Kehra sotsiaalkeskuse tegevusjuhendaja KATRIN LIIV moodustab tugigrupi erivajadustega laste vanematele.
Paar nädalat tagasi andis Kehra sotsiaalkeskuse tegevusjuhendaja Katrin Liiv sotsiaalmeedia kaudu teada, et plaanib Anija valla erivajadustega laste vanemate jaoks ellu kutsuda murelaste tugigrupi. Esimesed huvilised on juba ühendust võtnud.
„Need, kes on mulle kirjutanud, on väga motiveeritud tugigrupis osalema. Isegi, kui tulevad vaid mõned, teeme grupi ära,“ ütleb ta ja lisab, et esimene kokkusaamine on kavandatud veebruari keskpaika.
Esimest korda loodi murelapse tugigrupp Kehra sotsiaalkeskuse juurde 2013. aastal tollase tegevusjuhendaja Anu Kirsmani eestvõttel. Sotsiaalkeskuse juhataja Kai Viirmanni hinnangul oli see vajalik ning huvilisi jätkus – tugigrupi tegevuses osales kümmekond erivajadusega lapse vanemat. Kuid poolteist aastat hiljem grupi tegevus soikus, kuna seda vedanud kaks väga aktiivset lapsevanemat kolisid peredega Anija vallast ära.
Isiklikud kogemused
Murelaste tugigrupi taaslooja Katrin Liiv tõdeb, et puudega lapsi sünnib üha rohkem, kasvab eelkõige autistide arv. Puudega laste vanemana arvas ta esialgu, et saab kõigega ise hakkama ilma lapsele puuet taotlemata või rehabilitatsiooniplaani koostamata. Hiljem mõistis – neid on siiski vaja, et last paremini aidata.
„Nüüd olen liitunud Tallinna ja Harjumaa Autismiühinguga ning saan sealt pidevalt infot, kuid ikkagi tekib küsimusi, millele saab vastuse anda ilmselt ainult teine perekond, kel on analoogsed probleemid. Palju erivajadustega lastega seotud küsimusi tekib pealtnäha lihtsatest asjadest – kas või näiteks üleminek lasteaiast kooli, milline on lapsele parim õppevorm,“ jutustab ta.
Katrin Liiv usub, et oma laste kasvatamine on andnud ka talle piisavalt kogemusi, mida teiste erivajadustega laste emade-isadega jagada: „Muidugi, kõigile ei sobi ühesugused lahendused, kuid need on ühed võimalikud.“
Isiklikust vajadusest tingituna läks ta õppima sotsiaaltööd, praegu on esimest aastat magistriõppes: „Püüan seista selle eest, et meie ühiskond aktsepteeriks erivajadustega inimesi ning et integreeriksime neid ühiskonda juba maast madalast, siis on täiskasvanueas lihtsam kohaneda.“
Peale üksteisele toeks olemise ja kogemuste vahetamise saab tugigrupp olla abiks erivajadustega lastele oluliste rehabilitatsiooni- ja tugiteenuste pakkumisel. Katrin Liiv selgitab, et kuigi paljudel lastel on rehabilitatsiooniplaanid, ei ole selles ette nähtud teenuseid sageli võimalik saada, kuna vanemad käivad tööl ega jõua lastega Tallinna-vahet sõita: „Rehabilitatsiooniteenus peaks olema regulaarne ja järjepidev ehk vähemalt kord nädalas. Ka on meie valla koolides suur puudus tugispetsialistide järele. Kui on piisavalt huvilisi, saame ehk tuua need teenused kohapeale.“
Ta on kõnelenud Anija valla lasteaedades eripedagoogina töötava Kairi Kilbiga ning saanud oma ideele kinnitust: „Tema on oma töös juba lühikese ajaga näinud, kui palju on lapsi, kes võiksid meie gruppi sobituda.“
Kõik on oodatud
Murelapse tugigruppi oodatakse kõiki erivajadustega laste vanemaid, olgu nende lapsel siis füüsiline või vaimne puue või hariduslik erivajadus. Katrin Liiv rõhutab, et tugigrupis võivad osaleda ka teised, kes tahavad olla teemaga kursis ja toetada. Oodatud on kõik ja mitte üksnes Anija vallast, tulla võivad ka teised ümbruskonna laste vanemad.
Sotsiaalkeskusel on kavas taotleda hasartmängumaksunõukogust raha, et remontida tuba, kus hakata läbi viima teraapiaid ja nõustamisi murelaste tugigrupi liikmetele, kuid seda saaksid kasutada ka teised, kel vaja. Kui murelapse tugigrupi tegevus läheb aktiivselt käima, plaanitakse sellele ka edaspidi erinevateks tegevusteks toetust taotleda.
Kai Viirmann: „Üks lapsevanem pakkus välja muusikateraapia mõtte. See on väga kallis, aga kui on huvilisi, siis miks mitte teha edaspidi ka selle peale projektitaotlus.“