
Aegviidu koolimaja juures on mälestuskivi, mis tähistab 200 aasta möödumist Aegviidu esmamainimisest. Kivi paigaldati 1996. aastal. Veel veidi rohkem kui pool aastat tagasi teati, et Aegwid-nimelist kohta on kirjasõnas esmakordselt mainitud 1796. aasta kaardil, mille koostas krahv Ludwig August von Mellin.
Ent nüüd kavandatakse Aegviidu 500. sünnipäeva tähistamist. Avaüritus tuleb 20. augustil, kui toimub Aegviidu traditsiooniline kohvikutepäev. Aegviidu 500 juubeliaasta üritustesari on plaanis lõpetada 2023. aasta jaanipäevaga.
Seda, et Aegviidut on esmamainitud oluliselt varem, avastas alevi elanik Signe Juursalu viis aastat tagasi. Teised kohalikud ajaloohuvilised said sellest teada mullu novembris. ETV saates „Tähendamisi“ räägiti siis Aegviidu Aleksandri kirikust ning koguduse juhatuse liige Tiina Lõugas näitas kiriku ust ja lausus, et uks tehti aastal 1896, kui Aegviidu sai saja-aastaseks.
Selle peale helistas talle Signe Juursalu ja teatas, et tegelikult on alevit mainitud palju varem – 1522. aastal. Koos arutades jõuti tõdemuseni, et seega saab Aegviidu 2022. aastal 500aastaseks.

Signe Juursalu: „Leidsin sellise fakti juhuslikult. Hakkasin 2017. aastal uurima oma laste palvel eksabikaasa sugupuud. Ta on pärit Lehtsest. Uurisin Tartus Rahvusarhiivis Lehtse mõisaga seotud kirikuraamatut ja leidsin Lehtse paruni Johan von Bremeni laste kirjaliku kokkuleppe oma isa päranduse jagamise kohta. Seal on kirjas, et kolmele vennale jääb muude valduste seas metsas asuv Aegviidu nimeline talu – saksa keeles dat Gesinde in den Vald genomet Agevidt. Vendadele jäi ka heinamaa Valgejõe ehk Vittena ääres. Hakkasin kahtlema, kas nimetatud on ikka Aegviidut. Küsisin arvamust ajaloolaselt, genealoogilt ja nimeteadlaselt Fred Pussilt, kes kinnitas, et mainitud on Aegviidut. Kogu dokument on tõlgitud saksa keelest eesti keelde, tõlke tellisimeTartu Ülikooli raamatukogus töötavalt Ülle Mölderilt.“
Signe Juursalu lisab, et oli jõudnud avastuse unustada, tulid koroona aastad ning seoses sellega muud olulised mured ja teemad. Ent siis, kui juhtus nägema saadet Aegviidu kirikust, meenus, et temal on teistsugused andmed.
Tiina Lõugas jutustab, et kui sai Signe Juursalult kõne, kirjutas kogu jutu kiiresti märkmepaberile: „Rääkisin kuuldu edasi Aegviidu rahvamaja juhataja ametisse asunud Angela Mägerile, tema võttis sellest tuld ja asjad hakkasid liikuma, meist kujunes Aegviidu 500. aastpäeva tähistamise korraldustiim. Varem polnud me omavahel aktiivselt kokku puutunud.“
Tallinna Tehnikaülikooli toidukeemia ja tehnoloogia osakonna lektor Tiina Lõugas, Tallinnas asuva pesutoodete valmistoodangu lao juhataja Signe Juursalu ja Aegviidu rahvamaja juhataja Angela Mäger saavad nüüd sageli kokku, kavandavad Aegviidu 500 aastapäevaüritusi ning jutuks on tulnud ka Aegviidu raamatu väljaandmine.
