
„Soovin seda tunnustust jagada kõigi Eestimaa tublide isadega, selle on ära teeninud tuhanded isad,“ lausus tänavune aasta isa ARVI KAROTAM.
Eesti Naislaulu Seltsi korraldatud isadepäeva kontserdil 10. novembril Estonia kontserdisaalis kuulutas Eesti Naisliidu esinaine Mailis Alt välja 22. korda valitud aasta isa. Tänavu pälvis aasta isa tiitli Anija endine vallavanem, kahe täiskasvanud poja isa Arvi Karotam, kes elab Pärnus.
Eesti Naisliidu juht Mailis Alt iseloomustas Arvi Karotami kui meest, kes on hoidnud aukohal meie rahvale olulisi väärtusi ja olnud eeskujuks oma lastele – koos abikaasa Ülle Karotamiga on ta üles kasvatanud kaksikud pojad Marko ja Tarmo.
„Üks poegadest on iseloomustanud teda nii – võin veendumusega öelda, et kõike rolle, mida isa on elus võtnud, on ta täitnud ülima pühendumusega ning teinud alati rohkem, kui temalt oodatakse. Isa on olnud suurepärane eeskuju,“ ütles Mailis Alt.
Ta lisas: „Tänu isa edule on pojad saanud võimaluse kogeda elamist maailma eri paigus, osa teistest kultuuridest, saanud hariduse erinevates koolides, kuid tulnud tagasi kodusesse Eestisse. Isal ja poegadel on ühine hobi – üle kümne aasta laulavad Eesti Teaduste Akadeemia Meeskooris.“
Naisliidu esinaine tõi välja, et Arvi Karotam on olnud aktiivselt tegev Eesti meestelaulu hoidmisel, ta oli 8 aastat Eesti Meestelaulu Seltsi juht, on panustanud Eesti riigi arengusse riiklikes organisatsioonides ja Brüsselis töötades, Anija vallavanemana organiseeris Vabadussõja Kehra lahingu mälestussamba taastamise. Ta on muuhulgas pälvinud Gustav Ernesaksa arendusstipendiumi ja Aadu Luukase missioonipreemia.
Mailis Alt andis Arvi Karotamile üle ehtekunstnik Mari Käbini valmistatud aasta isa rinnamärgi, Naisliidu juhatuse liige Siiri Oviir lillekimbu, õnnitlejate seas oli ka endine president Arnold Rüütel abikaasa Ingrid Rüütliga. President Kersti Kaljulaid oli Arvi Karotami õnnitlenud varem teda Pärnu kodus külastades.
Arvi Karotam tänas oma perekonda, abikaasat ja poegi, kes tegid üllatuse ning esitasid aasta isa tiitlile. Samuti tänas ta Eesti Naisliitu, kes on aastakümneid väärtustanud nii ema kui isa rolli perekonnas ning tunnustab igal aasta üht ema ja üht isa. Aasta isa tõi esile ka Eesti Naislaulu Seltsi ja Eesti Meestelaulu Seltsi, kes korraldavad Estonia kontserdisaalis emade- ja isadepäevakontserte.
Aasta isana lubas Arvi Karotam võimalusel aidata Eesti abivajavaid peresid. Isata kasvanud mehena pani ta kõigile meestele südamele hoida oma peresid.

Isa töö mõjutas poegade valikud
„Selline tunnustus oli ootamatu, kuid väga meeldiv,“ ütles Arvi Karotam Sõnumitoojale.
Kui ta tänavu kevadel Anija vallavanema ameti maha pani, tunnistas, et on tundnud suurt puudust lähedastest, kuna pidi töö tõttu olema Pärnus elavast perest väga palju eemal: „Olen perekonda pidanud alati väga tähtsaks ja tundsin, et isa peaks kodus perele toeks olema sagedamini kui üle nädalavahetuse. Arvan, et see oli ka üks tõuge, miks pere mind aasta isa kandidaadiks esitas.“
Abikaasa Üllega, kes on õppinud lastearstiks, kohtus Arvi Karotam ülikooliõpingute ajal Tartus. Üle 43 aasta tagasi nad abiellusid ning 1981. aasta suvel sündisid kaksikud pojad. Kuna isal on oma ametite tõttu tulnud sageli täita töökohustusi ka õhtuti ja puhkepäevadel, käia palju välislähetustel, hoolitses ema tema sõnul poiste varasemas lapsepõlves nende eest kindlasti rohkem.
