Ani­ja mõi­sa uus kont­sept­sioon – mõi­saa­jas­tu kes­kus

Uue idee jär­gi saa­vad hu­vi­li­sed osaleda mõi­sa res­tau­ree­ri­mi­ses.

Sih­ta­su­tus Ani­ja Mõis Hal­dus taot­leb EA­Silt piir­kon­da­de kon­ku­rent­si­või­me tu­gev­da­mi­se prog­ram­mist 1,7 mil­jo­nit eu­rot, val­la­vo­li­ko­gu lu­bas ga­ran­tee­ri­da ku­ni 400 000 eu­ro suu­ru­se omao­sa­lu­se.
Möö­du­nud aas­tal taot­le­ti sa­mast prog­ram­mist 2,6 mil­jo­nit eu­rot, et te­ha Ani­ja mõi­sa bal­ti­sak­sa pä­ran­di ja mõi­sa­kul­tuu­ri kes­kus. Taot­lust ei ra­hul­da­tud.
„Vas­ta­ti, et mõi­sas puu­du­vad as­ja­ko­ha­sed eks­po­naa­did, Ani­ja mõi­sa ka­van­da­tav kes­kus on suu­res­ti suu­na­tud ühe­le sihtg­ru­pi­le, po­le pro­jekt jät­ku­suut­lik. Ot­sus­ta­si­me pro­jek­ti muu­ta,“ sel­gi­tas mõi­sa aren­dus­juht Jan­ne Kal­lak­maa.
Uue kont­sept­sioo­ni jär­gi Ani­ja mõis re­no­vee­ri­tak­se ja seal ava­tak­se kü­las­tus­kes­kus „Mõi­sa aja lu­gu“. Kont­sept­sioo­ni ai­tas täien­da­da mõi­sa­aja­loo as­ja­tund­ja Ma­ti Raal.
„Mõis jääb ik­ka mõi­saks, me ei loo siia mi­da­gi uut, vaid uu­te ruu­mi­de ava­mi­se­ga saa­me aren­da­da uu­si te­ge­vu­si ja luua roh­kem või­ma­lu­si õp­pi­da tund­ma ae­ga­de-ta­gu­seid lu­gu­sid. Pro­jek­ti abil saa­me re­konst­ruee­ri­da pea­hoo­ne ja ai­da, seo­ses sel­le­ga võt­ta vas­tu roh­kem kü­la­li­si, ka­su­ta­da ai­ta se­mi­na­ri­de ja kont­ser­ti­de kor­ral­da­mi­seks aas­ta­ring­selt. Prae­gu see või­ma­lus puu­dub, kuid piir­kon­nas on va­ja­dus suu­re­ma­te ruu­mi­de jä­re­le,“ sõ­nas Jan­ne Kal­lak­maa.
Ta li­sas, et Ani­ja mõi­sas ei ole ka­vas te­ha „eu­ro­re­mon­ti“, peaks jää­ma liht­saks ja ehe­daks maa­mõi­saks.

