Salajasel hääletusel toetas ARVI KAROTAMI valimist Anija vallavanemaks 13 volikoguliiget,
vastu oli 3, kaks sedelit olid tühjad.
Anija vallavolikogu 2. istungil neljapäeva, 2. novembri hommikul valiti vallavanem, kinnitati vallavalitsuse liikmete arv, moodustati komisjonid. Kohal oli volikogu 18 liiget, puudus Inga Koitla Reformierakonna nimekirjast.
Istungi päevakorraprojektis oli esimese punktina vallavanema valimiseks konkursi korraldamine, teisena vallavanema valimine. Kalle Saarmas Reformierakonna nimekirjast tegi ettepaneku jätta konkursi korraldamine päevakorrast välja. Ta märkis, et senine vallavanem Arvi Karotam kogus valimistel üle 400 hääle ehk 16 protsendi valimas käinud inimeste toetuse ning pole mõtet toimivat struktuuri lõhkuda. Jaanus Kalev, kes esitas volikogu esimese istungi lõpus keskfraktsiooni eelnõu vallavanema kohale avaliku konkursi korraldamiseks, pidas Kalle Saarmase põhjendust poliitiliseks ning selgitas – keskfraktsioon soovib konkurssi mitte vallavanema väljavahetamiseks, vaid et teada uue vallajuhi visiooni Anija valla arengust.
„Me ei tea, mis on võimulolijate tulevikunägemus,“ lausus ta ning kinnitas, et keskfraktsioon on valmis koostööks.
Volikogu liige Margus Nõlvak Anija-Aegviidu Ühendusest märkis, et vallavanem on täidesaatva võimu esindaja ning seda, mida vallas järgmistel aastatel tehakse, kuhu investeeritakse, otsustab volikogu.
Volikogu enamus hääletas vallavanema konkursi korraldamise istungi päevakorrast välja, poolt olid 12, vastu olid 6 volikoguliiget.
Rõhutas koostööd
Margus Nõlvak tegi ettepaneku valida vallavanemaks senine vallajuht Arvi Karotam. Rohkem kandidaate üles ei seatud. Volikogu liikmed said esitada vallavanema-kandidaadile küsimusi.
Jaanus Kalev soovis teada, millised on tema seisukohad Anija valla edasisest arengust.
„Vallavanem on omavalitsuses täidesaatva võimu juht ja viib ellu volikogu otsuseid. Ma olen seda põhimõtet järginud ja selle üle, kuidas olen seda teinud, otsustas Anija valla rahvas ja ka eelmine volikogu,“ sõnas Arvi Karotam ning lisas, et peamine soov on juhtida valda nii, et rahvas oleks eluga rahul, et elukeskkond oleks turvaline ning et ka mujalt tahetakse siia elama ja üritustele tulla.
Ta märkis, et soovib valda juhtida asjatundlikult, üksmeelselt ja läbipaistvalt ning rõhutas valmisolekut teha koostööd kõigiga. Arvi Karotami suuremad eesmärgid on kirjas valimisliidu Anija-Aegviidu Ühendus programmis: „Mul on hea meel, et väga suures osas kattuvad need volikogu partnerite, nii Kesk- kui Reformierakonna programmidega. Nii et ma näen laiapõhjalist koostööd.“
Ta kinnitas, et soovib valimisliidu eesmärkide täitmiseks kaasata volikogu täies koosseisus ja kogukondi: „Väga oluliseks pean meeskonda. Arvan, et olen suutnud nelja aasta jooksul luua vallavalitsuses motiveeritud ja teotahtelise meeskonna. Mul on plaan sellesse kaasata ka Aegviidu vallavalitsuse parimad jõud.“
Senisest paremat ja konstruktiivsemat koostööd ootab Arvi Karotam volikogu komisjonidelt, et volikokku jõuaksid hästi ette valmistatud eelnõud.
Natalija Jakovenko küsis, mis on vallavanema-kandidaadi suurim Anija vallaga seotud unistus. Arvi Karotam ei soovinud midagi konkreetset välja tuua, kuid nimetas, et oluline on kogu elukeskkonna parandamine – teed, haridusvõrk, vaba aja veetmise võimalused.
„Haaran kinni kõigist uutest võimalustest, mida pakuvad Eesti riik ja erinevad fondid. Eelmise nelja aasta jooksul õnnestus meil vallavalitsusega tuua Anija valda üle 5 miljoni erinevate toetusfondide raha,“ ütles ta.
