Anija abivallavanem MARGE RAJA, kui palju on vallavalitsuses sotsiaalteenistuses töötajaid ning milline on nende tööjaotus?
„Sotsiaalvaldkonna töötajaid on vallavalitsuses 7. Neist kolm töötavad lastekaitse valdkonnas, kolm teenindavaid täisealisi. Mina olen valdkonna juht ja tegelen koos töötajatega keerulisemate juhtumitega.
Praegu on meil ametis kaks sotsiaaltööspetsialisti – Kristel Lään ja Airi Hõrrak, kolmas asub tööle veebruari jooksul. Kristel Lään teenindab Aegviidu piirkonda, hindab oma piirkonnas inimeste abivajadust ning määrab nii toetuseid kui teenuseid. Airi Hõrrak tegeleb ülejäänud vallas teenustega, veebruaris tööle asuv sotsiaaltöötaja hakkab tegelema toetustega.
Sotsiaalvaldkonnas töötavad veel laste hoolekandespetsialist Leena Masing, lastega perede juhtumikorraldaja Heidy Murula ning kaks laste ja perede spetsialisti – Kriste Tiisler ning jaanuaris vallavalitsusse tööle tulnud Liis Põrk.
Lisaks on meil koduhooldustöötaja Endla Gellert.
Kui paljusid vallaelanikke sotsiaalvaldkonna töötajad teenindavad?
„Seda on väga keeruline öelda, sest kõiki pöördumisi me ei fikseeri ega tea näiteks, kui paljusid inimesi nõustame. Laste ja perede spetsialistide vaateväljas on pidevalt 80 peret, seda on väga palju, umbes 25-30 protsenti meie valla lastega peredest.
Meie tegevus number üks nii lastekaitses kui sotsiaaltöös on sotsiaalnõustamine. See on igapäevane tööd, umbes pooled pöördumised vallavalitsuse sotsiaaltöötajate poole on sellised, kus inimene ei tea, kellelt oma mure lahendamiseks abi saada.“
Kui palju maksate sotsiaaltoetusi? Kas toetuste osas on tänavu muutusi?
Sotsiaaltoetusteks maksti vallaeelarvest eelmisel aastal 108 427 eurot, tänavuse aasta eelarveprojektis on kavandatud 141 996 eurot.
„Viimastel aastatel on sotsiaaltöös seatud fookus toetuste maksmise asemel teenuste pakkumisele. Anija valla eelarves on sotsiaalteenuste kulud järjest kasvanud.
Vallaeelarve ei võimalda kahjuks enam eakatele juubilaridele maksta sünnipäevatoetust, alles on jäänud ainult 100. sünnipäeva toetus 100 eurot koos kingitusega. Eelkõige peame täitma seadustest tulenevad kohustused. Kõik sissetulekust sõltuvad ehk sisult sotsiaaltoetused, mida makstakse majanduslikes raskustes abivajajaile, on alles. Sissetulekust mittesõltuvate toetuste kehtestamine ja maksmine sõltub volikogu tahtest. Kuna tuli teha kärpeid, otsustas volikogu jätta ära eakate sünnipäevatoetuse. Mitte sellepärast, et me ei pea oma valla eakatest lugu, vaid tänavune vallaeelarve ei võimalda täiendavat toetust maksta. Kui ajad lähevad paremaks, võtame juubelitoetuse uuesti teemaks.“
Kes Anija vallas toetuste ja teenuste määramise otsustab?
„Sotsiaalvaldkonna töökorraldus on viimastel aastatel muutunud. Kõik algab inimese abivajaduse hindamisest. Kui see on tehtud, saame otsustada, kas toetusavalduse esitanu saab toetust või aitab tema abivajadust paremini toetada mõni teenus.
Oleme ka Anija vallas alates 2020. aastast lähtunud põhimõttest, et sotsiaaltöötaja peab hindama inimese abivajadust terviklikult. Arvestades riiklikke, volikogu ja vallavalitsuse õigusakte ja seda, et meie töömetoodika on muutunud, on sotsiaaltöötajatel piisavalt tööriistu hinnata, kas inimene vajab mõnd toetust või teenust. Sellest tulenevalt on kadunud vajadus kutsuda nende määramiseks kokku sotsiaalkomisjon.
Kui toetust või teenuse eest makstakse vallaeelarvest, kinnitab sotsiaaltöötaja ettepaneku vallavalitsus oma korraldusega. Siis saab inimene, kui pole otsusega rahul, esitada selle kohta vallavalitsusele vaide või pöörduda halduskohtusse. Minu tööpraktika jooksul ei ole ühtegi korraldust vaidlustatud. See näitab, et sotsiaaltöötaja on eelneva töö teinud kvaliteetselt, inimesele arusaadavalt.“
Kas raha toetusteks-teenusteks on jagunud või olete pidanud taotlejaile rahapuudusel ka ära ütlema?
