Alevike ümbruse lageraiete arutelu kujunes Kuusalu vallamajas ägedaks

941

Kolga algatusgrupp lahkus valla keskkonnakomisjoni koosolekult enne teemakäsitluse lõppu.

Möödunud nädala esmaspäeva õhtul kogunes Kuusalu volikogu keskkonnakomisjon vallamajja, ühe päevakorrapunktina tuli koosolekul kõne alla Kolga elanike algatus, et vald taotleks alevike ümbrusesse puhkemetsi, kus ei tehtaks lageraiet.

Aprilli alguses Kolgas rahvakoosolekul osalenud otsustasid, et pöörduvad abisaamiseks omavalitsuse poole. Rahvakoos­oleku algatanud Katrin Lellep põhjendas, vallalt loodeti abi saada, kuna on seatud kaitsma oma elanike heaolu ja huvisid ning vallavalitsuse pöördumisel on kordades suurem kaal ja juriidiline õigus kui üksikisikul: „Põhisoov on, et alevike ümber võiksid jääda puhkemetsad. Kolga alevikuga piirnevates riigimetsades on eelmistel ja ka juba sel aastal tekkinud mitu lageraielanki, lähiaastatel on kavas raieküpsest metsast, mida on siinsetest RMK metsadest Harjumaa metsaülema sõnul 90 protsenti, maha võtta umbes pool ja valdavalt lageraietena.“

Koos Katrin Lellepiga käisid keskkonnakomisjonile taotlust selgitamas endise Kolga metskonna töötajad, pikka aega metsaülema ametit pidanud Leo Laanetu ja abimetsaülemana töötanud Maarja Orusalu. Ligi poolteist tundi kestnud kohtumine lõppes sellega, et Kolga esindajad tundsid end solvatuna ning lahkusid.

Katrin Lellep: „Meid rünnati, otsekui oleksime veidrikud, kes seovad end puu külge, et seda maha ei saetaks. Keskkonnakomisjoni esimees luges ette seadusesätteid. Me ei tunnetanud soovi kaasa mõelda, otsida ühiselt lahendust. Me ei seisa ainult Kolga metsade eest, vaid laiemalt – ka Kuusalu alevikku ümbritsevate metsade ja üldse kogu Eestis nende metsade eest, mis kasvavad asulate külje all. Jäi mulje, et keskkonnakomisjon keeldub meiega koostööd tegemast, komisjoni koosolekul käik oli kurb kogemus.“

Ta ütles, et Leo Laanetu plaanib abipalvega pöörduda riigikogu keskkonnakomisjoni poole. Lähiajal alustatakse allkirjade kogumisega, kavas on välja panna allkirjalehed ka Kuusalu mailaadal, et algatus ei jääks ainult Kolga-keskseks.

„Me ei ole kolm rumalat. Soovime, et alevike ümber majandataks metsa säästvamalt, lankidel jäetaks vähemalt osad puud alles, et säiliks senine elukeskkond. Kuusalu ja Kolga alevike elanikud kiidavad oma elukohta kauni looduse, metsailu, rahu ja vaikuse poolest. Elumajadeni ulatuvad lageraielangid kaotavad selle,“ selgitas ta.

Keskkonnakomisjoni esimees Mart Reimann kõneles pärast komisjoni koosolekut Sõnumitoojale, et nii palju, kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi:
„Tuleks teha uuring, millist metsamajandamist Kolga rahvas soovib ja kui paljud neid metsi puhkealadena kasutavad. Rahvakoosolekul osalenud 30 inimest ei ole veel aleviku kõik elanikud. Mitmel pool maailmas on asulate lähedal olevate metsade lageraie emotsionaalne ja valus teema. Demokraatlikus riigis peabki olema arvamuste paljusus, kuid lähtuda tuleb seadusest. Meie sõnum oli Kolga esindajatele, et tuleks täpsemalt välja selgitada, milliseid metsatükke kindlasti oleks vaja säilitada ja kui suur hulk inimestest on sellest huvitatud.“

Ta lisas, et vald saab planeeringute kaudu muuta metsade sihtotstarvet, Kuusalu vallas just hakatakse uut üldplaneeringut koostama, see annab võimaluse tekitada alevike ümber kaitse­tsooni: „Kuid sel juhul puudutaks kaitsetsoon ka erametsi. Lihtsaid lahendusi pole, tegeleme küsimusega edasi. Tuleb välja selgitada, millest lähtuda, kui valla esindajad lähevad RMKga riigimetsade asjus läbi rääkima. Peaks kohtuma metskonna töötajatega, arutama emotsioonivabalt, kus ja mida teha.“

Kuusalu 3 peret otsisid lageraie vältimiseks osa metsamaast
Kuusalu aleviku külje all Tallinna-Narva maanteetrassi ääres tehti selle aasta alguses lageraiet. Mahavõetud mets, mis aadressi järgi asub Rehatse küla territooriumil, külgneb Kuusalu alevikuga. Piir kulgeb Kalda tänava eramajade aedade tagant.

Möödunud aastal said sealsed elanikud teada, et riik müüs oksjonil nende kodude vahetus läheduses Tallinna-Narva maantee äärest kinnistu. Uus omanik sai seal kasvanud mändide mahavõtmiseks raieloa ning lageraie pidi ulatuma Kalda tänava kolme maja krundipiirini.

Kolm peret ei leppinud selle teadmisega, võtsid ühendust metsamaa uue omanikuga ning said kaubale, ostsid kinnistust ära 50 meetri laiuse riba. Asja­ajamine käis kiiresti, praeguseks on nad uute kinnistute täieõiguslikud omanikud. Ülejäänud mets on võetud maha. Perede omandusse läinud metsamaa sihtotstarve on maatulundusmaa, ehitada sinna ei või.

Enamvähem samasugune juhtum oli mullu Kolga lähedal Uuri külas. Et lageraie ei ulatuks taluni, osteti majalähedane metsariba metsaomanikult ära.

Kuusalu Kalda tänava elanik Allan Laine: „Metsaspetsialist vangutas pead, et pole ühtegi võimalust raieloa mitteväljaandmiseks. Õnneks tuli metsa ostnud firma meile vastu ja saime metsariba omandada suhteliselt soodsalt. Kuid tuul ja Tallinna-Narva maanteelt kostuv müra kahjustavad ikkagi me keskkonda. Kui lubatakse lageraieid asulate servas, peaks riik ehitama müratõkkeid. Pigem võiks teha seadusesätted, mis alevike ümber lageraie keelaksid või sätestaksid, et metsa uuendataks harvendades. Kuid tundub, riigil ja ka vallavõimul on oma alamatest ükskõik ning pigem eelistatakse raha, meil on raske oma elukeskkonda kaitsta.“