Peep Kask päris arvamust koostööst ettevõtlusega. Arvi Karotam lausus, et igal alal ei ole riik parim peremees: „Kuid meie valla näitel arvan – see, et vesi, kanalisatsioon ja soojatoomine on olnud valla omanduses, on garanteerinud, et meil on üks madalamaid soojahindu ning valla ettevõte pole töötanud halvasti.“
Ta lisas, et ka Anija valla ettevõtjad ootavad eelkõige üldist elukeskkonna paranemist.
Jaanus Kalev teatas – sai kevadel üllatusega teada, et Arvi Karotam kandideeris riigikogu kantselei juhi kohale ning seetõttu küsis, kui kauaks kavatseb ta vallavanema ametisse jääda?
Vallavanema kandidaat vastas, et viimase pooleteist aasta jooksul on talle tehtud mitu tööettepanekut, riigikogu kantselei juhiks kandideerimine oli neist üks, mida talle soovitati: „Jõudsin seal väga kaugele, järelikult minu oskusi hinnati. Minu kogemus ütleb, et juht on efektiivne 5-8 aastat, selle aja jooksul suudad realiseerida endale seatud eesmärgid. Kaheksa aastat on kaks vallavanema perioodi ja see on mul täna silme ees.“
Kaisa Tamkivi sõnas, et volikogu eelmises koosseisus debateeriti aeg-ajalt teemal investeeringud Kehrasse versus ülejäänud valda. Kuidas seda balanssi seekord hästi paigas hoida, küsis ta.
Arvi Karotam tõdes, et on korduvalt kuulnud etteheidet, justkui on põhiliselt investeeritud Kehrasse. Kuid Kehra investeeringud, väljaarvatud staadion ja lasteaed, on toimunud väga suures osas Euroopa Liidu rahade arvelt.
„Tunnistagem ausalt – Kehra linn ei näinud neli aastat tagasi väga kaasaegne välja, täna on juba linna moodi,“ nentis ta ning lisas, et euroraha kasutamata jätmine olnuks rumalus.
Veel arvas ta, et edaspidi tuleb rohkem tähelepanu pöörata Kehrast välja, ennekõike teedele, külakeskustele ning Aegviidu alevile.
Salajasel hääletusel toetas Arvi Karotami jätkamist vallavanemana volikogu 13 liiget, 3 oli vastu, 2 olid erapooletud. Peep Kask Reformierakonna nimekirjast kommenteeris Sõnumitoojale, et nende liikmed toetasid Arvi Karotami, nagu olid lubanud enne valimisi – vallavanema koht peaks kuuluma rahvalt suurima toetuse saanule.
Vallavanema ettepanekul kinnitati uus vallavalitsus 4liikmelisena, peale vallavanema kuuluvad sinna veel kaks abivallavanemat ja üks vallavalitsuse liige.
Arvi Karotami asemel tuli volikokku valimisliidu Anija-Aegviidu Ühendus asendusliige Toomas Tõnise.
Kogukonna liitmine
Sõnumitooja küsis vallavanemalt pärast istungit, miks ta kandideeris just valimisliidus Anija-Aegviidu Ühendus ning kas oli lubanud Keskerakonnale kandideerida nende nimekirjas.
„Ma andsin Keskerakonnale lootust, kuid ütlesin, et otsustan viimasel hetkel,“ vastas Arvi Karotam.
Ta põhjendas, et eesmärk oli Anija valla kogukonda, kaasaarvatud Aegviidut, mitte lõhestada, vaid liita. Valimisliit oli selleks tema arvates parim, kuna oli laiapõhjalisem läbilõige elanikkonnast ning valimisliidu kaudu õnnestus ühendada Anija vallaga Aegviidu parimad jõud.
Arvi Karotam märkis: „Mulle on väga sümpaatsed paljud Keskerakonna ja Reformierakonna põhimõtted, ma ei näe siin konfliktikohta. Soovin vallavanemana teha koostööd kõigiga, kogu vallavalitsuse meeskond on koostöövalmis. Koostöö on võti, mis aitas Anija valda eelmisel neljal aastal edasi viia. Kui volikogus poleks olnud konsensust ja oleks ainult ideede pärast kakeldud, siis me poleks nii kaugele jõudnud.“