„Nii palju kiidusõnu lihtsalt ei jagu, kui on Ago väärt, ta on justkui Anija küla kaitseingel,“ kiidab Harjumaa Aasta Tegijat AGO PÄRNAMÄED Anija raamatukogu perenaine PILLE KULLA.
Anija valla sotsiaaltöötaja MARIANNE LEIS: „Ago Pärnamäe on olnud abiks väga paljudele Anija valla inimestele. Ta andis aastaid abivajajate jaoks kartuleid ja küttepuid. Tema töömehed tõid need autoga kohale ning tassisid ka vallamajja, meie pidime vaid ütlema, kuhu need panna. Nüüd liigub toiduabi juba palju, kuid aastaid tagasi, kui seda polnud, päästis tema abi nii mõnegi pere talvise toidulaua. Tänasime Agot selle eest mõnikord ajalehe kaudu, aga tahaksin veel öelda: aitäh, et ta nii abivalmis ja hea inimene. Usun, et kõik need inimesed, keda saime tänu talle aidata, on ka ise talle siiani tänulikud.“
Kohaliku põllumehe, OÜ Koplimäe Agro juhi Ago Pärnamäe Harjumaa Aasta Toetaja tiitlile esitanud Anija vallavalitsus märkis kaaskirjas, et Ago Pärnamäe on aastaid paistnud koduvallas silma järjepideva toetava tegevusega – panustanud ühistegemistesse ning olnud ka Anija mõisa suurtoetaja.
Aasta Toetaja ise on tagasihoidlik ega pea oma panust kohalikku ellu kuigivõrd märkimisväärseks.
„Kus võimalik, olen aidanud tehnika ja tööjõuga, aga see on ju loomulik. Mõni ehk tõesti küsiks, et mis ta vastu saab, aga kui elan ise siinsete inimeste keskel, siis ei saa ju iga liigutuse eest küsida tasu,“ arvab ta.
Ago Pärnamäe poole on abipalvega pöördutud alati, kui midagi toimub Anija mõisas. „Mõisa on mõnus aidata. Nii tore on õhtuti mööda sõites näha, et mõisaakendes tuled põlevad. Oleks olnud ränk, kui need tuled poleks niimoodi säranud ja mõis olnuks kellegi teise käes. Aga tänu peaks avaldama mitte mulle, vaid hoopis Kaiti Kartusovile ja Margit Kuusikule, nemad on mõisa tööle pannud ja toonud sinna elu,“ räägib ta.
Mõisanaised ise kiidavad Ago Pärnamäed, et ta tõi suvelavastuse „Tokerjad“ jaoks põhupalle, viljakotte, tehnikat, tegi enda heinamaale selleks ajaks autoparkla, mida ise niitis ja paigaldas sinna enda kulul valgustuse, küttis näitlejate tarbeks oma kodusauna.
Ago Pärnamäe ei näe selles midagi erilist: „On ju tore, kui saan aidata ning minu töömehed on olnud nõus seda tegema. Nii vahva, et meil tehakse siin teatrit – see viib Anija maakaardile.“
Ka Anija mõisa juures toimunud talgutel on kasutatud Ago Pärnamäelt saadud tööriistu ja tehnikat ning äsjasele jõulumaale tõid tema töömehed ajutiselt kohale ligi 90 heinapalli. Peale selle on Koplimäe Agro toetanud ülevallalisi ettevõtmisi, tänavu näiteks transportis oma kulul kohale ja hiljem minema pingid, mis olid Kehra kooli juures Silvi Vraidi muusikapäeval, andis lõkkematerjali valla jaanituledele.
Anija vili läheb Aafrikasse
Peamiselt Ago Pärnamäele kuuluv OÜ Koplimäe Agro kasvatab Anija ja ümbruskonna põldudel teravilja ja rapsi, pakub hakkepuidu- ning ka transporditeenust, veab vilja ja väetist. Varem kasvatati ka kartulit, viimastel aastatel enam mitte.
Viljapõlde on ligikaudu 1500 hektarit, sellel kasvatatakse peamiselt nisu, otra ja rapsi.
