Ani­ja en­di­ne val­la­va­nem AR­VI KA­RO­TAM on Ees­ti aas­ta isa

295
Pe­re­pilt pre­si­den­di­ga: poeg MAR­KO KA­RO­TAM, abi­kaa­sa ÜL­LE KA­RO­TAM, pre­si­dent KERS­TI KAL­JU­LAID, aas­ta isa AR­VI KA­RO­TAM ja poeg TAR­MO KA­RO­TAM. Fo­to Mat­tias Tam­met, Va­ba­rii­gi Pre­si­den­di Kant­se­lei

„Soo­vin seda tunnustust ja­ga­da kõi­gi Ees­ti­maa tub­li­de isa­de­ga, sel­le on ära tee­ni­nud tu­han­ded isad,“ lau­sus tä­na­vu­ne aas­ta isa AR­VI KA­RO­TAM.

Ees­ti Nais­lau­lu Selt­si kor­ral­da­tud isa­de­päe­va kont­ser­dil 10. no­vemb­ril Es­to­nia kont­ser­di­saa­lis kuu­lu­tas Ees­ti Nais­lii­du esi­nai­ne Mai­lis Alt väl­ja 22. kor­da va­li­tud aas­ta isa. Tä­na­vu päl­vis aas­ta isa tiit­li Ani­ja en­di­ne val­la­va­nem, ka­he täis­kas­va­nud po­ja isa Ar­vi Ka­ro­tam, kes elab Pär­nus.

Ees­ti Nais­lii­du juht Mai­lis Alt ise­loo­mus­tas Ar­vi Ka­ro­ta­mi kui meest, kes on hoid­nud au­ko­hal meie rah­va­le olu­li­si väär­tu­si ja ol­nud ees­ku­juks oma las­te­le – koos abi­kaa­sa Ül­le Ka­ro­ta­mi­ga on ta üles kas­va­ta­nud kak­si­kud po­jad Mar­ko ja Tar­mo.

„Üks poe­ga­dest on ise­loo­mus­ta­nud te­da nii – võin veen­du­mu­se­ga öel­da, et kõi­ke rol­le, mi­da isa on elus võt­nud, on ta täit­nud üli­ma pü­hen­du­mu­se­ga ning tei­nud ala­ti roh­kem, kui te­malt oo­da­tak­se. Isa on ol­nud suu­re­pä­ra­ne ees­ku­ju,“ üt­les Mai­lis Alt.

Ta li­sas: „Tä­nu isa edu­le on po­jad saa­nud või­ma­lu­se ko­ge­da ela­mist maail­ma eri pai­gus, osa teis­test kul­tuu­ri­dest, saanud hariduse eri­ne­va­tes koo­li­des, kuid tul­nud ta­ga­si ko­du­ses­se Ees­tis­se. Isal ja poe­ga­del on ühi­ne ho­bi – üle küm­ne aas­ta lau­la­vad Ees­ti Tea­dus­te Aka­dee­mia Mees­koo­ris.“

Nais­lii­du esi­nai­ne tõi väl­ja, et Ar­vi Ka­ro­tam on ol­nud ak­tiiv­selt te­gev Ees­ti mees­te­lau­lu hoid­mi­sel, ta oli 8 aas­tat Ees­ti Mees­te­lau­lu Selt­si juht, on pa­nus­ta­nud Ees­ti rii­gi aren­gus­se riik­li­kes or­ga­ni­sat­sioo­ni­des ja Brüs­se­lis töö­ta­des, Ani­ja val­la­va­ne­ma­na or­ga­ni­see­ris Va­ba­dus­sõ­ja Keh­ra la­hin­gu mä­les­tus­sam­ba taas­ta­mi­se. Ta on muu­hul­gas päl­vi­nud Gus­tav Er­ne­sak­sa aren­duss­ti­pen­diu­mi ja Aa­du Luu­ka­se mis­sioo­nip­ree­mia.

Mai­lis Alt an­dis Ar­vi Ka­ro­ta­mi­le üle eh­te­kunst­nik Ma­ri Kä­bi­ni val­mis­ta­tud aas­ta isa rin­na­mär­gi, Nais­lii­du ju­ha­tu­se lii­ge Sii­ri Oviir lil­le­kim­bu, õn­nit­le­ja­te seas oli ka en­di­ne pre­si­dent Ar­nold Rüü­tel abi­kaa­sa Ing­rid Rüüt­li­ga. Pre­si­dent Kers­ti Kal­ju­laid oli Ar­vi Ka­ro­ta­mi õn­nit­le­nud va­rem te­da Pär­nu ko­dus kü­las­ta­des.

