
Kuusalu vallavolikogu algatas 115 elaniku kirja alusel asustusjaotuse muutmise Suurpea külas.
Kuusalu vallavolinike 11 poolthäälega langetatud otsus Suurpea küla asustusjaotuse muutmise algatamisest annab vallavalitsusele seadusest tuleneva õiguse pidada kohalike inimestega läbirääkimisi, uurida asjaolusid, selgitab Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi.
Otsuse vastu hääletasid eelmisel kolmapäeval toimunud volikoguistungil 5 vallavolinikku opositsioonist, 1 oli erapooletu.
„Protsess on algatatud, tuleb kaasata külaelanikud ja ka volikogu komisjonid. Rohkem kui saja inimese sooviavaldust ei saa jätta tähelepanuta. Seda veel ei oska öelda, kas protsess lõpeb piiride muutmisega või ei. Vastavalt seadusele otsustab piiride muutmise volikogu,“ kommenteeris vallavanem istungil.
Põlisküla ja endine sõjaväelinnak
Suurpea põliskülas ehk vanas külas on kokku 60 majapidamist – talusid ja suvilaid.
Küla koosseisu kuulub endine sõjaväelinnak, kus elatakse kolmes kolmekorruselises ja ühes suures viiekorruselises kortermajas. Paljud korterid on neis majades ostetud suvitamiseks. Kolm kolmekorruselist kortermaja seisavad linnakus tühjana. Ka on seal kasutuseta jäänud ja lagunemas endise kooli, haigla, söökla, lasteaia, klubi hooned.
Kuusalu vallavalitsusele tänavu märtsi alguses 115 allkirjaga saadetud kirjas tehakse ettepanek jaotada Suurpea kaheks eraldiseisvaks asustusüksuseks. Vallavalitsuse andmetel on rahvastiku registri järgi allakirjutanutest ligi 40 Suurpea põlisküla või linnaku elanikud.
Taotlust põhjendatakse asjaoluga, et küla ja linnaku kogukonnal on erinevad probleemid.
Põliskülas hoolitseb iga omanik oma talu eest, tagatud on joogiveega varustamine, lumelükkamine ja prügivedu toimib, bussipeatused on valgustatud. Linnakus on rahulolematus vee- ja kanalisatsioonisüsteemide, tänavavalgustuse, lagunevate hoonete, prügi ja aiamaadega. Kummalgi kogukonnal on oma külaplats ja MTÜ. Külavanemat praegu Suurpeal ei ole.
Küsimused volikogus
Marti Hääl küsis volikogu istungil, kas vallavanem on suhelnud avalduse esitajatega: „Volikogule saadetud materjalidest paistavad välja inimestevahelised lahkarvamused. Volikogu otsus neid ei lahenda.“
Vallavanem vastas, et on suhelnud mitme osapoolega, algatatud protsess annab põhjuse dialoogiks. Suurpeal on kaks, isegi kolm huvigruppi, kes on omavahel natuke riius.
Mairika Rajaväli esitas küsimuse, kas sellise otsusega luuakse pretsedent ka teistele küladele.
Urmas Kirtsi vastas: „Oleme piiride muutmise otsusest veel kaugel. Kui otsustatakse, et küla jagatakse kaheks, siis see loob pretsedendi.“ Ta lausus, et 115 inimese sooviga peab arvestama, nendega tuleb rääkida ja leida lahendus.
Volikogu keskkonna- ja ehituskomisjoni esimees Raul Valgiste teatas, et komisjon arutas Suurpea inimeste taotlust 29. aprilli koosolekul ning leidis, et vallavalitsus võiks korraldada kolme osapoole kokkusaamise, koguda uut infot ja lahendada probleemid küla lahutamata.
Margus Soom sõnas, et Suurpea teema jõudis tema kui tookord volikoguesimeheni möödunud sügisel: „Ei märganud, et kogukonnad oleksid riius, see on nüüd tekkinud. Probleemid, infrastruktuur ja kogukonnad on seal erinevad.“
Kristo Palu avaldas arvamust, et protsessi saaks läbi viia ka asustusjaotuse muutmist algatamata. Andres Heinver sõnas, et vallavalitsus peaks kommunaalküsimused lahendama ja püüdma suhteid korrastada.
