Aja­loo­hu­vi­li­se avas­tus – Aeg­vii­du on 200 aas­ta ase­mel hoo­pis 500aas­ta­ne

Aeg­vii­du koo­li­ma­ja juu­res on mä­les­tus­ki­vi, mis tä­his­tab 200 aas­ta möö­du­mist Aeg­vii­du es­ma­mai­ni­mi­sest. Ki­vi pai­gal­da­ti 1996. aas­tal. Veel vei­di roh­kem kui pool aas­tat ta­ga­si tea­ti, et Aeg­wid-ni­me­list koh­ta on kir­ja­sõ­nas es­ma­kord­selt mai­ni­tud 1796. aas­ta kaar­dil, mil­le koos­tas krahv Lud­wig Au­gust von Mel­lin.

Ent nüüd ka­van­da­tak­se Aeg­vii­du 500. sün­ni­päe­va tä­his­ta­mist. Avaü­ri­tus tu­leb 20. au­gus­til, kui toi­mub Aeg­vii­du tra­dit­sioo­ni­li­ne koh­vi­ku­te­päev. Aeg­vii­du 500 juu­be­liaas­ta üri­tus­te­sa­ri on plaa­nis lõ­pe­ta­da 2023. aas­ta jaa­ni­päe­va­ga.

Se­da, et Aeg­vii­dut on es­ma­mai­ni­tud olu­li­selt va­rem, avas­tas ale­vi ela­nik Sig­ne Juur­sa­lu viis aas­tat ta­ga­si. Tei­sed ko­ha­li­kud aja­loo­hu­vi­li­sed said sel­lest tea­da mul­lu no­vemb­ris. ETV saa­tes „Tä­hen­da­mi­si“ rää­gi­ti siis Aeg­vii­du Alek­sand­ri ki­ri­kust ning ko­gu­du­se ju­ha­tu­se lii­ge Tii­na Lõu­gas näi­tas ki­ri­ku ust ja lau­sus, et uks teh­ti aas­tal 1896, kui Aeg­vii­du sai sa­ja-aas­ta­seks.
Sel­le pea­le he­lis­tas tal­le Sig­ne Juur­sa­lu ja tea­tas, et te­ge­li­kult on ale­vit mai­ni­tud pal­ju va­rem – 1522. aas­tal. Koos aru­ta­des jõu­ti tõ­de­mu­se­ni, et see­ga saab Aeg­vii­du 2022. aas­tal 500aas­ta­seks.

Sig­ne Juur­sa­lu: „Leid­sin sel­li­se fak­ti ju­hus­li­kult. Hak­ka­sin 2017. aas­tal uu­ri­ma oma las­te pal­vel ek­sa­bi­kaa­sa su­gu­puud. Ta on pä­rit Leht­sest. Uu­ri­sin Tar­tus Rah­vu­sar­hii­vis Leht­se mõi­sa­ga seo­tud ki­ri­ku­raa­ma­tut ja leid­sin Leht­se pa­ru­ni Jo­han von Bre­me­ni las­te kir­ja­li­ku kok­ku­lep­pe oma isa pä­ran­du­se ja­ga­mi­se koh­ta. Seal on kir­jas, et kol­me­le ven­na­le jääb muu­de val­dus­te seas met­sas asuv Aeg­vii­du ni­me­li­ne ta­lu – sak­sa kee­les dat Ge­sin­de in den Vald ge­no­met Age­vidt. Ven­da­de­le jäi ka hei­na­maa Val­ge­jõe ehk Vit­te­na ää­res. Hak­ka­sin kaht­le­ma, kas ni­me­ta­tud on ik­ka Aeg­vii­dut. Kü­si­sin ar­va­must aja­loo­la­selt, ge­nea­loo­gilt ja ni­me­tead­la­selt Fred Pus­silt, kes kin­ni­tas, et mai­ni­tud on Aeg­vii­dut. Ko­gu do­ku­ment on tõl­gi­tud sak­sa kee­lest ees­ti keel­de, tõl­ke tel­li­si­me­Tar­tu Üli­koo­li raa­ma­tu­ko­gus töö­ta­valt Ül­le Möl­de­rilt.“

Sig­ne Juur­sa­lu li­sab, et oli jõud­nud avas­tu­se unus­ta­da, tu­lid ko­roo­na aas­tad ning seo­ses sel­le­ga muud olu­li­sed mu­red ja tee­mad. Ent siis, kui juh­tus nä­ge­ma saa­det Aeg­vii­du ki­ri­kust, mee­nus, et te­mal on teist­su­gu­sed and­med.