Ar­vi Ka­ro­tam tä­nas oma perekonda, abi­kaa­sat ja poe­gi, kes te­gid ül­la­tu­se ning esi­ta­sid aas­ta isa tiit­li­le. Sa­mu­ti tä­nas ta Ees­ti Nais­lii­tu, kes on aas­ta­küm­neid väär­tus­ta­nud nii ema kui isa rol­li pe­re­kon­nas ning tun­nus­tab igal aas­ta üht ema ja üht isa. Aas­ta isa tõi esi­le ka Ees­ti Nais­lau­lu Selt­si ja Ees­ti Mees­te­lau­lu Selt­si, kes kor­ral­da­vad Es­to­nia kont­ser­di­saa­lis ema­de- ja isa­de­päe­va­kont­ser­te.

Aas­ta isa­na lu­bas Ar­vi Ka­ro­tam või­ma­lu­sel ai­da­ta Ees­ti abi­va­ja­vaid pe­re­sid. Isa­ta kas­va­nud me­he­na pa­ni ta kõi­gi­le mees­te­le sü­da­me­le hoi­da oma pe­re­sid.

Aasta isa rinnamärk.

Isa töö mõ­ju­tas poe­ga­de va­li­kud
„Sel­li­ne tun­nus­tus oli oo­ta­ma­tu, kuid vä­ga meel­div,“ üt­les Ar­vi Ka­ro­tam Sõ­nu­mi­too­ja­le.
Kui ta tä­na­vu ke­va­del Ani­ja val­la­va­ne­ma ame­ti ma­ha pa­ni, tun­nis­tas, et on tund­nud suurt puu­dust lä­he­das­test, ku­na pi­di töö tõt­tu ole­ma Pär­nus ela­vast pe­rest vä­ga pal­ju ee­mal: „Olen pe­re­kon­da pi­da­nud ala­ti vä­ga täht­saks ja tund­sin, et isa peaks ko­dus perele toeks ole­ma sa­ge­da­mi­ni kui üle nä­da­la­va­he­tu­se. Arvan, et see oli ka üks tõuge, miks pere mind aas­ta isa kan­di­daa­diks esitas.“

Abi­kaa­sa Ül­le­ga, kes on õp­pi­nud las­tears­tiks, koh­tus Ar­vi Ka­ro­tam üli­koo­liõ­pin­gu­te ajal Tar­tus. Üle 43 aas­ta ta­ga­si nad abiel­lu­sid ning 1981. aas­ta su­vel sün­di­sid kak­si­kud po­jad. Ku­na isal on oma ame­ti­te tõt­tu tul­nud sa­ge­li täi­ta töö­ko­hus­tu­si ka õh­tu­ti ja puh­ke­päe­va­del, käia pal­ju vä­lis­lä­he­tus­tel, hoo­lit­ses ema te­ma sõ­nul pois­te va­ra­se­mas lap­se­põl­ves nen­de eest kind­las­ti roh­kem.

„Mui­du­gi on mul kah­ju, et abi­kaa­sa pi­di mõ­nel elu­pe­rioo­dil las­te kas­va­ta­mi­se­ga roh­kem te­ge­le­ma, kuid ta on mind ala­ti usal­da­nud, mõist­nud ja lep­pi­nud, kui mul tu­li töö­ko­hus­tu­se­le min­na väl­jas­pool töö­päe­va või nädalavahetusel. Olen püüd­nud se­da kom­pen­see­ri­da – kui poi­sid olid noo­re­mad, käi­si­me vä­he­malt kaks kor­da aas­tas pe­re­ga puh­ku­sel. Kui või­ma­lik, olen ka abi­kaa­sat vä­lis­rei­si­de­le kaa­sa võt­nud,“ rää­kis aas­ta isa.

Ta kin­ni­tas, et va­ne­mad po­le poe­ga­de pä­rast pi­da­nud kunagi muretsema ega piin­lik­kust tund­ma: „Õn­neks nen­de noo­ru­sa­jal ei ol­nud veel nu­ti­te­le­fo­ne ega sot­siaal­mee­diat, sõp­ra­de­ga su­hel­di ot­se. Poi­sid laul­sid Venno Laulu käe all Eesti pois­te­koo­ris, koos käi­si­me korv­pal­li män­gi­mas se­ni, ku­ni nad läk­sid USAs­se õp­pi­ma.“