Angela Mäger: „Oleksime võinud juubeli tähistamist plaanida varem, aga Aegviidu 500 aasta hakkab elama oma elu omas rütmis. Jõuame juubelit ligi aasta aega tähistada. Hakkame kaasama erinevaid sihtrühmi, augustis paneme paika täpsema ajakava.“
Palutakse infot ja pilte Aegviidu ajaloo kohta
Naiste esimene ühine tegu oli piirkonnalehe Aegviidu Aeg taasväljaandmine tänavu juunikuus, samanimeline väljaanne ilmus siis, kui Aegviidu oli omaette vald. Aastal 2017 liideti haldusreformi käigus Aegviidu ja Anija vald.
Lehes jagatakse infot, et Aegviidu on 500aastane. Kohalikke inimesi kutsustakse üles jagama mälestusi ja pilte, et koostada Aegviidu ajalugu.
Angela Mäger ütleb, et juba on hakatud tasapisi teada andma leitud materjalidest – piltidest ja artiklitest, kus juttu Aegviidu ajaloost või kujutatakse omaaegseid üritusi ja hooneid.
„Kõik võtab aega, tuleb veel palju suhelda, selgitada, et tekiks usaldus. Loodan, et leiame inimesi, kes meie algatusega kaasa tulevad, sest ühe piirkonna ajaloo avastamine on väga äge. Kahjuks on Aegviidu ajalugu vähe uuritud ja kirja pandud,“ sõnab rahvamaja juhataja.
Tiina Lõugas lausub, et üks eriline foto on sellest, kuidas 1870. aastal avati Aegviidu raudteejaam, mis oli vanikutega kaunistatud ja keiser sõitis mööda. Temal on sellest pildist koopiate koopia, mis on kehva kvaliteediga. Kui kellelgi oleks olemas parema kvaliteediga foto, palub teada anda.
„Räägitakse, et on olnud juhuseid, kus pärijad on teinud lõkke ja kõik majast leitu hävitanud. Kui nähakse vanu fotosid, mis leidjaid ei kõneta, võiks tulla näitama, mitte kohe minema visata või põletada. Päris vanad pildid võivad veel tunduda olulistena, kuid meie jaoks on väärtuslikud ka Nõukogude ajal Aegviidus tehtud fotod, mille järgi saab üsna palju selle ajajärgu kohta teada ja infot taastada,“ toonitavad naised.
Tiina Lõugas: „Kui hakkad millegi vastu huvi tundma, siis saad aru, kui palju on veel lisaküsimusi, millele tahaks vastuseid. Vähe on infot Ambla kiriku Aegviidu abikirikust, mis olla sõja ajal saanud pommitabamuse. Kirik remonditi ja tegutses ka Nõukogude ajal, kuid kuidas ja kelle eestvedamisel, sellest on vähe teada. Või Aegviidu kuulus basseinikohvik jõe peal ja riietuskabiinid, mida enam pole, kõikvõimalikud pildid ja meenutused nende kohta on teretulnud.“
Angela Mäger: „Esimesed seemned oleme istutanud, aga Aegviidu ajaloo uurimise põld on lai.“
Kuigi käima lükatakse Aegviidu 500 ürituste aasta, märgib Tiina Lõugas veel, et Kosenõmme veskit ja teisi ümberkaudseid talusid on kirjasõnas mainitud 1379. aastal. Kosenõmme on Aegviidu osa, seega võiks alevit pidada ka palju vanemaks ning aastal 2029 tähistada Aegviidu 750. aastapäeva.
Aegviidu alev
Asub Tallinna-Tapa raudtee ja Piibe maantee ääres. Mööda raudteed on Tallinnast 56 kilomeetri kaugusel. Aegviidus on elektrirongide lõppjaam.
Aastal 1820 ehitati Aegviidu hobupostijaam ja mõni aasta hiljem Charlottenhofi jahiloss. Raudteejaam valmis 1870. aastal. Aastal 1920 sai Aegviidu suvitusaleviku õigused. Aegviidu vald loodi 25. augustil 1993. Aegviidu vald liitus Anija vallaga 21. oktoobril 2017.