„Sel aastal olid saagid suurimad kui kunagi varem. Ilm soosis – kevad oli mõnus, suvi ka, oli parajalt vihma ja päikest, sai vilja kuivatada,“ ütleb ta ja loetleb mõned numbrid: nisu saadi 6 tonni hektarilt, talirapsi 4,5 tonni ja otra 5 tonni hektarilt.
Seevastu viljahinnad olid võrreldes varasemate aastatega madalamad, sest vilja oli palju: „Kui saagid on suured, on hinnad väikesed.“
Esimest aastat kasvatas Koplimäe Agro tänavu ka tatart, mida Eestis toodetakse väga vähe, peamiselt Lõuna-Eestis: „Läks päris hästi, saime poolteist tonni hektarilt. Tatrakasvatus on peaaegu mahe, mingeid taimekaitsevahendeid ei kasutata. Kõige hiljem külvad, sest tatar on hästi õrn, ei tohi külma saada, ning kõige hiljem võtad, septembris-oktoobris. On mõtlemise koht, kas jätkame sellega.“
Kogu vilja ostab ära Baltic Agro. Anijalt viiakse see pärast kuivatamist Muuga sadamasse, sealt läheb laevadega välismaale: oder läheb Saudi Araabiasse, toidunisu Keeniasse, Mosambiiki ja Ugandasse, söödanisu Saksamaale, Norrasse ja Hispaaniasse. Esimese tatrasaagi ostis ära Tartu Mill.
Kuigi tänavu läks hästi, on viljakasvatus Ago Pärnamäe sõnul paras riskibisnis: „Sa võid ise teha omalt poolt kõik väga hästi, aga kui ilmataat nöögib, pole kasu midagi. Samamoodi ei tea kunagi, kuidas läheb viljamüük, vili on ju börsil ning hind muutub pidevalt.“
Koplimäe Agrol on kaks kuivatit ning viljakuivatusteenust pakutakse üle Eesti ka teistele, peale enda rohkem kui 5000 tonni vilja jõuti tänavu kuivatada 7000 tonni ka teiste kasvatajate teravilja.
Viljatootmisel mingeid kogusepiiranguid peal ei ole, tooda palju tahad, küll aga on Ago Pärnamäe sõnul tähtis nõue: vili peab olema kvaliteetne: „Seda saab teha õigete töövõtetega, palju loeb töömeeste kogemus. Minul töömeestega muret pole. Nad on kohalikud mehed ja suudavad teha kõike, mis vaja.“
Eraldi märgib kümnekonna töötajaga ettevõtte juht ära Silver Haugast, kes on talle aastaid olnud kui parem käsi, Arnu Päsukest, kes olnud juba sovhoosi ajal üks paremaid töömehi ning noorematest toob esile Jarno Tomingase, kes olevat lausa asendamatu töötaja.
Talvel lükatakse lund ja tehakse hakkepuitu
Koplimäe Agro masinaparki kuuluvad John Deere´i ja Fendti traktorid.
„Mõnel neist on peal juba käed-vabad süsteem, paned programmi käima ja sõidavad põllul ise. Kuigi päris nii ei saa, et mees ütleb – lähen tööle, aga ise läheb naabrinaise juurde ja traktor üksi põllul toimetab,“ muigab Ago Pärnamäe ja usub, et küll tuleb varsti ka aeg, kus traktoril enam meest kabiinis olema peagi.
Enamasti on Koplimäe Agro traktorid ka talvel töös, vallavalitsusega on leping, et lükatakse lund Anija ja Piibe maantee äärsetel vallateedel kuni Aegviiduni välja. Kui tuleb maha korralik lumi, saadetakse korraga välja viis-kuus meest: „Oleneb ilmast. Kui õhtul hakkab tuiskama, lähevad mehed öösel välja, et hommikuks oleksid teed lahti ning inimesed pääseksid liikuma. Kui muidugi tulevad Monika-sugused tormid, võib ka probleeme tekkida.“
Kuna praegu ei ole vaja lund lükata, remondivad mehed masinaid ja teevad ettevalmistusi kevadeks. Peale selle valmistab Koplimäe Agro katlamajadele hakkepuitu. Senine kolme aasta vanune hakkur pannakse müüki ning uus on juba olemas, masin vajab veidi ettevalmistamist ning mõne nädala pärast saab sellega minna metsa.
