AGO PÄRNAMÄE: „Põllumehe toetamine on abi kogu rahvale.“

1335

Tänavu lõpetas Koplimäe talu peremees Ago Pärnamäe loomapidamise ning tegeleb nüüd vaid teraviljakasvatusega.
Anija talunik AGO PÄRNAMÄE: „Öeldakse, et põllumees peaks hakkama saama ka ilma toetusteta, aga ei saa, kui piirid on lahti ning kõrval teiste riikide põllumehi toetatakse.“
„Piim ei maksnud enam peaaegu midagi ning mõnekümne lehmaga oli piimatootmine kahjumis,“ selgitab ta.

Koos teiste põllumeestega käis Ago Pärnamäe kaks nädalat tagasi Toompeal meelt avaldamas riigilt saadavate otsetoetuste vähendamiste vastu. Tagantjärele tõdeb ta, et sellest ei olnud mingit kasu, pigem vastupidi – otsekui karistuseks otsustas Riigikogu tõsta veel kütuseaktsiisi.

„See on mõnitamine,“ on Anija põlluharija nördinud.

Ta lisab, et kütuseaktsiis on Eestis juba viis korda kõrgem kui euroliidu alammäärad. Kui varem peeti põllumehe suurimaks vaenlaseks ilmataati, siis nüüd on tema arvates selleks riigiisad: „Soome ja Prantsusmaa põllumehi toetatakse juba praegu mitu korda rohkem kui Eestis ning meil tahetakse riigipoolseid toetusi veel vähendada. Öeldakse, et pingutame euro nimel. Kuid see on ainult rahva lollitamine, ega siis euro tulekuga meil elu paremaks lähe, elatustase langeb ja inimesed vastanduvad veel rohkem.“

Ago Pärnamäe põhjendab – kui lõpetada toetuste maksmine, suretatakse kodumaine tootmine välja ning põllumajandus läheb välismaalaste kätte. Sellega kaasneb varsti hindade tõus: „Nii et toetuste maksmisega ei toeta riik üksnes põllumehi, vaid kogu Eesti rahvast.“

Võlad sunnivad jätkama
Kõigi hädade kiuste ei ole Ago Pärnamäe mõlgutanud mõtet põllupidamist ära lõpetada. Ta ütleb, et see pole lihtsalt võimalik – kui kingsepp võib oma tööriistad kokku panna ja autojuhiks hakata, siis põllumees on justkui surnud ringis. Et põldu harida, on vaja masinaid, need maksavad miljoneid ning ostetud pangalaenude-liisingute abiga.

Koplimäe talu peremees on liisinud täisvarustuse põlluharimiseks vajalikku John Deere´i tehnikat – traktorid, kombainid jm. Selleks ajaks, kui mõne masina eest saab liisingufirmale tasutud, tuleb see Ago Pärnamäe kinnitusel enamasti juba uue vastu välja vahetada. Sest masinad peavad olema sedavõrd heas korras, et nendega on võimalik kogu aeg tööd teha. See tähendab üha uusi liisinguid.

Samamoodi ollakse pidevalt võlgu toodangu kokkuostjale.

„Esialgu saame kokkuostjalt tarvikud – väetise, seemne ja muu ning maksame nende eest täishinda. Pärast müüme vilja kokkuostjale, kuid tema dikteerib hinna ning vili ostetakse meilt ära poole hinnaga.

Kokkuostjad on välismaalastele kuuluvad ettevõtted Konekesko Eesti AS,  Baltic Agro, Tartu Veskid. Kui vilja eest ei saa isegi mitte omahinda, siis järelikult oleme kahjumis ja jääme kokkuostjale võlgu,“ selgitab Ago Pärnamäe.

Seetõttu peab pidevalt mõtlema, kuidas raskest olukorrast võimalikult valutult välja vingerdada. Tänavune viljasaak oli küll hea, kuid sellest hoolimata ei ole võimatu, et tuleb töötajate arvu vähendada. Koplimäe talus ja Ago Pärnamäele kuuluvas OÜs Koplimäe Agro on praegu kokku kümmekond töölist.

1400 hektarit põldu
Ago Pärnamäe alustas põllumajandusega 1991. aastal kohe, kui esimesed talud tekkisid. Talupidajana on ta FIE, lisaks veel osaühingu omanik. Põhitegevus on algusest peale olnud teravilja- ja rapsikasvatus. Tänavuse suveni oli Koplimäe lautades ka paarkümmend lehma.

Ago Pärnamäe harida on Anija-kandis 1400 hektarit maad. Sellest umbes pool on enda oma, ülejäänud renditud või saadud kasutusvaldusesse. Külvi all on 1200 hektarit maad, sellel kasvatatakse nisu, otra ja rapsi, 9 hektaril kasvatatakse kartulit, ülejäänu on ristik.

Tänavune teravilja ja rapsi kogutoodang oli 5000 tonni. Põllumees hindab saagi heaks ning ütleb, et selle nimel on aastaid tööd tehtud – võssa kasvanud ja söötis põlde järjepidevalt korralikult harinud.

Rõõmustamiseks pole Ago Pärnamäe sõnul siiski põhjust, sest viljakandvatest põldudest kasumit ei tule: „Leib maksis sama palju ka siis, kui viljahind oli kaks korda kõrgem. Nii et keegi teenib praegu kasumit, kuid põllumees see ei ole. Meie töötame kahjumiga ja peame püüdma kuidagi hinges püsida.“

Koplimäe talu kartulid realiseeritakse koduvallas, peamiselt lähevad need koolidesse-lasteaedadesse. Kui soomlane ja sakslane kaitsevad oma turgu, siis eestlane mitte, tõdeb Anija valla Aasta Inimene 2005 Ago Pärnamäe, kes neli aastat tagasi sai Harjumaa parimate ettevõtete tunnustamisel tänukirja märkimisväärse arengu eest põllumajandusvaldkonnas.