Laupäeval, 12. jaanuaril otsustasid 1988. aastal asutatud Anija Muinsuskaitse Seltsi liikmed seltsi tegevuse lõpetada.
Anija mõisakohvikus peetud Anija Muinsuskaitse Seltsi viimasel kokkusaamisel osalesid Milvi Schmeidt, Valdur Hüvato, Oskar Viirmann, Ilmar Põder, Mare Villemsoo, Tiiu Trisberg, Pille Kulla, Margit Kuusik ja Mart Schmeidt. Üheskoos meenutati seltsi aktiivseid tegevusaastaid ning otsustati selle tegevus lõpetada.
„Igal ettevõtmisel on oma aeg. Meie seltsi kõrgaeg oli 1990ndatel, viimastel aastatel pole selts enam aktiivselt tegutsenud. Väsisime ära, selts on tasapisi hääbunud,“ ütles Anija Muinsuskaitse Seltsi üks asutaja ning esimene esimees Milvi Schmeidt.
Ta meenutas, et seltsi loomisel 19. novembril 1988 oli kohal üle 20 inimese, paljudel oli suur soov taasavada Anija kool: „Seltsi loomisele aitas väga palju kaasa tookordne külanõukogu esimees Ilsia Väli. Hiljem öeldi mulle, et olete õnnega koos, et teil on selline külanõukogu esimees, mitmel pool olid külanõukogu juhid muinsuskaitse seltside loomisele väga vastu. Lihtsalt oli selline aeg.“
Anija seltsi esimene ettevõtmine pärast ühist jõuluõhtut oli Kehra lahingu 70. aastapäeva tähistamine 1989. aasta jaanuaris. Edaspidised olulisemad ettevõtmised olid Milvi Schmeidti hinnangul Vabadussõja mälestusmärgi avamine Priskel 1990. aastal, Kehra jaamahoonel seal aastavahetusel 1918-1919 asunud Vabadussõja I diviisi staapi meenutava mälestustahvli avamine 1996. aastal ning 2000. aastal Lahinguvälja mälestussamba asukohas mälestuskivi avamine.
Milvi Schmeidt lisas, et nüüdseks on kodukandi ajaloo talletamisel ohjad enda kätte võtnud uus põlvkond, 2008. aastal kutsus tema kunagine õpilane Anne Oruaas ellu MTÜ Kehra Raudteejaam: „Tema visal juhtimisel löödi meie jaamahoone kümne aastaga särama ning nüüd on seal muuseum, mis on juba kujunenud kogu Anija valla üheks vaimse elu keskuseks. Jaamahoones toimuvad konverentsid, kontserdid, näitused, kohtumised. Kõige krooniks oli Eesti Vabadussõja 100. aastapäeva tähistamine.“
Ta avaldas lootust, et Kehra Raudteejaama tegevus jätkub ning märkis, et see aitab kaasa Kehra ja kogu piirkonna edasisele arengule.
„Usume, et ka Anija Muinsuskaitse Seltsi tegevus on jätnud positiivse jälje ja täname kõiki, kes meiega noil aegadel kaasa tulid. Nende aastate lõppakordiks sai Anija vallavanema tänukiri, et märkida meie seltsi panust Vabadussõja Kehra lahingu mälestuse jäädvustamisel. Me täname,“ lausus Milvi Schmeidt.
Eesti Muinsuskaitse Seltsi kodulehe andmetel jääb pärast Anija Muinsuskaitse Seltsi tegevuse lõpetamist Harjumaale veel 3 muinsuskaitse seltsi: Kuusalu, Kiisa ja Harju-Madise Muinsuskaitse Selts.