Alavere tantsunaised tervitasid varahommikul paastumaarjapäeva

1034

ANNA NILISK: „Võibolla tuleb sellest traditsioon.“

Esmaspäeva, 25. märtsi varahommikul kell 5.50 kogunesid Alavere külaplatsile 15 naist ja üks poolteiseaastane tüdruk, et tervitada paastumaarjapäeva päikest, mis tõusis kell 6.05. Kohal olid Alavere naisrahvatantsurühma naised ja ka memmede rühma tantsijad.

Paastumaarjapäeva tervitushommikuks koguneti Alaveres esimest korda, eestvedaja ja algataja oli Maarika Tuttelberg, kes on rahvatantsuõpetaja nii Orul kui  ka Alaveres: „Kose vallas Oru külas on see juba ammune traditsioon. Olen Oru küla elanikuna tervitanud sel päeval päikest viis aastat järjest. Paastumaarjapäev hoiab alal vanu kombeid. See on naistepüha, mil naised saavad omavahel naistejuttu rääkida, regilaulu laulda ja puna rüübata.“

Kristliku kalendri järgi ilmutas ingel Gabriel 25. märtsil end neitsi Maarjale, et kuulutada Jeesuse sündi. Maausus on see päev marjapunapüha, kui naiste töid teevad talus mehed. Sel päeval joovad naised tavaliselt koos marjapuna ehk punast jooki õnneks ja terviseks.

Alavere külaplatsil oli plaanis tervitada regilauluga päikest, kaunistada lintide ja punutud paeltega puid, pesta allikaveega silmi, juua maarjapuna ja süüa pannkooke. See on naistele pühendatud päev. Kuulutusele oli kirjutatud, et paastumaarjapäevast võib osa võtta ka undrukus mehi.

Maarika Tuttelberg: „Undrukus mehi ei tulnud, ehkki naised, kes enne tööpäeva meie juurde tulid, ütlesid, et mehed ähvardasid kaasa tulla. Meeste eemale peletamiseks olid meil eraldi laulud.“

Lauldi „Loomise laulu“, põletati sooviküünlaid ohvrikividel, ehiti tammepuud. Allikale ei mindud, sest paljud pidid tööle jõudma.

„Lõpuks jõudsime rahvamajja pannkooke sööma ja punast jooma. Inimesi jäi igal etapil vähemaks, kui hakkasime rääkima vanaemadest ja emadest ehk naistejuttu, siis oli juba väga vähe. Kõik pidid tööle kiirustama.“

Alavere piirkonna kultuurijuht Anna Nilisk, kes tegi esimest korda rituaali läbi, ütles, et oli täiesti teistmoodi kogemus: „Eriti tore oli ohvrikivil küünalde süütamise rituaal, sest siis sai oma salasoovi soovida. Teada­olevalt kõik soovid ka täituvad. Vaatame, mis paastumaarjapäevast järgmisel aastal saab. Äkki tulebki sellest traditsioon.“

Eelmine artikkelTahmapõleng Perila külas
Järgmine artikkelKolka plaanitavasse Tasakaalukodusse ehitatakse põhuga soojustatud ridamajad