Kuna Anija vallaeelarvest on sel aastal tulnud hulkuvate kasside kolooniate likvideerimiseks kulutada kavandatust kaks korda rohkem raha, otsustas vallavalitsus hüvitada kiibistamise maksumuse täielikult ja steriliseerimise-kastreerimise hinnast poole kõigile vallaelanikele, kes lasevad septembris kohalikel loomaarstidel oma kassi kiibistada ja steriliseerida.
Vallavalitsusse on tšekkidega seni pöördunud 4 loomaomanikku, kellel on kokku 5 kassi.
„Kuigi neid võib veel tulla, on seda ikkagi ääretult vähe,“ märkis valla majandusspetsialist Tõnu Kirves.
Ta lisas, et kasside massilist kiibistamist-steriliseerimist ei lootnud, kuid oletas, et neid võiks olla umbes paarkümmend.
Kuigi Anija valla niinimetatud kassikampaaniast oli juttu Sõnumitoojas ning see leidis ka sotsiaalmeedias elavat vastukaja, ei jõudnud info Tõnu Kirvese sõnul sugugi kõigi loomaomanikeni. Ta lausus, et rääkis ühe vene naisega, kes polnud ettevõtmisest kuulnud, küll aga jutustanud, et on oma kogukonnas pensionäridega aeg-ajalt raha kogunud, et lasta koduümbruse kasse steriliseerida-kastreerida, et need järglasi ei annaks.
Majandusspetsialist märkis, et kuigi hulkuvate kasside vähendamiseks vallavalitsuse kampaaniast märkimisväärset otsest kasu ei olnud, on see tõmmanud probleemile tähelepanu ning inimesed on muutunud teadlikumaks, viivad tänavalt leitud kasse ise varjupaikadesse, et need ei satuks hoiupaika, kus kasse hoitakse elusana kaks nädalat. Siiski on hulkuvate kassidega endiselt probleeme: „Arava külast helistati, et seal on koduta kassipojad. Kehras Kooli tänavalt on taas teatatud kolooniast nelja-viie kassiga. Seal pidi hulkuma üks väga kaval emakass, kes oskab end püüdjate puurist välja murda.“
Aegviidu loomaarsti Ants Raava juures käis septembris kasse kiibistamas-steriliseerimas 6 inimest.
„Kõik nad olid kampaaniast teadlikud. Üks minu juurde toodud kassidest oli olnud hulkuv, inimene, kelle juurde ta oli elama läinud, lasi ta kastreerida,“ rääkis Ants Raava.
Ta märkis, et lühiajalise kampaaniaga probleemi ei lahenda, abi oleks ilmselt sellest, kui vald hüvitaks pidevalt kõigile vallaelanikele oma kasside kiibistamise: „Kiipimine paljunemise vastu muidugi ei aita, seetõttu võiks registreeritud loomade puhul mingil määral ka steriliseerimist ja kastreerimist kompenseerida. Kui valla üles-anne on tegeleda hulkuvate loomadega, siis parim viis nende vähendamiseks on, et igal loomal on omanik ja võimalikud paljud kassid poleks võimelised sugu jätkama. Minu teada pole praegu ühtegi omavalitsust, kes seda pidevalt toetaks. Aga kui arvestada, kas viia 60 kassi varjupaika ja maksta nende kulud kinni või toetada aasta-kaks kõigi kasside steriliseerimist-kastreerimist, siis arvan, et viimane tuleb odavam.“
Loomaarst selgitas, et kassikolooniad tekivad siis, kui mingi osa loomi jääb kontrolli alt välja: „Ma ei väida, et kõik kassid peaksid olema steriliseeritud-kastreeritud, sugugi mitte.
Aga nad peavad olema kontrolli all, ei tohi käia ringi ja valimatult paarituda. Kassid sigivad väga kiiresti, üks kassipaar võib viie aasta jooksul juurde tekitada üle 2000 kassi.“
Kassiomanikele soovitab Ants Raava – kui emase kassi omanik teab, et ei taha tulevikus kassipoegi kasvatada-jagada, siis on mõistlikum lasta ta steriliseerida. Kui isase kassi omanik mõtleb, et temal pole kassipoegade pärast vaja muretseda, siis kastreerimata isakass hakkab emaste jooksuajal kohti märgistama-sirtsutama, näiteks kuivama pandud pesule, ta võib öösiti ebameeldivalt kräunuda ning loomaarstiarved tema kaklushaavade ravimiseks tulevad kindlasti suuremad kui looma kastreerimine.