Kes ja kas riius?
Pärast seda, kui Sõnumitoojas ilmus 22. aprillil lugu „Suurpea rahvas soovib lahutada küla ja endise sõjaväelinnaku“, võttis toimetusega ühendust MTÜ Parim Paik Suurpeal juhatuse liige Anneli Lamonova. Toimetusele saadetud kirjas on öeldud, et MTÜ Parim Paik Suurpeal eesmärk on hoida küla koos, sest koos jõuab ja saavutab rohkem. Ta kirjeldab mullu märtsis loodud MTÜ tegevusi külas – koristatud on mere ääres, randa on pandud pink ja bussijaama stend, istutati lilled, suvel korraldati merepidu. Veel kirjeldab ta, kuidas varem tegutseti külarahvaga ühiselt MTÜs Suurpea ja viitab ka murele põlisküla veevärgi pärast.
Põlisküla veevärki haldab MTÜ Suurpea Külaselts. Selle juht Signe Blum tõdeb: „Olemasoleval trassil rajamise käigus on tehtud kõigile soovijaile väljavõtted ja kaevude võimsus ei luba rohkem majapidamisi juurde võtta. Kui keegi soovib liituda, siis selleks tuleb trasse võimalusel pikemaks ehitada ja rajada uus puurkaev. Veeühistul seda kõike teha pole võimalik, kuna puuduvad vahendid ja vajadus.“
Viimastel nädalatel on mõlema MTÜ esindajad saatnud külaelu ja veevärgi teemat selgitavaid kirju vallavalitsusele, volikogu liikmetele, Kuusalu valla külavanematele.
Signe Blum kommenteeris pärast vallavolikogu eelmise nädala istungit Sõnumitoojale, et põlisküla inimesed ei ole omavahel ega linnaku rahvaga riius: „Küla ja linnaku lahutamise idee tuli linnakust. Linnakus alustati selle mõttega, me proovime lõpule viia. Meil on eraldiseisvad veesüsteemid, külaplatsid, MTÜd, me eesmärgid ja tahtmised on erinevad.“
Ka MTÜ Parim Paik Suurpeal juhatuse liikmed Anneli Lamonova ja Õnne Arba andsid Sõnumitoojale teada, et MTÜ pole kellegagi riidu läinud.
Et riidu ei ole, kinnitas toimetusele samuti Suurpea endise sõjaväelinnaku elanik Anzelika Koch, kelle eestvedamisel hakati linnakusse seitse aastat tagasi rajama lastele mänguplatsi ja tehti palliplats: „Elasin 12 aastat Saksamaal, kui tulin kodukohta tagasi, oli linnak võssa kasvanud ja prahti täis. Kogusin allkirjad, palusime Kuusalu vallavalitsuselt abi, et teha lastele mänguplats. Tegime linnaku elanikega platsi jaoks liivast aluse, saime valla toel liiva, kiiged ja ronila. Järjest enam inimesi on meie talgutega ühinenud, iga aastaga oleme koristanud, kaks aastat tagasi suvel ehitas vald linnaku peoplatsile lava. Eelmisel aastal pöördusime vallavalitsuse poole palvega valgustada tee bussipeatusest kuni linnakuni ja paigaldati tänavalambid. See on meie jaoks suur asi.“
Ta sõnas, et linnaku ja küla lahutamise mõte sündis mõni aasta tagasi, kui eelmise külavanema kodutalus toimus kohtumine vallavalitsuse esindajatega. Seal oli tema sõnul näha, kuidas põlisküla ja linnaku elanikel on erinevad mureküsimused.
Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi teatas esmaspäeval toimetusele, et sel kolmapäeval tuleb esimene kohtumine Suurpea eri huvigruppide esindajatega.