
Aprillikuuga lõppes Ida-Harjumaa 6 omavalitsuse – Anija, Kuusalu, Raasiku, Jõelähtme ja Kose valla ning Loksa linna – ligi kaks aastat kestnud ühisprojekt „Ida-Harju piirkonna koostöömudeli loomine integreeritud teenuste pakkumiseks varajase koolist väljalangevuse ennetamiseks ja sekkumiseks“. Tugiteenuste arendamise ehk TUKI projekti eesmärk oli suurendada omavalitsuste võimekust pakkuda abivajavatele lastele ja noortele ühtlasemalt ning tõhusamalt tugiteenuseid, et ennetada koolist väljalangemist. Projekti sihtgrupis olid käitumis- ja emotsionaalsete häiretega, õpiraskustega, terviseprobleemidega ja sotsiaalmajanduslike, kultuuriliste või keeleliste faktorite tõttu ebasoodsas olukorras lapsed ja noored. Projekti rahastas Riigi Tugiteenuste Keskus 244 000 euroga Norra finantsmehhanismide ja Euroopa Majanduspiirkonna toetusest.
Esialgu koguti infot ja analüüsiti piirkonna kõigi 29 haridusasutuse andmete põhjal tegureid, mis soodustavad piirkonnas koolist väljalangemist. Möödunud kevadel töötati igale omavalitsusele välja koostöömudel, kuidas selles vallas-linnas laste-noorte probleemide ennetamine ja lahendamine peaks toimuma – alates lapse mure varasest märkamisest kuni juhtumi lahendamiseks vajaliku info kogumise, toetavate tegevuste selgitamise, tugispetsialistide kaasamise ja muuni. Eelmisel sügisel hakati koostöömudeleid katsetama. Selleks olid 1. septembrist kuni tänavu aprilli lõpuni kõigis kuues omavalitsuses projekti toel poole kohaga tööl juhtumikorraldajad. Nende töö oli aidata raskustesse sattunud lastel-noortel ja nende vanematel korraldada abi saamist. Juhtumikorraldajad ei pakkunud ise tugiteenuseid, küll aga aitasid peresid selleks vajalike teenusteni jõudmisel, samuti koordineerisid lapse ja pere ümber oleva tugivõrgustiku liikmete koostööd.
„Kui tegime omavalitsustes projektis osalenud võrgustikuliikmetega kokkuvõtteid, saime kõigilt väga positiivse tagasiside. Kõik sisutöötajad, kes laste ja noortega tegelevad, olid väga rahul, et said tööle oma kohapealsed võrgustikud ning toimiva koostöömudeli, kus on täpselt fikseeritud, millised on laste ja noorte toetamisel ootused lasteaiale ja koolile, mis on õpetajate ja tugispetsialistide ülesanded, milline juhtumikorraldaja roll,“ ütles projektijuht Liisa Mäemets.
Ta tõi näite – Jõelähtme ja Kuusalu vallast kiideti, et juhtumikorraldaja tööle asumine vähendas varem ülekoormatud lastekaitsetöötaja koormust: „See oli ka projekti üks mõte – juurutada varast märkamist, et ennetada olukordi, kus lastega seotud lood lähevad nii halvaks, et sekkuma peab lastekaitsetöötaja.“
Eeldati, et iga juhtumikorraldaja tegeleks ühes omavalitsuses katseperioodi ajal 25 juhtumiga, tegelikult tehti projektijuhi sõnul isegi veidi rohkem – 8 kuu jooksul jõuti kuues vallas-linnas tuge pakkuda kokku rohkem kui 165 lapsele-noorele.
Kuigi ühisprojekt sai aprilli lõpuga läbi, ei jää alustatu pooleli. Liisa Mäemets rõõmustas, et 6 omavalitsusest 4 pidasid juhtumikorraldaja tööd nii vajalikuks, et alates 1. maist on nad omavalitsuse palgal. Need on Anija, Kuusalu, Jõelähtme ja Kose vald.
