Loksa kool kutsus Kehra vene noored projekti „Meie ühine Eesti“

781

Kahe kooli noored käisid koos ekskursioonidel Tartus, Tallinnas, Alatskivil, Peipsi ääres.

Loksa gümnaasiumi õpetaja Galina Nikitina on viimastel aastatel korraldanud Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed toetusrahaga oma kooli noortele ekskursioone Eestiga tutvumiseks. Projektid on suunatud Eestis elavatele noortele, kes on kolmandate riikide kodanikud või määratlemata kodakondsusega.

Ka möödunud õppeaastal hakkas ta kirjutama uut rahataotlust, kuid selgus, et Loksa õpilaste arv ei vastanud projekti nõuetele – õpilaskonnast vähemalt 50 protsenti peab kuuluma siht­gruppi. Ta leidis lahenduse, kutsus juurde ka Kehra gümnaasiumi noored. Kehra kooli huvijuht Reemet Ruuben oli ettepanekuga päri, kooskõlastas juhtkonnaga ja korraldas sealsete noorte tuleku.

Sihtasutus Meie Inimesed toetas ühisprojekti „Eesti riigi ajaloo ja kultuuriloo ning sellega seotud paikade ja asutuste tutvustamine üldhariduskoolide 2.-12. klassi õpilastele“ 6392 euroga.

Kokku osales projektis 135 õpilast: Kehrast 27, Loksalt 108. Bussis oli korraga 42-45 sõitjat. Kaasati ka mõned eestikeelsed noored, kes tundsid huvi. Loksa kooli õpetajatest osalesid veel Larissa Plehova, Marika Lahe ja Krista Tammemäe.

Ekskursioonid toimusid maikuus. Algklassilapsed tutvusid Sagadi ja Palmse mõisaga. 5.-8. klassi noortele oli sõit Lääne-Harjumaale, kus käidi mitmes mõisas, ka Keila-Joal, kus uus omanik tutvustas restaureerimistöid. Vanemad õpilased külastasid Alatskivi, Peipsi äärseid vanausulisi, Tartut, Tartu Ülikooli, Eesti Rahva Muuseumi ning käisid Tallinnas riigikogus, välisministeeriumis, Eesti Panga muuseumis.

Reemet Ruuben: „Väiksemad lapsed ei olnud Kehrast kaugemale saanud, neil oli palju avastamist. Peipsi ääres oli põnev. Riigikogus olid osad meie õpilased käinud, see on neil kooli­programmis. Loodame, et koostöö Loksa kooliga jätkub. Kui Galina Nikitinaga viimase ekskursiooni järel lahku läksime, soovisime jällenägemiseni.“

Galina Nikitina: „Üks vene laps kirjutas kolm aastat tagasi pärast samalaadset ekskursiooni, kuidas ta ei teadnudki, et Eesti on nii ilus, ning lubas koos vanematega uuesti minna. Selliseid sõite on venekeelsetele lastele vaja, nad tunnevad Eestimaad vähe. Tänu projektitoetusele saavad tulla ka need, kel võib rahaküsimus saada takistuseks, et osaleda tavapärastel kooliekskursioonidel.“