Ajalookonverents: rahapada, kaks Gustavit ja Aruküla kalmistu

1805
Eesti ajaloomuuseumi teadur IVAR LEIMUS: Harju-Jaani kihelkonnas elas kunagi palju jõukaid inimesi, kes peitsid varandust maapõue.

Raasiku valla ajalookonverentsil Pikaveres teatati publikule, et Kiviloo külla on plaanis panna mälestusmärk või -tahvel tõstja GUSTAV ERNESAKSALE.

Raasiku valla ajalookonverentsi külalisesineja, Eesti ajaloomuuseumi teadur Ivar Leimus lausus, et Raasiku vald, selle lähiümbrus ning Harju-Jaani kihelkond tervikuna oli kunagi väga jõukas – piirkonnas on maapõuest välja tulnud rohkelt varandusi. Ajalookonverentsil 11. märtsil kõneles ta 2010. aastal Anija vallast Linnakse külast leitud rahapajast.
Pikaverest kümmekond kilomeetrit eemal Linnakse külas juhtus 2010. aastal eriline sündmus: „Oli populaarne käia metalliotsijaga mööda põlde, aeg-ajalt tuli maapõuest välja ka midagi huvitavat. Linnakse külas läks aga nii edukalt, et välja tuli rahapada, kus potikilde, hõbeehteid ja -münte.“
Rahapajas sisalduv oli pärit erinevatest ajajärkudest ning kohale kutsuti arheoloogid, kes hakkasid tegema endisel kolhoosipõllul väljakaevamisi. Leidude hulgas olid mündid alates Rooma rauaajast 2.-3. sajandil kuni 11. sajandi viikingiajani. Aarde avastas detektorist, kes pole soovinud oma nime avaldada. Leiutasu oli kroonides üle miljoni. Põld, kust rahapada leiti, kuulub Ago ja Ene Pärnamäele.
Ivar Leimus jutustas, et aare leiti hektarsuuruselt kalmeväljalt, kuhu on piirkonna elanikud matnud esivanemaid alatest 3. sajandist. Rahapada oli peidetud tarandkalme juurde ning maetud sinna 11. sajandil: „Võib mõelda, miks peaks keegi peitma oma varanduse surnuaeda. Võib-olla selleks, et vaimud kaitseksid. Väärtuslikud esemed kaevatakse maa sisse selleks, et need sealt millalgi välja võtta. Kui see aga maasse jääb, peab olema põhjus, et omanik on näiteks maha löödud ning keegi teine varanduse asukohta ei tea.“
Rahapajas oli 1311 hõbemünti, peamiselt Saksamaalt. Neli münti on pärit Taanist, nendel esiküljel Kristus ning tagaküljel ruunikiri, mis oli tol ajal paganlik ning sageli seda ei kasutatud. Kõige hilisemad mündid on 1060. aastast ning võib arvata, et sel ajal on varandus maasse kaevatud. Peale müntide oli pajas hõbetükke, ehtekatkendeid, hõbehelmeid.
Teadur kõneles, et paja matmise ajal ei lugenud keegi münte ükshaaval, vaid maksmiseks kaaluti raha – siga maksis 20-30 grammi, hobuse või orjatari võis saada paarisaja grammi eest, rõngassärgi eest tuli välja käia kuni kilo hõbedat, Linnakse leius oli hõbedat 1,5 kilo: „Kes iganes oli selle varanduse omanik, pidi ta olema selle kandi üks rikkamaid.“
Ivar Leimus märkis, et mündid on pärit kogu maailmast ning jõudnud Eestisse kaupmeestega: „Kaupmehed viisid Lääne-Euroopasse meie karusnahkasid ja vaha. Sel ajal hakati Lääne-Euroopas kirikuid ehitama ning vaja oli kvaliteetset küünlavaha. Kohalikud omavahel müntidega ei arveldanud, seega läksid meie mehed oma kaubaga kord aastas rannikule, kus toimus kauplemine. Seal pisteti kaupade eest pihku hõbemündid, millega tulid mehed koju tagasi ning ega nendega siin midagi pihta hakata polnud, nii kippusidki aarded jääma maapõue.“

