Käesoleval aastal 180. sünnipäeva tähistanud Alavere kooli juubelit tähistati tänavu kahel päeval – reedel, 22. novembril oli koolimajas kontsert-aktus praegusele kooliperele ja külalistele, laupäeval, 23. novembril vilistlastele.
Mõlemal päeval toimunud kontsert-aktuse idee pakkus välja kooli direktor Renna Reisi, lavastasid õpetajad Kristina Luhaäär ja Hille Kilk. Lavastuse keskne teema oli Alavere kooli vaimu otsimine.
Lavastuses mängiti, kuidas eesti keele ja kirjanduse õpetaja Kristina Luhaäär oli andnud õpilastele koduseks tööks uurida, kuidas on võimalik, et ühes väikeses külas on nii kaua olnud kool, mis meelitab sinna õpilasi ka kaugemalt, miks on kooli paljud vilistlased otsustanud õppida õpetajaks ja Alavere kooli tagasi läinud ning mis teeb kooli vaimu sedavõrd tugevaks, et on ka vanas eas nii hea, isegi aina parem. Selleks soovitas õpetaja 4. klassi õpilasel Loore Talvikul, Sander-Rasmus Linnumäel 5. klassist, Miia-Lee Söödil ja Matten Kilgil 8. klassist ning 9. klassi õpilasel Nelle-Liis Rauamil uurida vanu fotosid ja kooli ajalehti. Kuna vanades majades pidavat kummitama, küsisid õpilased lavastuses õpetaja Helle Huulelt, kes elab praegu Alavere kunagises koolimajas Soo-otsal, kas ta pole juhtumisi kokku puutunud vaimuga. Õpetaja rääkis ühe aastatetaguse loo, kuid ka tema soovitas kooli vaimu leidmiseks eelkõige lugeda vanadest koolilehtedest intervjuusid endisaegsete koolijuhtidega.
Samal ajal, kui õpetaja Hille Kilk luges neist intervjuudest ette katkendeid, jooksid seinal fotod. Lõpuks pöördusid kooli vaimu otsinud õpilased praeguse direktori Renna Reisi poole. Tema vastas, et Alavere kooli tugev vaim seisneb kõikides väärt tõekspidamistes ning eelkõige kunagiste koolijuhtide eeskujus.
„Jaan Maasikamäe eestvõttel loodi Soo-otsa koolimaja ümbrus, tema järeltulija Ralf Maasikamäe pühendas kogu elu Alavere piirkonna looduse tundmaõppimisele ja kaitsmisele. Kui sellele lisada endiste koolijuhtide ja õpetajate Maie Vaikla ja Maimu Lassi aukartust äratav töökus ning eelmise direktori Vallo Veeringu heatahtlik boheemlus, ongi kooli vaim leitud. Sellelt pinnalt edasi liikuda pole olnud keeruline,“ lausus 1996. aastast Alavere kooli juhtiv Renna Reisi.
Ta küsis kooli sünnipäeval õpilastelt, mis on nende arvates asjad, mis Alavere kooli edasi viivad. Välja toodi nutiseadmevabad vahetunnid, hea koolitoit, piisavalt palju õpilasi ja head õpetajad.
Reedel olid Alavere kooliperet tervitamas ka endine õpilane, Anija vallavolikogu esimees Jaanus Kalev, vallavanem Riivo Noor ja abivallavanem Tiina Silem, Kehra lasteaedade direktor Piret Tislar, Aegviidu kooli direktor Annike Soodla ja Alavere piirkonna kultuurijuht Anna Nilisk.
Laupäevane vilistlaspidu algas mälestushetkedega endise koolimaja asukohas Soo-otsal. Kontsert-aktusel praeguses koolimajas olid aukülalistena kohal Alavere kooli vanimad õpilased, 90aastane Elisabeth Vaarmann ja 91aastane Arvi Lilleväli. Esines ka endine õpilane Meribel Margat kooli kunagise muusikaõpetaja Heli Karu juhendamisel. Õpetajad Merike Leetjõe ja Laur Leetjõe viisid läbi e-viktoriini, esines ansambel Trio Comodo. Vilistlaspeole järgnes Alavere rahvamajas järelpidu, kus esinesid endiste õpilaste ansambel ja solistid.
Esmaspäeval, 25. novembril süütasid Alavere kooli 9. klassi õpilased koos klassijuhataja Toomas Reisiga mälestusküünlad endiste koolijuhtide haudadel Kosel.
Esimest aastat lasteaed-põhikool
Tänavu 1. septembrist liideti Alavere põhikooliga Alavere lasteaed Mõmmila ning ühendasutus kannab nime Alavere lasteaed-põhikool. Kooliosas on 75 õpilast, lasteaia kolmes rühmas kokku 52 last.
Direktor Renna Reisi ütles, teeb rõõmu, et mõlemad hooned on renoveeritud, ruumikad ja kaasaegsed ning mõlemas jagub kohti ka uutele lastele.
Asutuste ühendamine pole tema sõnul koolielu eriti mõjutanud: „Kooli ja lasteaia ühisosa olen mina juhina, ka kooli mõned õpetajad töötavad lasteaias. Teeme kooli ja lasteaia tegevusi koos, kui tunneme, et see on vajalik, kunstlikult ühisosa ei tekita.“
Alavere kooli 9. klassist on 1.-2. ja 6.-7. klass liitklassid. Direktor selgitas, et üldjuhul klassid liidetakse, kui kahes kokku on vähem kui 15 õpilast: „Aga mitte alati, sõltub ka õpilaskonnast. Kui nende hulgas on haridusliku erivajadusega õpilasi, siis vaatame, et klass ei läheks liiga suureks. Ka liitklassides ei õpita kõikides tundides koos, jälgime, et lastel oleks õppimiseks parim keskkond.“
Kooli eelmise juubeli paiku viis aastat tagasi arvas Renna Reisi, et rääkida tuleb ka võimalusest jätkata 6klassilise koolina. Nüüd ta sellele enam ei mõtle: „Meie õpetajate kvalifikatsioon on väga kõrge, meil on vaid üks õpetaja, kellel pole magistrikraadi. Õpetajad on valmis end pidevalt täiendama. Õpetajaskond on väga püsiv, see on praegusel ajal väga suur tugevus, mis kajastub ka õpitulemustes. See annab lootust, et Alaveres peab olema põhikool. Ilmselt oleme teinud õigeid otsuseid.“