„Muidugi on mul kahju, et abikaasa pidi mõnel eluperioodil laste kasvatamisega rohkem tegelema, kuid ta on mind alati usaldanud, mõistnud ja leppinud, kui mul tuli töökohustusele minna väljaspool tööpäeva või nädalavahetusel. Olen püüdnud seda kompenseerida – kui poisid olid nooremad, käisime vähemalt kaks korda aastas perega puhkusel. Kui võimalik, olen ka abikaasat välisreisidele kaasa võtnud,“ rääkis aasta isa.
Ta kinnitas, et vanemad pole poegade pärast pidanud kunagi muretsema ega piinlikkust tundma: „Õnneks nende noorusajal ei olnud veel nutitelefone ega sotsiaalmeediat, sõpradega suheldi otse. Poisid laulsid Venno Laulu käe all Eesti poistekooris, koos käisime korvpalli mängimas seni, kuni nad läksid USAsse õppima.“
Poegadele hea hariduse kindlustamiseks aitas isa neile viimaseks keskkooliaastaks leida kooli USAs, aasta hiljem jätkasid õpinguid Šveitsi ülikoolides: „Minu elukäik on mõjutanud ka nende valikut. Kui olin turismiäris, nägid, et on huvitav valdkond, võimaldab näha maailma, avardada silmaringi. Kui müüsin oma firma Hermann Reisid, tekkis võimalus anda neile hea haridus.“
Isal on hea meel, et pärast võõrsil õppimist tulid mõlemad pojad Eestisse tagasi. Praegu veab Marko Karotam perefirmat, mis tegeleb majutuse ja turismisektorile disainiteenuste pakkumisega, Tarmo Karotam juhib üht Baltikumi suurimat kinnisvarafondi, mille on viinud Tallinna ja Stockholmi börsile.
Aasta isaks isa eeskujuta
Arvi Karotam ise on kasvanud isata ega ole oma isaga elus kohtunud. Aasta isaks saades pani ta kõigile isadele südamele, et nad mõtleksid enne väga tõsiselt, kui otsustavad oma pere juurest lahkuda.
„Mehed peaksid kandma vastutust, ka väga keerulistes peresuhetes olema truud, hoolima oma perest, mitte uksi paugutama ja kergekäeliselt uutele nii-öelda jahimaadele minema. See on traumeeriv kogu perele, eelkõige lastele,“ märkis ta.
Ta lisas, et Eestis on väga palju tublisid pereisasid, kes on pidanud kasvama ilma isata: „See sunnib varakult mehe eest väljas olema. Mina läksin juba kümneaastase poisina suvel sovhoosipõllule rohima, et toetada ema, osta endale kooliasjad, jalgratas ja esimesed teksad.“
Aasta isal on kahju, et tal polnud võimalik küsida nõu oma isa käest, kuid on rõõmus, et läks pärast keskkooli laulma Tartu Akadeemilisse meeskoori, kus leidis mitu nii-öelda lauluisa: „Nad olid Eesti-aegse kasvatusega, õppisin peamisi mehelikke omadusi – austust, väärikust ja vastutustunnet. Olen ka poegadele rõhutanud, kui tähtis on olla viisakas, väärikas ja väljapeetud ja töökas.“
Tarmo Karotami sõnul on ta saanud isalt diplomaatiaoskused ja sihikindluse, vend töökuse ja suhtlusoskuse. Mõlemad kinnitavad, et isa on olnud neile suur eeskuju ning usuvad, et on ka teistele.
Arvi Karotam on tänulik, et sai aasta isa tiitli puhul õnnitlusi ka Anija ja naabervaldadest. Ta on siiani sihtasutuse Anija Mõisa Haldus nõukogu esimees, hoiab valla tegemistel silma peal, aeg-ajalt helistab endistele kolleegidele, et kuidas neil läheb: „Tunnen rõõmu, et projektid, mis algatasime – tänavavalgustuse kaasajastamine, Kehra kooli õueala renoveerimine – lähevad töösse. Oluline on, et volikogu usaldaks ja väärtustaks vallavalitsust ega sekkuks igapäevatöösse. Praegune vallavalitsus on võimekas, suudab ellu viia volikogu kavandatu ja rohkemgi.“