Mõis õpi­tu­ba­de kaa­sa­bil kor­da
Na­gu ka eel­mi­ses pro­jek­tis, Ani­ja mõi­sas suu­ri üm­be­re­hi­tu­si ei ka­van­da­ta – va­ja on kor­da te­ha küt­te­süs­tee­mid, elekt­ri- ja vee­värk. Mõi­sa­hoo­ne ruu­mi­de re­no­vee­ri­mis­se kaa­sa­tak­se kõik hu­vi­li­sed, sel­leks kor­ral­da­tak­se spet­sia­lis­ti­de ja koo­li­de kaa­sa­bil õpi­tu­ba­sid. Neid on ka­vas küm­me. Näi­teks sei­na- ja lae­maa­lin­gu­te ava­mi­ne, mõi­sas­tii­lis näi­di­sah­ju­de ja ka­mi­na ning mõi­saaeg­se näi­dis­toa te­ge­mi­ne.
„Kui ta­va­li­selt kae­tak­se mõis re­konst­ruee­ri­mi­se ajaks ki­le­ga ja te­ha­se aed üm­ber, siis meie ei pa­ne mõi­sa kin­ni, mõi­sa­hoo­ne ja meie üri­tus­te kü­las­ta­jad saa­vad nä­ha ko­gu res­tau­ree­ri­mi­se prot­ses­si,“ üt­les aren­dus­juht.
Kui re­no­vee­ri­mis­tööd lõp­pe­nud, ava­tak­se Ani­jal mõi­sa­kul­tuu­ri kes­kus, mis an­nab üle­vaa­te Ees­ti mõi­sa­te aren­gust. Esi­me­sele kor­ru­se­le tu­le­vad mõi­saa­jas­tut tut­vus­ta­vaid väl­ja­pa­ne­kud, tei­se­le kor­ru­se­le töö­toad: „Na­gu oli mõi­sa ajal – esi­me­sel kor­ru­sel on au ja suur­su­gu­sus, üle­val töö­lis­te toad.“
Tei­se kor­ru­se tu­ba­des­se te­hak­se rol­li­män­gu­de kes­kus, kus saab vas­ta­valt va­li­tud pa­ke­ti­le osa mõi­sa­kul­tuu­ri eri tah­ku­dest – moest, toi­du- või par­gi­kul­tuu­rist. Mõi­sa kü­las­ta­jai­le on väl­ja töö­ta­tud 40 pa­ket­ti.
Mõi­sa ait saab re­konst­ruee­ri­mi­se käi­gus uue põ­ran­da, esi­me­ne kor­rus soo­jus­ta­tak­se, et võiks aas­ta­ring­selt ka­su­ta­da. Lae al­la ehi­ta­tak­se tei­ne kor­rus, seal ha­ka­tak­se su­vel te­ge­ma töö­tu­ba­sid, tal­vel näi­tu­si.
Alus­ta­tak­se ko­he, kui EAS pro­jek­ti toe­tab, see peaks sel­gu­ma au­gus­tis. Ani­ja mõis peaks ka­va­ko­ha­selt ole­ma re­no­vee­ri­tud aas­taks 2020. Kui EAS pro­jek­ti ei toe­ta, tu­leb re­no­vee­ri­mi­se­ga siis­ki alus­ta­da, küt­te­süs­teem va­jab kii­ret uuen­da­mist, mär­kis Jan­ne Kal­lak­maa.

Tegevused Mõi­sa­par­gis
Ani­ja mõi­sa pea­hoo­ne ta­ha õu­naae­da ra­ja­ti eel­mi­sel aas­tal prant­su­se stii­lis re­gu­laar­park, mis ava­tak­se 28. mail. Ko­ha­le oo­da­tak­se Ani­ja vii­ma­se mõis­ni­ku jä­rel­tu­li­jaid ning rii­gi­ko­gu esi­meest, Ani­jalt pä­rit Ei­ki Nes­to­rit.
Ta­ga­par­ki ra­ja­tak­se prae­gu loo­dust ja pä­rand­kul­tuu­ri tut­vus­ta­vat õp­pe­ra­da „Meel­te ja ko­ge­mus­te tee“. See lä­heb maks­ma 44 250 eu­rot, 20 768 eu­rot eral­da­ti Lea­der-prog­ram­mist, üle­jää­nu val­laee­lar­vest. Õp­pe­ra­da ehi­tab OÜ Re­valt­rin Grupp, in­fo­vii­dad teeb koo­li­tus- ja nõus­ta­mis­kes­kus HA­RED. Ka­he ki­lo­meet­ri pik­ku­ne õp­pe­ra­da on osa­li­selt ta­va­li­ne jalg­tee, osa­li­selt pui­du­hak­kest, kä­bi­dest või ok­sa­ri­sust, et pal­ja ja­la­ga oleks või­ma­lik tun­ne­ta­da eri ma­ter­ja­le. Ra­ja äär­de pai­gal­da­tak­se in­fo­tahv­lid, kus on üle­vaa­de par­gi tai­me­dest, puu­dest-põõ­sas­test, ka loo­ma­dest ning lin­nu­lau­lu­kuu­la­mi­se pink. Li­saks pan­nak­se ra­ja äär­de il­ma­jaam – tuu­le­lipp, päi­ke­se­kell ja il­ma­kaar­te ki­vi, et noor­te­le õpe­ta­da, kui­das esi­va­ne­mad il­ma en­nus­ta­sid. Õp­pe­ra­ja juur­de kuu­lub ka lõk­ke­koht. Õp­pe­ra­da on ka­vas ava­da 20. au­gus­til – sa­mal päe­val on Ani­ja mõi­sas laat ja mõi­sa­kul­tuu­ri­fes­ti­val, ku­hu oo­da­tak­se end tut­vus­ta­ma ka Ees­ti teis­te mõi­sa­te rah­vast.
„Su­ve jook­sul on seo­ses Ani­ja mõi­sa 535. aas­ta­päe­va­ga roh­kem kont­ser­te ja teat­ri­eten­du­si. Esi­mes­te­na tu­le­vad esi­ne­ma Jas­si Zah­ha­rov, Ma­ria List­ra ja Mar­gus Kap­pel, su­ve lõ­pe­tab Koit Too­me,“ tut­vus­tas Jan­ne Kal­lak­maa.