„Sotsiaalhoolekandes on väga lihtne põhimõte, millele on ka riigikontroll ja õiguskantsler omavalitsuste tähelepanu juhtinud – kui inimese abivajadus on hinnatud ja ta vajab mingit teenust või toetust, ei tohi rahapuuduse tõttu keelduda. Sellest oleme me lähtunud.
Siiski eelistame toetuste maksmise asemel juhul, kui inimesel pole just rahaline abivajadus, leida talle muul moel vajaliku toe või teenuse, et mitte soodustada sotsiaalset abitust. Näiteks kui inimene saab osalist töövõimetoetust või töötukassast toetust, ei maksa me talle automaatselt sotsiaaltoetusi, püüame sotsiaalnõustamisega jõustada, et ta suudaks end ise ära majandada.“
Kuidas on vallas korraldatud koduhooldusteenus?
„Praegu töötab vallas ainult üks osalise koormusega koduhooldustöötaja. Teist otsime, sest üks meie pikaaegne töötaja jäi vanaduspuhkusele.
Koduteenuse kliente, kellel pole lähedasi või lähedased ei saa pidevalt aidata, on kogu valla peale kümmekond. Kui oleme seda teenust pakkunud neile, kes võiksid seda kasutada, on mõned vastanud, et saavad kuidagi hakkama, lapsed või naaber aitavad. Teine sihtrühm keeldub põhjusel, et teenus on tasuline, kuigi on meil võrreldes naabervaldadega väga odav. Koduteenuse hind oli Anija vallas kümmekond aastat 1,60 eurot tund. Tänavu 1. jaanuarist maksab 3 eurot tund ja 1. juulist tõuseb 4 eurole.
Koduteenuse osutaja käib kliendi soovil poes ja apteegis, teeb ta kodus väiksemaid korrastustöid, toob vajadusel vee ja küttepuud, aitab lund lükata, abistab asjaajamisel, kui vaja, käib temaga arsti juures. Kui tihti koduhooldustöötaja kellegi juures käib, lepitakse kliendiga eraldi kokku. Sõlmime selle kohta temaga lepingu, mille alusel esitatakse iga kuu arve.“
Kui suur on nõudlus sotsiaaltranspordi järele?
„Sotsiaaltranspordi kasutajaid on meil umbes 50. Kui inimesel pole transporti, et linna arsti juurde sõita, annab meile teada. Kuna valla sotsiaaltöötaja käib igal nädalal linnas – toob Toidupangast abivajajaile toidukotid Kehrasse – saame sageli sellega ühildada oma kliendiveo. Mõnikord viib neid arsti juurde ka koduhooldustöötaja.
Sotsiaaltranspordi hind on juba vähemalt kümmekond aastat olnud sama – 25 senti kilomeeter. See tähendab, et Kehrast Tallinnasse ja tagasi maksab umbes 25 eurot. Seda kuuldes öeldakse sageli, et nii palju küll ei maksta, ja leitakse ise transport. Kusjuures küsime kliendilt ainult viiendiku teenuse omahinnast.“
Millised on peamised probleemid, millega tegelevad laste ja perede spetsialistid?
„Lastekaitsega seotud probleemid algavad enamasti siis, kui emal-isal on puudulikud või üldse puuduvad vanemlikud oskused ehk vanemaharidus. Lapse vajadused eri vanuses muutuvad ja kui lapsevanem ei otsi selle kohta infot, võib ta jääda hätta ning siis tuleb lastekaitsevaldkonna töötajail sekkuda. Puudulikud vanemlikud oskused võivad kulmineeruda sellega, et kohus võtab lapsevanemalt hooldusõiguse. Probleemi ennetamiseks korraldab ka Anija vald Gordoni perekooli ja „Imeliste aastate“ koolitusi.
Teine probleem, mis torkab eriti silma – kui vanemad lahutavad, ei suuda nad sageli lähtuda laste vajadustest. Mina nimetan seda lapse saagimiseks, kui lahutuse protsessis kasutatakse last vahendina, et üksteisele kätte maksta. Kõige kurvem on, et lapsed näevad ja tunnetavad seda väga selgelt ning see mõjub neile veel rängemalt kui tema vanematele.“
Anija valla sotsiaalvaldkonna töötajad
Abivallavanem Marge Raja, tel 512 5245.
Sotsiaaltööspetsialist Airi Hõrrak, tel 5551 1944.
Sotsiaaltööspetsialist Kristel Lään, tel 522 2764.
Laste ja perede spetsialist Kriste Tiisler, tel 512 5242.
Laste ja perede spetsialist Liis Põrk, tel 5551 0530.
Laste hoolekandespetsialist Leena Masing, tel 5684 8259.
Lastega perede juhtumikorraldaja Heidy Murula, tel 5197 8191.
Täpsemad kontaktandmed leiab Anija valla kodulehelt.






