Harjumaal kodusigadel katku seni leitud ei ole.
Põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti rääkis möödunud nädalal Harju omavalitsusjuhtidele, kuidas on praegu olukord eelmisel aastal Eestit tabanud seakatkuga.
Ta sõnas, et käesoleva aasta 1. jaanuari seisuga kuuluvad seakatku 2. tsooni Harjumaalt osa Kuusalu vallast, mis jääb Peterburi maanteest lõunasse, Aegviidu, Anija, Kose vald. 2. tsoon on 1. ehk puhvertsooni ning nakatunud kodusigadega 3. tsooni vahel.
Kuidas ja millal tsoonid kaotatakse, vastas ta, et kui 3. tsoonis aasta jooksul uusi nakatumisi ei avastata, uusi farme ei teki, loetakse see 2. tsooniks. Samamoodi on 2. tsooniga – kui aasta jooksul tsooni piires metssigadel midagi ei avastata, muudetakse see puhvertsooniks: „Muude riikide kogemus on näidanud, et kogu riiki tsoonidest puhtaks niipea ei saa, paari aastaga ei juhtu veel midagi.”
Ta märkis, et seakatku tagajärgede leevendamiseks avati möödunud aastal 2 investeeringumeedet neile, kes soovisid seakasvatusega lõpetada või vajasid toetust, et investeerida bioohutusmeetmetesse, selleks jagati seakasvatajatele kokku 4,3 miljonit eurot, lisaks erakorralisi toetusi. Praegu ostab riik kokku konserve, mis on 3. tsoonist pärit lihaga ning toetust makstakse ka tööstustele, et nad saaksid sealiha ladustada seda müüki panemata.
Illar Lemetti rääkis, et möödunud aasta lõpus tuli ka väike leevendus, et 3. tsoonist on lubatud nakatumata sigu viia 2. tsooni, hoida seal järelevalve all ja kui kuu aja jooksul nakatumist ei toimu, loetakse nad 2. tsooni sigadeks, kellega on võimalik vabamalt kaubelda. See on kergendus eelkõige suurematele tootjatele, kelle sead kasvavadki mitmes tsoonis.
Ta kirjeldas, et talvel on peamine tegevus metssigade arvu vähendamine.EL raha eest on võimalik maksta emise küttimise eest kuni 100 eurot toetust.
Jutuks tuli ka palju kõneainet tekitanud katkusigade matmispaikade teema. Asekantsler märkis, et kõige parem lahendus korjuste kõrvaldamiseks on nende põletamine, kuid kriitilistel momentidel polnud see võimalik ning otsiti matmispaiku, protsess on pooleli: „Esmane nimekiri on paika saadud, sinna kuuluvad ka Kuusalu valla Suru ja Valgejõe küla, kuid geoloogiakeskus on andnud hinnangu, et seal on vajalikud täiendavad uuringud.”
Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi kommenteeris, et Kuusalu vald on väga sigaderohke, parimatel aegadel elas vallas üle 20 000 sea: „Kuusalu vallas viis riigi, kohaliku omavalitsuse ja kogukondade koostöö sisuliselt rahvarahutusteni. Pärast seda, kui vabakonnad ja sotsiaalmeedia olid punaseks aetud, ilmnes suur koostöötahe. Minu soov oleks, et selliste teemade puhul informeeritakse kohalikku kogukonda, omavalitsust oma plaanidest. Kui vald annab märgukirja, et geoloogilistelt ja muudelt parameetritelt on koht sobiv, kuid hoiatab emotsionaalsete pingete eest ja palub kaaluda, ilmub järgmisena käskkiri, kus koht on löödud nimekirja. Sellega leppida ei saa.”
Vallavanem lisas, et kui omavalitsus kaasati novembris laua taha, leiti variant, et kusagil pole ideaalset kohta matmispaigaks: „Leppisime kokku – kui geoloogiliste uuringute tulemused saabuvad, informeeritakse meid, mida uuritakse, kes uurib ja ka tulemustest. Tagajärg see, et enne jõule helistas mulle keegi ja ütles, et hakkab puurima polügoonil, kas maaomanik teab. Vastasin, et kust mina tean. See oli kogu info liikumine. Mis lubatud, seda peaks täitma.”
Illar Lemetti tõdes, et protsessis oli kindlasti möödalaskmisi jalubas, et annab nurina asjaosalistele edasi.