Poe­ga­de­le hea ha­ri­du­se kind­lus­ta­mi­seks ai­tas isa nei­le vii­ma­seks kesk­koo­liaas­taks lei­da koo­li USAs, aas­ta hil­jem jät­ka­sid õpin­guid Šveit­si üli­koo­li­des: „Mi­nu elu­käik on mõ­ju­ta­nud ka nen­de va­li­kut. Kui olin tu­ris­miä­ris, nä­gid, et on hu­vi­tav vald­kond, või­mal­dab nä­ha maail­ma, avar­da­da sil­ma­rin­gi. Kui müüsin oma fir­ma Hermann Reisid, tekkis võimalus anda nei­le hea ha­ri­dus.“

Isal on hea meel, et pä­rast võõr­sil õp­pi­mist tu­lid mõ­le­mad po­jad Ees­tis­se ta­ga­si. Prae­gu veab Mar­ko Ka­ro­tam pe­re­fir­mat, mis te­ge­leb ma­ju­tu­se ja tu­ris­mi­sek­to­ri­le di­sai­ni­tee­nus­te pak­ku­mi­se­ga, Tar­mo Ka­ro­tam ju­hib üht Bal­ti­ku­mi suu­ri­mat kin­nis­va­ra­fon­di, mil­le on vii­nud Tal­lin­na ja Stock­hol­mi bör­si­le.

Aas­ta isaks isa ees­ku­ju­ta
Ar­vi Ka­ro­tam ise on kas­va­nud isa­ta ega ole oma isaga elus kohtunud. Aas­ta isaks saa­des pa­ni ta kõi­gi­le isa­de­le sü­da­me­le, et nad mõt­lek­sid en­ne vä­ga tõ­si­selt, kui ot­sus­ta­vad oma pe­re juu­rest lah­ku­da.

„Me­hed peak­sid kand­ma vas­tu­tust, ka vä­ga kee­ru­lis­tes peresuhetes olema truud, hoolima oma perest, mit­te uk­si pau­gu­ta­ma ja ker­ge­käe­li­selt uu­te­le nii-öelda ja­hi­maa­de­le mi­ne­ma. See on trau­mee­riv kogu perele, eel­kõi­ge las­te­le,“ mär­kis ta.

Ta li­sas, et Ees­tis on vä­ga pal­ju tub­li­sid pe­rei­sa­sid, kes on pi­da­nud kas­va­ma il­ma isa­ta: „See sun­nib va­ra­kult me­he eest väl­jas ole­ma. Mi­na läk­sin ju­ba küm­neaasta­se poi­si­na su­vel sov­hoo­si­põl­lu­le ro­hi­ma, et toe­ta­da ema, os­ta en­da­le koo­lias­jad, jalg­ra­tas ja esi­me­sed tek­sad.“

Aas­ta isal on kah­ju, et tal pol­nud või­ma­lik kü­si­da nõu oma isa käest, kuid on rõõ­mus, et läks pä­rast kesk­koo­li laul­ma Tar­tu Aka­dee­mi­lis­se mees­koo­ri, kus lei­dis mi­tu nii-öel­da lau­lui­sa: „Nad olid Ees­ti-aeg­se kas­va­tu­se­ga, õp­pi­sin pea­misi me­he­lik­ke oma­dusi – austust, vää­ri­kust ja vastutustunnet. Olen ka poe­ga­de­le rõ­hu­ta­nud, kui täh­tis on ol­la vii­sa­kas, vää­ri­kas ja väl­ja­pee­tud ja töökas.“

Tar­mo Ka­ro­ta­mi sõ­nul on ta saa­nud isalt dip­lo­maa­tiaos­ku­sed ja si­hi­kind­lu­se, vend töö­ku­se ja suht­lu­sos­ku­se. Mõ­le­mad kin­ni­ta­vad, et isa on ol­nud nei­le suur ees­ku­ju ning usu­vad, et on ka teis­te­le.

Ar­vi Ka­ro­tam on tänulik, et sai aas­ta isa tiit­li pu­hul õn­nit­lu­si ka Ani­ja ja naa­ber­val­da­dest. Ta on siia­ni sih­ta­su­tu­se Ani­ja Mõi­sa Hal­dus nõu­ko­gu esi­mees, hoiab val­la te­ge­mis­tel sil­ma peal, aeg-ajalt he­lis­tab en­dis­te­le kol­lee­gi­de­le, et kui­das neil lä­heb: „Tun­nen rõõ­mu, et projektid, mis al­ga­ta­sime – tä­na­va­val­gus­tu­se kaa­sa­jas­ta­mi­ne, Kehra koo­li õueala renoveerimine – lä­he­vad töös­se. Olu­li­ne on, et vo­li­ko­gu usal­daks ja väärtustaks val­la­va­lit­sust ega sek­kuks iga­päe­va­töös­se. Praegune val­la­va­lit­sus on või­me­kas, suu­dab el­lu viia vo­li­ko­gu ka­van­da­tu ja rohkemgi.“