„Loksal kohandatakse juhtumikorraldaja roll ümber, tema tegevused võtab üle lastekaitsespetsialist. Loksa on väike omavalitsus ja katseperiood näitas, et seal on nii mõistlikum. Teenus ära ei kao, kuid kujundatakse ümber vastavalt sealsetele võimalustele ja vajadustele,“ selgitas projektijuht.
Juhtumikorraldaja ametikohta ei ole alates 1. maist enam ka Raasiku vallas. Liisa Mäemets kinnitas, et kuigi juhtumikorraldajaga leping lõpeb, on kokku lepitud, et pooleliolevad juhtumid ei jää pooleli, vaid omavalitsus leiab nendega tegelemiseks muu sobiva lahenduse.
Neljas vallas jätkavad juhtumikorraldajad tööd
Anija vallavalitsus otsustas TUKI projekti raames ametis olnud juhtumikorraldaja Heidi Murulaga sõlmida lepingu esialgu kuni käesoleva aasta lõpuni. Vallavalitsuse istungil kõneles abivallavanem Marge Raja, et koolidest ja lasteaedadest on saadud positiivset tagasisidet ning neil on soov ja vajadus, et peredele suureks toeks olnud juhtumikorraldaja teenus jätkuks.
„Kuigi pilootprojekt lõppes, otsustasime, et käesoleva aasta lõpuni jätkame juhtumikorralduslikku tööd vallaeelarvest,“ lausus Marge Raja.
Ta märkis, et kaheksa kuud oli juhtumikorraldaja töö piloteerimiseks väga lühike aeg, ei katnud isegi üht õppeaastat: „Leidsime, et see töö on vajalik ning kuna hea algus on tehtud, püüame edasi minna, et lastega seotud juhtumikorraldust ja tugiteenuste võrgustikku arendada ja muuta veel paremaks.“
Kuusalu vallas töötas juhtumikorraldaja Kalli-Marion Sass TUKI pilootprojekti raames Kuusalu Hariduse Tugikeskuse koosseisus. Vallavalitsuse otsusega on nüüd tugikeskuse struktuuri muudetud, Kalli-Marion Sass jätkab tugikeskuses töötamist, tema ametinimetus on juhtumikorraldaja-noorte heaolu spetsialist.
Kuusalu valla juhtiv haridusspetsialist Anu Kirsman: „Kalli-Marion Sass töötas seni poole kohaga pilootprojekti rahastusel ja vallavalitsus lisas teise poole töörahast. TUKI projekt on ennast õigustanud, väga hea, et õnnestus sellele rahastust saada. Vallavalitsuse rahastus jätkub nüüd samas mahus, noorte heaolu spetsialisti töötasu saame järgmisest projektist, mis on käivitumas.“
Raasiku vallavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Marju Männiksaar ütles, et vallavalitsus ei näinud võimalust juhtumikorraldaja ametikohta alles jätta.
„Töö siiski tegemata ei jää, keegi peab selle rolli võtma. Kui lasteaiast või koolist tuleb vallavalitsusse info mõne tuge vajava lapse kohta, suuname ta ilmselt lastekaitsespetsialisti juurde,“ sõnas ta.
Aruküla lasteaia endise direktorina kiitis Marju Männiksaar TUKI projekti: „Olime lasteaias sellega esimesest päevast seotud, meie jaoks oli väga suur väärtus, et saime oma majas selgeks rollide jaotuse, kuidas peaks lastele abi pakkumine alates tema probleemide märkamisest käima. Projekt tuli meie jaoks väga õigel ajal, nägime õppealajuhatajaga kaks aastat tagasi tööle asudes, et see tegevus on lasteaias puudu. Leidsime ka logopeedid ja eripedagoogid, keda lasteaias aastaid ei olnud, avasime erirühma, millele saime TUKI projektist väga palju tuge.“