Kui augustis peaaegu kogu teraviljasaak korraga valmis ja tuli vaid mõne nädalaga põldudelt koristada, tekkisid Eesti suurematesse kuivatitesse viljakoormatega autodest järjekorrad. Läks aega, sest enne vastuvõtmist tuleb lisaks kaalumisele võtta igast viljakoormast proovid. Ka Harjumaa ühe suurema, tulundusühistu Alvar MÜ kuivati viljalabor töötas ühistu juhi Jaanus Kalevi sõnul augustis väga suure koormusega.
Igapäevaselt on Alvari laboris tööl üks inimene, üle kümne aasta seda teinud Katrin Laasmets, suvisel tipphooajal on tal olnud ka abiline, et jõuaks viljaproovid kiiremini võetud-analüüsitud. Käsitsitööd on laboris palju, kuid vilja kvaliteedi määramisel on suur roll kaasaegsetel seadmetel.
„Viis aastat tagasi kirjutasime projekti laborisisustuse hankimiseks PRIA toetuse kaasabil ning saime labori suures osas sisustatud. Hiljem ostsime veel mõned seadmed juurde, et pakkuda põllumehele võimalikult universaalset teenust,“ ütleb Jaanus Kalev.
Enne seda tuli Alaverre toodud vilja proove analüüsida mujal, enamasti Saku või Muuga sadama laborites: „See, et on võimalus viljaproove kohapeal teha, muutis logistika tunduvalt lihtsamaks ja kiiremaks, põllumees saab vilja eest õiglasemat hinda ning kokkuostja võib olla kindel, et kaup on kvaliteetne. Kui varem kuivatasime rohkem söödavilja, siis nüüd, saame kvaliteedinäitajate põhjal määrata ka toiduvilja kategooriaid.“
Söödaviljal määratakse prügisus, mahukaal ja niiskusesisaldus
Jaanus Kalev selgitab, et laboris võetakse proov igast nende kuivatisse toodud viljakoormast. Ka siis, kui vili läheb loomasöödaks, on vaja määrata mahukaal, niiskuseprotsent ning prahisuse osakaal.
Proove võetakse kaalule sõitnud autokoormast süsteemiga Rakoraf. Katrin Laasmets on laboris ning juhib puldi abil ja arvutiekraanilt jälgides väljas asuvat mitme meetri pikkust proovivõtuvarrast, suunab seda viljakoorma eri kohtadesse.
„Proovivarda otsas on voolik, vili liigub seal õhuga, toru puhub õhku ja samaaegselt imeb vilja. Võtame proove koormatäie neljast nurgast ja keskelt, nimetame seda ümbriku võtmiseks,“ räägib Alvar MÜ juht.
Plasttorude kaudu liigub viljaproov laborisse proovijagajasse, mis jagab analüüsimiseks võetud vilja mitmesse nõusse. Niiskuse ja mahukaalu elektrooniline mõõtja määrab teravilja mahukaalu ehk mitu kilo mahub ühte liitrisse, ning niiskusesisalduse, mis annab teada, kui kaua on vilja on vaja kuivatada. Sama seade mõõdab ka proovivilja temperatuuri: „Seda on oluline teada, kui võtame vilja hoiule. Üle 24kraadist vilja tuleb enne hoiustamist jahutada, sest liiga soe vili hakkab jahtudes niiskust imama ning võib rikneda.“
Laboris tuvastatakse, kui palju on vilja sees prügi ja kas vajab puhastamist. Prügisuse hulga määramine viljas on Alvari laboris veel ainus, mida tehakse käsitsi – Katrin Laasmets korjab 100 grammist viljast prügi välja ning kaalub selle koguse.
Kui proovid analüüsitud, võib söödavilja saata kuivatisse. Proovivili pannakse kolme ligi kilo mahutavasse kontrollkotti. „Kõik partiid peavad olema eristatavad, et vajadusel oleks tuvastatav, kust see vili tuli, kes tõi, kes kuivatas, kes sorteeris, kes ladustas, kes kokku ostis, kuhu edasi läks.“
Toiduvilja puhul hinnatakse kvaliteeti
Toiduviljal määratakse lisaks mahukaalule ja niiskuseprotsendile ka proteiinisisaldus ja langemisarv. Mõlemad on olulised vilja kvaliteedi määramisel, neist sõltub, millise kategooria viljaga on tegu, mida kõrgem kategooria, seda kõrgem on vilja hind.
Esmalt tehakse viljast jahvatusseadmes jahu. Saadud jahvatisest määratakse vastava seadmega vilja proteiinisisaldus. Sama aparaat suudab määrata ka rapsi õlisisalduse, mis on samuti üks oluline kvaliteedinäitaja.
Langemisarvu määramiseks pannakse 100 grammi jahvatist katseklaasi, lisatakse destilleeritud vesi ning segatakse ja kuumutatakse. Mõõdetakse seda, kui kiiresti vajub mõõtepulk tekkinud suspensioonist läbi. Mida rohkem on viljas tärklist, seda paksem on segu ning seda aeglasemalt mõõtepulk vajub. Mida suurem on sekundites mõõdetav langemisarv, seda parema saia või pasta viljast tehtud jahust saab.
„Toiduvilja langemisarvu alampiir on 190 sekundit, kui on vähem, läheb koorem söödaviljaks,“ lausub Katrin Laasmets.
Alvari laboris on ka vilja kleepvalgu mõõtmise seade, kuid seda pole viimastel aastatel enam kasutatud, samuti kuivatuskapp juhuks, kui proovivili on jahvatise tegemiseks liiga niiske ja vajab kuivatamist.
