Eelarve kogumaht on rohkem kui 9 miljonit eurot.
Anija vallavolikogu 24. jaanuari istungil võeti pärast teist lugemist vastu valla tänavune eelarve. Eelarve kinnitamise poolt oli 14, vastu 2 istungil osalenud volikogu liiget.
„Oleme kõik oma tulud ära jaotanud, kuid teinud seda konservatiivselt. Allasutuste jaoks on eelarve pingeline, sest kõik summad on väga täpselt välja arvutatud, reserve ei ole,“ ütles Sõnumitoojale valla finantsjuht Liivi Hansen.
Ta lisas – kui tulude laekumine on hea, on võimalus edaspidi teha lisaeelarveid ning suunata raha sinna, kuhu väga vaja. Viimastel aastatel on Anija vallas igal aastal olnud võimalik teha 3-4 lisaeelarvet: „Ma ei ütleks, et see näitab justkui me poleks osanud hästi planeerida. Pigem tahame olla hästi operatiivsed, et mitte jätta mõnd investeeringut pooleli või teha ainult osaliselt, püüame leida täiendavat raha.“
Finantsjuht tõi näiteks, et eelmisel aastal oli ehitustööde kallinemise tõttu vaja lisaraha Kehra tervisekeskuse ja Alavere lasteaia ehitamiseks: „Kui eelarvestame oma tulud väga optimistlikult ja jagame aasta alguses kõik tulud ära, siis poleks meil võimalik sellistel juhtudel raha juurde anda.“
Eelarves on tulusid kavandatud 9 610 807 eurot – 15 protsenti ehk ligi 1,26 miljonit eurot rohkem, kui 2018. aastal. Suurim tuluallikas on üksikisiku tulumaks, mida on eelarvesse kavandatud ligi 5,2 miljonit eurot. See on 2018. aasta tegelikust laekumisest 4 protsenti rohkem. Maamaksu planeeritakse sama palju kui 2018. aastal laekus ehk 225 000 eurot. Riigilõivusid, koolide-lasteaedade õppe- ja kohatasusid, ruumide rendi- ja üüritulusid on eelarves 565 106 euro eest, mis on mullusest 60 778 eurot rohkem. Riigitoetusi on kavandatud 3,26 miljoni euro eest. Sellest ligi 1,7 miljonit on hariduskulude katteks peamiselt õpetajate palgaraha, 245 000 eurot teede korrashoiuks, 59 539 eurot sotsiaaltoetusteks, 133 000 eurot noorte huvihariduse ja huvitegevuse toetamiseks, 215 600 eurot on viimane osa Anija-Aegviidu valdade ühinemistoetusest. Muid tegevustulusid, peamiselt kaevandamisõiguse, vee erikasutuse ja saastetasusid ning trahve, on 367 800 eurot, mis on 18 protsenti ehk ligi 80 000 eurot vähem kui 2018. aastal.
Põhitegevuse kulusid on eelarves 9 072 908 euro eest. Võrreldes eelmise aastaga suurenevad kulud 11,7 protsenti ehk rohkem kui 953 000 eurot. 53 protsenti ehk üle 5 miljoni euro moodustavad personalikulud, 3,3 miljonit majanduskulud. Haridustöötajate palgatõusuks on kavandatud 9,5 protsenti, teistele töötajatele on palgatõusuks arvestatud kuni 5 protsenti. Finantsjuht selgitas, et riik toetab lasteaiaõpetaja palgatõusu, kui omavalitsus tõstab selle tänavu vähemalt 90 protsendini kooliõpetaja palgaalammäärast.
Eelarve kuludest 60 protsenti, mis on rohkem kui 5 miljonit eurot, moodustavad hariduskulud, üldvalitsemiskulud on 498 872 eurot, keskkonnakaitsekulud 345 820 eurot. Majanduskuludeks on eelarves 475 720 eurot, sellest 194 100 eurot on kavandatud teede hoolduseks, tolmutõrjeks ja aukude lappimiseks. Elamu- ja kommunaalmajandusele kavandatakse 158 810 eurot, sellest 31 000 eurot on tänavavalgustuse hooldustööd, 8936 eurot projekti „500 kodu korda“ raames kolme kodu tuleohutuks muutmiseks. Vaba aja, kultuuri ja spordi eelarve on üle 1,164 miljoni euro, sotsiaalse kaitse kulud 674 758 eurot, avalikule korrale ja julgeolekule on eelarvest 21 890 eurot ning reservfondis 96 114 eurot.
Investeeringuteks on eelarves 2,6 miljonit eurot, sellest 1,3 miljonit eurot on Euroopa Liidu toetus. Tänavune suurim investeering on Aegviidu depoohoonest tervisespordikeskuse ehitamine, milleks koos EASi toetusega on kavandatud 985 930 eurot. Välisrahastuse kaasabil investeeritakse tänavavalgustuse rekonstrueerimisse 408 000 eurot, jäätmejaama rajamisse 165 800 eurot ning Aegviidu kooli küttesüsteemi ja söögitoa remonti 145 000 eurot. Vallateede remondiks on kavas kulutada 443 600 eurot, Kehra kooli algklassidemaja välisfassaadi remondiks 70 000 eurot, Alavere kooli kütte-, ventilatsiooni-, elektri- ja hoone soojustuse projektile 72 000 eurot ning lasteaedade õueala korrastamiseks 60 000 eurot. Veel on kavas rajada tuletõrje veevõtukohti, remontida Kehra rahvamaja lava, Kehras jalakäijate sildu, Alavere noortekeskust ja muud. Investeeringuteks on kavas võtta 500 000 eurot laenu.
