11.-25. juunini on Anija vallamajas avalikul väljapanekul Alavere mõisapargi detailplaneering.
Alavere mõisapargi planeeringu algatas 2011. aastal Alavere Külaselts, kuid rahapuudusel jäi see seisma. kaupa projekteerima. Alustame tõenäoliselt teedest,“ sõnas vallaarhitekt. Kuna kohalikud elanikud soovisid endiselt, et küla park saaks korda ja neil oleks koht, kus koos käia, jätkas Anija vallavalitsus eelmisel kevadel Alavere mõisa pargi ja selle lähiala planeerimist. Detailplaneeringu koostajaks valiti OÜ Sfäär Planeeringud.
Et saada teada, mida inimesed parki soovivad, viis vallavalitsus aasta tagasi kohalike seas läbi küsitluse. Paluti vastata, kui sageli ja milleks nad kasutavad Alavere parki, mida võiks seal teha teisiti, millest tunnevad kohalikud elanikud oma koduümbruses puudust, kas nad oleksid ka ise valmis panustama pargi heakorda. Küsitlusele vastas rohkem kui 40 inimest. Selgus, et neist 70 protsenti käivad Alavere pargis jalutamas, sportimas, jaanitulel ja külapäeval. Kõige enam tunti puudust valgustatud jooksu- ja suusaradadest ning muudest sportimisvõimalustest. Parki sooviti ka külaplatsi koos vabaõhulava ja kiigega, tehti ettepanek korrastada pargis asuvad kinnikasvanud tiigid, kavandada lõkkekohad. Veel leiti, et pargis võiksid olla seiklusrada, pargipaviljon, loodusõpperada, kalapüügikohad, liuväli, telkimisvõimalus, mõisahoone vundamendi asukoht tuleks valgustada ja varustada infotahvliga.
Elanikelt saadud tagasiside põhjal koostas OÜ Sfäär Planeeringud esialgse eskiisi, mis oli Alavere rahvamajas avalikul arutelul möödunud aasta augustis. Seal tehti veel ettepanek, et spordiplatsi ja laululava lähedal oleks mänguala, kus lapsed saaksid mängida ajal, mil vanemad teevad sporti või kuulavad kontserti.
Maikuus võttis Anija vallavalitsus Alavere mõisapargi detailplaneeringu vastu. Planeeringu eesmärk on muuta pargiala kohalikele elanikele korrastatud puhkealaks ning näha ette tegevused ajaloolise mõisapargi taastamiseks. Alavere mõisa park on looduskaitse all ja selle keskel on muinsuskaitsealune asulakoht. Planeeritav ala on 7,5 hektarit. Parki planeeriti puukoorepuru kattega valgustatud teed tervisejooksuks ja suusaradadeks koos puhkekohtadega, laudteedest loodusõpperajad ning võimalused rahvaürituste läbiviimiseks ehk laululava ja kiigeplats, peale selle veel piknikuplatsid ja tualettruumid, supluskoht, spordiplats, laste mänguala ja parkla.
Olemasolevat väärtuslikku haljastust on ette nähtud maksimaalselt säilitada. Laululava ja spordiinventari ala rajatakse suurimatele kõrghaljastuseta aladele või väheväärtusliku kõrghaljastusega aladele, uute teede kavandamisel arvestatakse olemasolevate teedekoridoridega. Oluline osa pargimaastikust on planeerijate hinnangul ka tiigil, mille äärde on kavandatud jalgrajad koos sildadega, supluskoht ning kalastus- ja puhkekohad.
Detailplaneeringus on kirjas, et pargis asuv ajalooline mõisa peahoone asukoht tuleb valgustada ja varustada infotahvliga ning pargi edasiseks hooldamiseks tuleb koostada hoolduskava või restaureerimisprojekt.
Vallaarhitekt Inga Vainu sõnul on maikuus vallavalitsuses vastu võetud detailplaneeringus võrreldes esialgse eskiisiga mõned muudatused. Algselt olid pargi kõrval asuva lasteaia parkimiskohad, mida oleksid suurürituste ajal saanud kasutada ka pargis viibijad, kavandatud pargi maa-alale, kuid seda ei lubanud maanteeamet ega soosinud ka keskkonnaamet.
„Looduskaitsealale ja parki autosid ette ei nähta. Maanteeamet märkis, et seal ei ole võimalik tagada ohutu mahasõit riigiteelt. Lasteaia parkimiskohad tuleb teha ilmselt rahvamajapoolsesse serva, pargi ürituste puhuks on parkimiskohtade jaoks piisavalt ruumi Alavere bussipeatuse juures – seda parklat ongi praegu vähe kasutatud,“ rääkis Inga Vainu.
Alavere pargi detailplaneeringu avalik arutelu on 25. juunil rahvamajas. Planeeringu kehtestab vallavalitsus.
„Seejärel on võimalik hakata parki kavandatut ühekaupa projekteerima. Alustame tõenäoliselt teedest,“ sõnas vallaarhitekt.
