Harjumaa Ühistranspordikeskuse (ÜTK) juhatuse esimees, Raasiku vallavanem ANDRE SEPP, kevadel rääkisime maakonna ühistranspordi piletitulu vähenemisest ja sellest, et ÜTK juhatus pidi sügise alguseks välja töötama kokkuhoiumeetmed. Mida septembris toimunud üldkoosolekul otsustati?
„Juhatus koostas kokkuhoiukava. Üldkoosolek otsustas kärpida ÜTK juhtimis- ja tegevuskulusid ning läbi viia struktuurimuudatused. Kaks töökohta koondatakse, sellega hoiab kokku palgakulu. Neis ametites olnud inimesed töötuks ei jää, üks on lapsepuhkusel ja teine läks üle muule tööle.
Rääkisime läbi kõigi nelja vedajaga, kes sõidavad Harjumaa avalikel liinidel. Meile on vastu tuldud, kuna hanked toimusid majanduse kõrgajal, 2008. aastal.
Kõik firmad olid nõus langetama liinikilomeetri hinda krooni võrra.
Bussiliine ei ole maha võetud. Kokkuhoiu mõttes ei lähe osad bussid enam Balti jaama, vaid alustavad ja lõpetavad Tallinnas kesklinnas Solarise juures. Ka on vähendatud läbisõidetavate kilomeetrite arvu seal, kus on olnud tühjad liinilõpud. Väikesed liinimuudatused on plaanis novembris.
Oleme maksimaalselt pingutanud, et inimene sõidaks avaliku liini bussis. Piletihindu tõstnud ei ole ega plaani lähiajal. ÜTK eesmärk on, et ühistransport olgu maakonnas mugav, kättesaadav ja taskukohane.”
Kui suur on Harjumaa ÜTK selle aasta kahjum?
„Praeguste numbrite järgi on puudu 2,4 miljonit krooni. Hea on see, et riik andis 1,5 miljonit krooni lisadotatsiooni, muidu oleks kahjum suurem. See on keskuse käibest viis protsenti, aga ikkagi suur abi.
Piletitulu kevadel langes ja ka suve alguses oli madal, isegi vaid kolmandik kvartaliplaanist. Augustis ja septembris on hakanud kasvama ja läheneb plaanitavale.”
Kuidas on suhted kommertsvedajatega?
„Harju maakonna omapära on see, et meil on kommertsvedajad ehk marsruuttaksod või -bussid, kes sõidavad aastas läbi 9 miljonit liinikilomeetrit. Avalikud liinid läbivad aastas kokku 4,5 miljonit kilomeetrit.
Võib öelda, et ÜTKl käib pidev võistlus kommertsvedajatega ja nad on konkurendid. Paraku kasutavad nad ka oma meetodeid, piletitulu sõltub ju sellest, kui palju sõitjaid seisma võetakse, ehkki ohutuse tagamiseks ei tohiks. Marsruutbusside piletid on krooni võrra odavamad, ja samas jõuavad nad sihtpunkti kiiremini. Marsruuttaksode suurim puudus on, et bussid on väikesed ja osad sõitjad võivad ruumipuudusel maha jääda.
Ideaalis võiks meil olla hästi korraldatud kommertsvedu ja riigi doteeritud reisijatevedu ehk avalikud liinid hajaasustuses.”
Nüüd on hakatud rääkima, et riik plaanib ühistranspordi korraldamises üldisi muutusi.
„Seni on Eestis ühistransporti korraldanud maavalitsused, kes viivad läbi vedajate hanked, riik doteerib. Majandus- ja kommunikatsiooni ministeeriumis on hakatud otsima võimalusi, kuidas reisijatevedu oleks tellitud optimaalsemalt. Edaspidi plaanitakse viia ühistransport maanteeameti korraldada, sest maakonniti on hanked, nende tulemused, ka piletihinnad erinevad.
Maanteeamet on soovinud moodustada neli regionaalset üksust, need peaksid tööd alustama 1. jaanuarist 2012.”
Mis saab siis MTÜst Harjumaa Ühistranspordikeskus?
„Harju maakond on läinud teist teed, oleme moodustanud 2005. aastast koos Tallinna linnaga MTÜ Harjumaa ÜTK, et ühistranspordi valdkonnas oleks üks integreeritud pealinnaregioon. Mujal maakondades ei ole oma ühistranspordikeskusi.
Maanteeamet on lubanud, et võtab meid kuulda ja on võimalik, et jätkame halduslepingu kaudu. Maanteeametis loodav struktuur kopeerib sellist ÜTKd, nagu oleme meie – vedajatele makstakse lepingus fikseeritud hinda liinikilomeetri eest ja keskus kogub piletitulu.
Meie oleme sellest plaanist juba samm ees, tahame liikuda pealinnaga ühtse piletisüsteemi poole. Praegu korraldab raudteetransporti majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, meie soovime, et ka elektriraudtee kuuluks pealinna ja maakonnaga ühtsesse piletisüsteemi.
Kavas on luua Tallinna ja Harjumaa ühtne tellimiskeskus, mis tellib pealinnaregiooni transpordi.”
Võib maanteeameti alluvusse viimine kaasa tuua suuremaid liinimuudatusi?
„Põhiküsimus on, kui mitu korda päevas väljuvad bussid keskuste ja Tallinna vahel. Praegu on neid väljumisi rohkem, kui standard ette näeks. Mitte et me peaks tagasi tõmbama, aga edaspidi näeme, kuidas kujuneb. Praegu on otsustamisel põhimõttelised ümberkorraldused riigis.”
ÜTK juhatuse esimehena tuleb Teil ilmselt palju aega kulutada maakonna transpordiküsimustele, kuigi olete vallavanem.
„Olen ühistranspordikeskuse loomise idee üks autoreid koos tookordse maavanema Orm Valtsoni ja maavalitsuse majandusosakonna juhataja Aare Etsiga, selle teemaga hakkasime tegelema aastal 2000. Mina olin siis Harjumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees, kui tuli Rootsist väliseestlane Jaan Viira ning pakkus, et võiks teha koostööd. Ühistransport oli tol ajal maakonnas kõige kehvemas seisus, pakkusime, et seda oleks vaja korrastada. Käisime Soomes ja Rootsis tutvumas sealsete pealinnaregioonide transpordikorraldusega.
Julgen väita, et MTÜ Harjumaa Ühistranspordikeskus on Eesti omavalitsuste kõige suurem koostöökoht, kõik maakonna vallad ja linnad on liikmed, ka väike Aegviidu vald, kuhu Harjumaa ükski avalik bussiliin ei ulatu.”
