündmuse Birgitta festivaliga. Eesmärk on tutvustada meie kultuuri naabermaades ja kaugemal. Birgitta festival on nüüd ka Tallinn 2011 programmis üks silmapaistvamaid üritusi.
On hea, et turismikorraldajad on järjest rohkem aru saanud, taolised sündmused, mis rahvast köidavad, toovad ka neile tulu. Mina näen, et ka hea asukohaga Anija mõisal koos suurepärase pargiga on suur potentsiaal taoliste hübriidürituste korraldamiseks, kus on ühendatud kultuur, teisalt turismiettevõtlus ning kolmandaks konverentsid ja koolitused.“
Miks kandideerisite SA Anija Mõisa Halduse juhi kohale? Kas eraettevõtlus ei tasunud enam ära või otsisite uusi väljakutseid?
„Sain vihje, et selline konkurss on käimas ning leidsin, et töö siin võiks sobida minu mõtetega. Kindlasti oli see uus väljakutse, ei saa salata, et omaenda üritusega jätkamine oleks praegu olnud oluliselt lihtsam.
Esitasin kandideerides ka oma visiooni Anija mõisa tulevikust. Mina usun, et Anija mõisast võib saada kogu valla üks visiitkaart, potentsiaal selleks on olemas. Leian, et siia peab tulema polüfunktsionaalne külastuskeskus. Nagu selgus, on see kohalike inimeste mõttes juba ammu liikunud. Keskus peaks pakkuma kooskäimiskohta kohalikele inimestele, kes on tegelikult andnud sellele paigale teo ja näo, kuid olema magnetiks ka laiemale piirkonnale. Selleks on vaja muuta see koht atraktiivseks. Tegemist on mõneti Kõrvemaa väravaga, patt oleks seda eksponeerimata jätta.“
Kuidas seda saavutada?
„Eelkõige peab mõis korda saama. Näiteks on siin tegelikult väga ilus veranda, mis praegu ei näe sugugi ilus välja. Ka kõik see suure ajaloolise ja kultuurilise taustaga väärtus, mis on mõisa sees, tuleb välja tuua.“
Skeptikud kahtlevad, kas praeguses majanduskriisis on selline suur ettevõtmine ikka mõttekas.
„Mina arvan, et on ning seda kahel põhjusel. Esiteks on üks meie eesmärk pakkuda tegevust paikkonna ettevõtjatele ja inimestele, kes otsivad rakendust. Teine põhjus on, et praegu tuleb mõisa taastamine odavam kui edaspidi. Mõne aja pärast saame kriisist taas välja ning siis on hea, kui Anija vallal on juba valmis baaskapital. Ja Anija mõisa edukas ülesehitamine võiks olla piirkonna konkurentsivõime üks positiivseid mõjutajaid – kui suudame siin pakkuda ettevõtjate kaudu uusi töökohti.“
Mõisakompleksi kordategemiseks on vaja väga palju raha.
„Rahast tõesti paraku kõik algab. Aga kuigi raha on üks peamisi märksõnu, pole see ainuke. Teine märksõna on koostöö kõigil erinevatel tasanditel. Koostöö eeldab huvilisi, kes mõisa soovivad hoida ning siia oma panust anda.
Anija mõis on siinsetele inimestele oluline, see seob neid. Mõisa ellujäämise võti on sellele elu sissepuhumine.“
On räägitud, et Anija mõisast võiks saada Ida-Harju tõmbekeskus. Kuusalus ja Loksal arvatakse, et Anijast nende jaoks tõmbekeskust ei saa.
„Eks see ole eelhoiakute küsimus, millised on välja kujunenud harjumused ja milline on inimeste valmisolek hoiakuid muuta. Nagu üks prohvet on öelnud – usku peab olema.
Omavalitsused võiksid oma keskustega olla üksteisele heas mõttes edasiviivad konkurendid. Võimalik, et iga koht leiab oma tugevuse ja niši. Ilmselt on tehtud igal pool kümneid ja sadu SWOT-analüüse, et leida just oma saladuselaeka võti. Kellel see õnnestub, sellel läheb hästi. Mina ei pea konkurentsi nii suureks, sest praegu on veel kogu Põhja-Eestis väga palju rakendamata potentsiaali. Seda tõestab kasvõi seegi, et liikuvat euroraha pole meie riik suutnud sisse tõmmata. Usun, et Anija vald on suhteliselt õigel teel – suurendada oma rikkust nende tegevuste kaudu, milleks on raha potentsiaalselt olemas. Suur pluss on see, et Anija on autoomanikule Tallinnast vaid 25 minuti pikkuse sõidu kaugusel.“
Millest kavatsete alustada?
„Esialgu püüan kohtuda võimalikult paljude kohalike inimestega ja kõigiga, kes siin tegutsevad, kuulda nende soove ja arvamusi seoses Anija mõisaga. Seejärel tuleb projektikirjutamise periood, peab otsima üles kõikvõimalikud fondid ja programmid. Praegu on eriti oluline tuua Eestisse sisse Euroopa raha ning selle abil oma asjad korda teha. Alustame peahoonest, kuid mõisakompleksi kuuluvad ka teenijatemaja ja ait. Olen kuulnud, et Harju ettevõtluskeskus on olnud siin üks abistav jõud ning loodan, et on seda ka edaspidi.“
Kui kaua nende kõige kordategemine võiks aega võtta?
„Ideaalis võiks see olla viie aasta töö. Kõige roosilisemad plaanid lubavad arvata, et eeltööd – taotlemised, projekteerimised, muinsuskaitse eritingimuste kinnitamised ja muu – saavad valmis aastaga, siis saaks järgmisel aastal hakata juba ehitama ja taastama.“
Milline on Anija mõis viie aasta pärast?
„Siin peaks olema konverentsi- ja majutuskeskus, toitlustuskoht, Kõrvemaad haarav turismiinfokeskus, kindlasti ka kohapealse rahva kooskäimiskoht. Kui praegu mõned koolituskeskused kiratsevad, siis usun, et juba paari aasta pärast on olukord teine ning siis on võitjad need, kes praegu suudavad panustada.“
