
Alates 1. juulist avatud Aegviidu Tervisedepoos on peaaegu kahe nädala jooksul käinud kokku 210 külastajat, laupäeviti ja pühapäeviti rohkem kui argipäeviti. Paljud inimesed on tulnud kevadel ehitajate käe all uue näo saanud hoonega tutvuma.
Mida saab rongiga Aegviitu saabunu tunni aja jooksul loodusmaastikul ette võtta? Aegviidu Tervisedepoo klienditeenindaja Mark Eemil Mustoneni sõnul võib selle ajaga jalutada aleviku looduskeskuse õuelt algaval Sõõriksoo matkarajal, sõita jalgrattaga Nelijärve järvede ümbruses, joosta või kõndida terviserajal.
„Rattasõidu huvilistel oligi tund aega vaba aega. Rentisin neile fatbike’id ehk paksude rehvidega jalgrattad ja soovitasin sõita järvede äärde. Tundub, et nad nautisid sõitu vahelduval maastikul,” rääkis Mark Eemil Mustonen.
Peale fatbike’ide seisavad hoone ees rivis maastikurattad, tõukerattad ja maastikutõukerattad, mida võib rentida tunniks, kaheks tunniks või kogu päevaks.
„Pikema rattasõidu soovijale olen öelnud, et läbi metsa on Valgehobusemäele seitse kilomeetrit. Selle lähedal asub Kakerdaja raba, saab ühendada rattasõidu jalgsimatkaga,” lausus Mark Eemil Mustonen.
Samuti võib liikumis- või spordihuvilisest külastaja rentida rulluiske ja kõnnikeppe. Hoone ees aga proovida lennutada discgolfi ketast, vilunum harrastaja minna läheduses asuvale discgolfi rajale. Edaspidi kavatsetakse hakata rentima ka elektritõukerattaid, talvel murmaasuuski ja tõukekelke. Pärast aktiivset tegutsemist on võimalus minna duši alla, nädalavahetusel ka sauna. Müüakse kohvi ja karastavaid jooke ning jäätist. Juulikuus õpitakse tundma külaliste soove.
August on matkakuu
Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuse juhi Marilin Pehka sõnul on eesmärk kujundada Aegviidu Tervisedepoo matkapealinna väravaks Kõrvemaa võrratusse loodusesse rongisõitjatele: „Propageerime ka säästlikku eluviisi ja ökoloogilise jalajälje vähendamist rongiga liigeldes.”
Augusti nädalavahetustel korraldatakse matku. Esimene jalgsimatk tutvustab Aegviitu ja aleviku ajalugu, teisel matkal sõidetakse rattaga Nelijärve piirkonnas, järgmistel kordadel Põhja-Kõrvemaal ja Lõuna-Kõrvemaal.
Võib asuda ka iseseisvalt pikemale retkele ümbruskonnas nii mööda kergliiklusteid kui metsaradu, võttes sihikule Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuse, Nelijärve Puhkekeskuse, Jäneda Mõisa Turismikeskuse, Valgehobusemäe Suusa- ja Puhkekeskuse, Kallisaba Puhkekeskuse, Voosemetsa turismitalu või Paasiku koertemõisa. Tervisedepoo letil lebavad matkaradade, sportimis- ja puhkepaikade infotrükised ning kaardid.
Marilin Pehka sõnul kavatsetakse koostöös piirkonna turismi- ja puhkekeskustega lähiajal põnevaid ühispakette, mis sisaldavad aktiivseid tegevusi, saunatamist ja majutust.
Klienditeenindajad Mark Eemil Mustonen ja Matheus Leemet on kohalikud noormehed, kes on käinud varem Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuses abiks. Noorteklassis suusatamisega tegelenud ja rattamaratonidel osalenud abiturient Mark Eemil Mustonen ütles, et Aegviidus ja ümbruse maastikul pole võimalik tunda igavust.
Aktiivse matkaja ja matkaspordi korraldajana on Marilin Pehka kursis Kõrvemaa loodusmaastiku elamuse allikatega: rabad, sood, oosid, eri metsatüübid, ainulaadne kanarbikunõmm, järved, jõed, harukordne taimestik ja rikas loomariik. Ta on seal kohanud karu, näinud hundi ja ilvese jälgi, kuulnud händkakku, pildistanud orhideelisi ja käpalisi.
„Kõrvemaale matkama tulles võib põgeneda igapäevarutiinist, panna ennast proovile pikematel matkadel, pildistada päiksetõusu või -loojangut võrratus looduses, veeta mõnusalt ja seikluslikult aega heade sõpradega. Siin olles aeg justkui peatub,” lausus Marilin Pehka.