Tii­na Lõu­gas ju­tus­tab, et kui sai Sig­ne Juur­sa­lult kõ­ne, kir­ju­tas ko­gu ju­tu kii­res­ti märk­me­pa­be­ri­le: „Rää­ki­sin kuul­du eda­si Aeg­vii­du rah­va­ma­ja ju­ha­ta­ja ame­tis­se asu­nud An­ge­la Mä­ge­ri­le, te­ma võt­tis sel­lest tuld ja as­jad hak­ka­sid lii­ku­ma, meist ku­ju­nes Aeg­vii­du 500. aast­päe­va tä­his­ta­mi­se kor­ral­dus­tiim. Va­rem pol­nud me oma­va­hel ak­tiiv­selt kok­ku puu­tu­nud.“
Tal­lin­na Teh­ni­kaü­li­koo­li toi­du­kee­mia ja teh­no­loo­gia osa­kon­na lek­tor Tii­na Lõu­gas, Tal­lin­nas asuva pe­su­too­de­te val­mis­too­dan­gu lao ju­ha­ta­ja Sig­ne Juur­sa­lu ja Aeg­vii­du rah­va­ma­ja ju­ha­ta­ja An­ge­la Mä­ger saa­vad nüüd sa­ge­li kok­ku, ka­van­da­vad Aeg­vii­du 500 aas­ta­päe­vaü­ri­tu­si ning ju­tuks on tul­nud ka Aeg­vii­du raa­ma­tu väl­jaand­mi­ne.

An­ge­la Mä­ger: „Olek­si­me või­nud juu­be­li tä­his­ta­mist plaa­ni­da va­rem, aga Aeg­vii­du 500 aas­ta hak­kab ela­ma oma elu omas rüt­mis. Jõua­me juu­be­lit li­gi aas­ta ae­ga tä­his­ta­da. Hak­ka­me kaa­sa­ma eri­ne­vaid siht­rüh­mi, au­gus­tis pa­ne­me pai­ka täp­se­ma aja­ka­va.“

Pa­lu­tak­se in­fot ja pil­te Aeg­vii­du aja­loo koh­ta
Nais­te esi­me­ne ühi­ne te­gu oli piir­kon­na­le­he Aeg­vii­du Aeg taas­väl­jaand­mi­ne tä­na­vu juu­ni­kuus, sa­ma­ni­me­li­ne väl­jaan­ne il­mus siis, kui Aeg­vii­du oli omaet­te vald. Aas­tal 2017 lii­de­ti hal­dus­re­for­mi käi­gus Aeg­vii­du ja Ani­ja vald.

Le­hes ja­ga­tak­se in­fot, et Aeg­vii­du on 500aas­ta­ne. Ko­ha­lik­ke ini­me­si kut­sus­tak­se üles ja­ga­ma mä­les­tu­si ja pil­te, et koos­ta­da Aeg­vii­du aja­lu­gu.

An­ge­la Mä­ger üt­leb, et ju­ba on ha­ka­tud ta­sa­pi­si tea­da and­ma lei­tud ma­ter­ja­li­dest – pil­ti­dest ja ar­tik­li­test, kus jut­tu Aeg­vii­du aja­loost või ku­ju­ta­tak­se omaaeg­seid üri­tu­si ja hoo­neid.

