Alavere rahvamaja ootab lauluklubi ja näiteringi

3448

Kultuuripiirkonna juht ANNA NILISK: „Alaveres on veel palju ära teha!“


Alavere rahvamaja ja selle perenaine HEIDI PETTINEN.

Kui Alavere kultuuripiirkonna juht Anna Nilisk hakkas 2012. aasta märtsis Alavere rahvamajas tööle, oli tema töölaud köögis. Kabinetti polnud korda tehtud. Ehitajad alustasid samal sügisel majas remonditöid ning nende meelest võtsid nad esimesena käsile juhataja kabineti.

„Töömehed tõmbasid köögi seinaplaadid maha, eeldades, et see on kontor. Nad polnud mind kordagi näinud rahvamaja juhataja töötoas. See haises suitsuste riiete järele, need olid sisustus­elementidena seintele löödud. Hiljem värvisid remondimehed köögis lahtisikutatud seinaosa kollaseks, sai veidike rõõmsam. Kabinet tehti korda, aga lakke jäi vana laudis, kust saepuru ühtepuhku alla pudiseb.“

Rahvamajja sisse astudes lööb ninna kõigepealt kanalisatsiooni hais. WC on renoveerimata 1980ndate aastate lõpust. Anija valla käesoleva aasta eelarvest on Alavere ja Voose rahvamajadele kavandatud remondirahaks 1900 eurot. Eelmise aasta oktoobris eraldati Alavere rahvamajale lisaeelarvest 10 000 eurot. Sellest 4000 eurot kulutatakse sel kevadel rahvamaja kanalisatsiooni väljaehitamiseks ja 6000 WCde renoveerimiseks.  

2010. aastal renoveeriti Alavere rahvamaja katus. Sellele kulus 580 000 krooni, millest 440 000 krooni saadi Regionaalsete Investeeringute Programmist, 140 000 krooni oli Anija valla omafinantseering.

Alavere mõisa tõllahobuste talli ehitasid seltsimajaks ümber kohaliku tuletõrjeühingu liikmed  aastatel 1938-1939. 1950­ndatel aastatel kuulus rahvamaja Alavere külanõukogule. Alates 1960. aastast sai Alavere sovhoosi omaks, 1980ndate aastate lõpuni oli seal sovhoosi klubi.

Kui Eesti taasiseseisvus, oli rahvamaja juhataja paar aastat Aet Lambur. Pärast teda asus ametisse Inge Jõgisoo, kes juhatas rahvamaja kuni Anija valla kultuurireformini. 2012. aastast teeb seda tööd Alavere piirkonna kultuurijuht Anna Nilisk. 

Alavere rahvamaja koosneb praegu saalist, lavast, prooviruumist, köögist, juhataja kontorist ja fuajeest. Maja teises pooles on noortekeskus.

Kogu hoone siseinterjöör vajab remonti, maja tehti viimati korda 1986. aastal. Suuremate ürituste jaoks on vaja mahukamat garderoobi, sest praegusesse ei mahu riided ära. Saal on väga hea akustikaga, seal on laulmas käinud nii Silvi Vrait kui ka Sandra Nurmsalu.

Anna Nilisk jutustab, et näeb potentsiaali ka eraldi käsitööruumis. Käsitööring on praegu suures saalis, kus võiks harjutada laulukoor või näitering. 

Anna Nilisk: „Tahan väga käivitada näiteringi, aga pole leidnud juhendajat. Võiks olla lauluklubi. Alavere rahvamajas on lava, kus ka lapsed saaksid oma lavajulgust proovile panna. Noortekeskus on siin korraldanud noorteüritusi, sest neil endil on väiksed ruumid.“

Rahvamaja teeb koostööd koolimaja, lasteaia ja MTÜga Alavere Külaselts. Korraldatakse diskosid, emadepäeva- ja kevadkontserte. On kirbuturud, näitused, kinoõhtud, etendused, tantsuõhtud. Rahvamajas toimuvad ka külaseltsi heategevusüritused ja korralised koosolekud. Koostöös Kinobussi ja MTÜga Rooküla Selts vaadatakse filme.

Anna Nilisk töötab Alaveres esmaspäeva õhtuti, teisipäeval ja kolmapäeval. Esmaspäeviti juhendab Maarika Tuttelberg Koselt memmede rahvatantsurühma Helda ja naistantsurühma. Teisipäeviti on kohal käsitööring, mida juhendab rahvamaja perenaine Heidi Pettinen, kes alustas tööd 2012. aasta märtsis.

Kolmapäeval on õhtul jooga ja päeval eakate võimlemine. Reedel käib vastavalt võimalustele koos line-tantsu ring.

Praegune suurim ettevõtmine on koolitussari „Aruka aedniku aastaring“, mida rahastab kohaliku omaalgatuse programm 1553,95 euroga. Rahataotlus­projekti kirjutas Anna Nilisk koos MTÜga Alavere Külaarendamise Selts. Külarahvas käib alates jaanuarist kolmapäeva õhtuti aianduskoolitusel, mida juhendab Helve Vaarman.  

Külainimesed saavad rahvamaja rentida. Saali üür on 5 ja köögil 2 eurot tund.