
Teisipäeval, 2. septembril avas Aegviidu ajaloolisse raudteekompleksi kuulunud jääkeldris uksed noortekeskus. Vana paekivist ja pooleldi maa sisse ehitatud hoonet kasutas viimati MTÜ Aegviidu Kunztisaal, kes korraldas seal ka kunstinäitusi.
„Maja on justkui koobas künka sees, sarnaneb kääbikute majale „Sõrmuste isandast“, lapsed on selle väga hästi vastu võtnud. Ka seest on ilus – dolomiit- ja puitpõrandate ning võlvlaega. Praeguste palavate ilmadega on mõnusalt jahe, talveks on radiaator ja õhksoojuspump, koridori dolomiitpõranda all ka põrandaküte. Ainult aknaid ei ole, seetõttu hoiame ilusate ilmadega ukse lahti ning plaanime ruumi lisada tulesid,“ rääkis eelmisest nädalast Aegviidu noortekeskuses töötav Annika Klemets.
Noortekeskuse umbes 40 ruutmeetri suuruses toas on kööginurk, meisterdamislaud, kott-toolid, diivan, teler, piljardilaud ja lauajalgpall, raamaturiiul ja palju lauamänge.
Esimesel päeval külastasid noortekeskust 40 last, järgmistel päevadel käis neid seal aega veetmas 30. Kuna käesolevast nädalast alustas Aegviidu koolis pikapäevarühm, külastasid esmaspäeval noortekeskust kokku 21 last: „Kakskümmend on ideaalne arv lapsi, kes mahuvad siia toimetama. Õnneks käivad nad vaheldumisi ja kui ilmad on ilusad, hullavad osaliselt õues.“
Noortekeskuses on Annika Klemetsi sõnul käinud aega veetmas nii Aegviidu alevis kui kaugemal elavad lapsed, kes ootavad järele vanemaid või bussi kojusõiduks. Peamiselt on noortekeskuses käijad olnud 1.-7. klassi õpilased.
Annika Klemets ütles, kui lapsed pärast koolipäeva noortekeskusesse tulevad, keedetakse teed, süüakse snäkke või tehakse koos süüa. Kööginurgas on veekeetja, ahi, potid-pannid.
„Räägime, kuidas neil koolis läks, lapsed puhkavad kott-toolides ja diivanil, vaatavad multikaid, mängivad lauamänge, meil on neid päris palju. Kõige populaarsem tegevus on nõelviltimine – eelmisel nädalal läksid 20 nõela katki, sest kogu aeg vilditi,“ jutustas noorsootöötaja.
Ta on viltimisega tegelenud 20 aastat ning õpetas seda ka lastele: „Nüüd igas vanuses poisid ja tüdrukud muudkui vildivad. Lõikavad poroloonist kujud välja, katavad villaga, teevad nii igasugu fantaasiategelasi. Nad on sellest vaimustuses, sest viltimine on ainuke tegevus, mis ei nõua väga palju keskendumist, seda saab teha ka nii-öelda põlve otsas ja sama ajal juttu rääkida, ümbritsev melu ja müra ei sega.“
Edaspidi on Annika Klemetsil kavas kutsuda noortekeskusesse ka külalisi: „Rääkisin juba ühe naiskodukaitsjaga, kes tuleb meiega tegema konservikarpidesse valatud küünlaid, mis saadame Ukrainasse sõduritele. Samuti olen mõelnud kutsuda lastega kohtuma Pillapalus elava loomatreeneri, kellel on kodus eksootilised loomad. Paljud lapsed tahavad endale gekot, kameeleoni või madu, kuid ei tea, kuidas need loomad käituvad ega oska arvata, mis nende pidamisega kaasneb.“
Psühholoogist noortejuht
Annika Klemets on hariduselt psühholoog, töötanud Järvamaa haigla rehabilitatsioonimeeskonnas ja Vodja koolis.
„Ma ei ole kabinetipsühholoog, teen kõike läbi looduse, loomingu, mängude. Lastega olen palju koos olnud – mul on endal kolm last, olen olnud paljudes laagrites kasvataja ja laagrijuht. Oma kogemuste põhjal tean, et laste jaoks on kõige paremad need psühholoogid, kes on nende igapäevaelus olemas,“ rääkis ta.
Lisaks tööle Aegviidu noortekeskuses teeb ta metsakümblust ja metsateraapiat, samuti koolitusi, mille peateema on kontakt loodusega – miks on see vajalik, kuidas seda paremini saavutada, kuidas integreerida õppetöös ja hariduses või organisatsioonides: „Olen täiesti metsa inimene ning püüan seda ka noortekeskuses rakendada – hakkame lastega meisterdama eelkõige looduslikest materjalidest. Minu jaoks on oluline, et lastel oleks kontakt loodusega. Õnneks Aegviidu lastel on see väga hea.“
Aegviidu noortekeskus on avatud esmaspäevast neljapäevani kell 13-17, reedeti kell 12-16. Annika Klemets ütles, rahvamajaga on kokku lepitud, et reedeti võib ta käia lastega rahvamajas toimetamas, seal on rohkem ruumi kui noortekeskuses.