Gustav Ernesaksad
Raasiku abivallavanem Ardo Niinre kõneles ajalookonverentsil kahest Gustav Ernesaksast. Tuntum neist on helilooja, kes sündis 1908. aastal Raasiku vallas Perila külas. Paljud aga ei tea, et Raasiku vallas Kiviloo külas elas veel üks Gustav Ernesaks, kes sündis 1896. aastal ning sai 1920. aastal maailmameistrivõistlustel pronksmedali tõstmises. 1924. aasta olümpiamängudel sai ta 6. koha ja on Eesti meister klassikalises maadluses.
2. augustil on spordimehe 120. sünniaastapäev ning Ardo Niinre märkis, et on plaanis tema sünnikoht tähistada – panna Kiviloo külla mälestuskivi- või tahvel.
Ardo Niinre tutvustas ühte huvitavat leidu, Aruküla lähedalt Järsi külast leitud kivikirvest, mis pärit aastatest 2500-2000 enne Kristust, nooremast kiviajast.
Abivallavanem sõnas, et niivõrd ajalooline leid paneb teise valgusesse praegu aktuaalse haldusreformi: „Siinkandis on elatud ja tegutsetud juba väga ammu. Haldusreform on ajalises lõikes väga väike sündmus.“
Kolmas Harju-Jaaniga seotud isik, kellest Ardo Niinre kõneles, oli metsavend Edgar Sinisalu, kes varjas end Raasiku valla Kulli küla Mustakatku talus ja Kivilool Allika talus: „NKVD meeste käest pääses ta põgenema, kui need jõid end Allika talus purju. 1951. aastal jäi Edgari Sinisalu aga uuesti vahele, sest tema sõber reetis ta.“

Aruküla kalmistu andmebaas
Aruküla põhikooli 8. klassi õpilane Iris Johanna Kreen tutvustas oma loovtööd Aruküla kalmistule maetud isikute andmebaasi loomisest, millest peaks sündima kalmistu andmebaas. Teda juhendas õpetaja Cristina Kaska.
Kalmistu asub Rae vallas Pajupea külas Aruküla õigeusu kirikust 1,5 kilomeetrit edelas. Püha Kolmainu kirik ehitati 1873. aastal ning praeguse haldusjaotuse järgi on see Raasiku vallas. 1944. aastal sai kirik pommitabamuse ja süttis. Kirku taastamiseks on loodud 2006. aastal MTÜ.
Kalmistu pindala on hektar, see on väike ja pikliku kujuga ala, mille ümber on põllukividest piire. Kalmistu ainukese värava postid on laotud paekivist ning värav on rauast. Selle juurest algab kuuskedega palistatud teerada.
Iris Johanna Kreen rääkis, et kalmistule hakati matma tõenäoliselt samal ajajärgul, kui rajati kirik.
Autor sõnas, et andmebaasi loomise teemat ajendas valima soov muuta Aruküla kalmistu elektrooniline kaart kalmistute registris   Haudi  avalikuks:  „Haua­platsid koos koordinaatidega on selles registris olemas, aga puudulike andmete tõttu seni avalikustamata. Töö lõppeesmärk on võimaldada kalmistuvahil maetute andmed kanda registrisse avalikuks kasutamiseks.“
Ta lisas, et sugulasi otsivad inimesed ja suguvõsauurijad leiaksid infot, on vaja teha kindlaks, kes on millisele hauaplatsile maetud.
Iris Johanna Kreen plaanib pildistada kõik hauatähised- ja platsid ning koostada tabeli, määrab hauaplatsi aadressi, maetu nime, sünni- ja surmaaja ning kommentaari hauaplatsi kohta.