„Kõik võ­tab ae­ga, tu­leb veel pal­ju su­hel­da, sel­gi­ta­da, et te­kiks usal­dus. Loo­dan, et leia­me ini­me­si, kes meie al­ga­tu­se­ga kaa­sa tu­le­vad, sest ühe piir­kon­na aja­loo avas­ta­mi­ne on vä­ga äge. Kah­juks on Aeg­vii­du aja­lu­gu vä­he uu­ri­tud ja kir­ja pan­dud,“ sõ­nab rah­va­ma­ja ju­ha­ta­ja.
Tii­na Lõu­gas lau­sub, et üks eri­li­ne fo­to on sel­lest, kui­das 1870. aas­tal ava­ti Aeg­vii­du raud­tee­jaam, mis oli va­ni­ku­te­ga kau­nis­ta­tud ja kei­ser sõi­tis möö­da. Te­mal on sel­lest pil­dist koo­pia­te koo­pia, mis on keh­va kva­li­tee­di­ga. Kui kel­lel­gi oleks ole­mas pa­re­ma kva­li­tee­di­ga fo­to, pa­lub tea­da an­da.

„Rää­gi­tak­se, et on ol­nud ju­hu­seid, kus pä­ri­jad on tei­nud lõk­ke ja kõik ma­jast lei­tu hä­vi­ta­nud. Kui nä­hak­se va­nu fo­to­sid, mis leid­jaid ei kõ­ne­ta, võiks tul­la näi­ta­ma, mit­te ko­he mi­ne­ma vi­sa­ta või põ­le­ta­da. Pä­ris va­nad pil­did või­vad veel tun­du­da olu­lis­te­na, kuid meie jaoks on väär­tus­li­kud ka Nõu­ko­gu­de ajal Aeg­vii­dus teh­tud fo­tod, mil­le jär­gi saab üs­na pal­ju sel­le aja­jär­gu koh­ta tea­da ja in­fot taas­ta­da,“ too­ni­ta­vad nai­sed.

Tii­na Lõu­gas: „Kui hak­kad mil­le­gi vas­tu hu­vi tund­ma, siis saad aru, kui pal­ju on veel li­sa­kü­si­mu­si, mil­le­le ta­haks vas­tu­seid. Vä­he on in­fot Amb­la ki­ri­ku Aeg­vii­du abi­ki­ri­kust, mis ol­la sõ­ja ajal saa­nud pom­mi­ta­ba­mu­se. Ki­rik re­mon­di­ti ja te­gut­ses ka Nõu­ko­gu­de ajal, kuid kui­das ja kel­le eest­ve­da­mi­sel, sel­lest on vä­he tea­da. Või Aeg­vii­du kuu­lus bas­sei­ni­koh­vik jõe peal ja riie­tus­ka­bii­nid, mi­da enam po­le, kõik­või­ma­li­kud pil­did ja mee­nu­tu­sed nen­de koh­ta on te­re­tul­nud.“

An­ge­la Mä­ger: „Esi­me­sed seem­ned ole­me is­tu­ta­nud, aga Aeg­vii­du aja­loo uu­ri­mi­se põld on lai.“

Kui­gi käi­ma lü­ka­tak­se Aeg­vii­du 500 üri­tus­te aas­ta, mär­gib Tii­na Lõu­gas veel, et Ko­se­nõm­me ves­kit ja tei­si üm­ber­kaud­seid ta­lu­sid on kir­ja­sõ­nas mai­ni­tud 1379. aas­tal. Ko­se­nõm­me on Aeg­vii­du osa, see­ga võiks ale­vit pi­da­da ka pal­ju va­ne­maks ning aas­tal 2029 tä­his­ta­da Aeg­vii­du 750. aas­ta­päe­va.

Aeg­vii­du alev
Asub Tal­lin­na-Ta­pa raud­tee ja Pii­be maan­tee ää­res. Möö­da raud­teed on Tal­lin­nast 56 ki­lo­meet­ri kau­gu­sel. Aeg­vii­dus on elekt­ri­ron­gi­de lõpp­jaam.

Aas­tal 1820 ehi­ta­ti Aeg­vii­du ho­bu­pos­ti­jaam ja mõ­ni aas­ta hil­jem Char­lot­ten­ho­fi ja­hi­loss. Raud­tee­jaam val­mis 1870. aas­tal. Aas­tal 1920 sai Aeg­vii­du su­vi­tu­sa­le­vi­ku õi­gu­sed. Aeg­vii­du vald loo­di 25. au­gus­til 1993. Aeg­vii­du vald lii­tus Ani­ja val­la­ga 21. ok­toob­ril 2017.