Aeg­vii­du noor­te­kes­kust kü­las­ta­sid ava­päe­val 40 last

99
Aegviidu noortekeskuse noorsootöötaja ANNIKA KLEMETS hoiab käes laste vil­di­tud loomakesi. Neid on noortekeskuses palju, sest lastele meeldib noorte­kes­ku­ses väga viltida.

Tei­si­päe­val, 2. sep­temb­ril avas Aeg­vii­du aja­loo­lis­se raud­tee­komp­lek­si kuu­lu­nud jää­keld­ris uk­sed noor­te­kes­kus. Va­na pae­ki­vist ja poo­lel­di maa sis­se ehi­ta­tud hoo­net ka­su­tas vii­ma­ti MTÜ Aeg­vii­du Kunz­ti­saal, kes kor­ral­das seal ka kuns­ti­näi­tu­si.

„Ma­ja on just­kui koo­bas kün­ka sees, sar­na­neb kää­bi­ku­te ma­ja­le „Sõr­mus­te isan­dast“, lap­sed on sel­le vä­ga häs­ti vas­tu võt­nud. Ka seest on ilus – do­lo­miit- ja puit­põ­ran­da­te ning võlv­lae­ga. Prae­gus­te pa­la­va­te il­ma­de­ga on mõ­nu­salt ja­he, tal­veks on ra­diaa­tor ja õhk­soo­jus­pump, ko­ri­do­ri do­lo­miit­põ­ran­da all ka põ­ran­da­kü­te. Ai­nult ak­naid ei ole, see­tõt­tu hoia­me ilu­sa­te il­ma­de­ga uk­se lah­ti ning plaa­ni­me ruu­mi li­sa­da tu­le­sid,“ rää­kis eel­mi­sest nä­da­last Aeg­vii­du noor­te­kes­ku­ses töö­tav An­ni­ka Kle­mets.

Noor­te­kes­ku­se um­bes 40 ruut­meet­ri suu­ru­ses toas on köö­gi­nurk, meis­ter­da­mis­laud, kott-too­lid, dii­van, te­ler, pil­jardilaud ja laua­jalg­pall, raa­ma­tu­riiul ja pal­ju laua­män­ge.

Esi­me­sel päe­val kü­las­ta­sid noor­te­kes­kust 40 last, järg­mis­tel päe­va­del käis neid seal ae­ga veet­mas 30. Ku­na käe­so­le­vast nä­da­last alus­tas Aeg­vii­du koo­lis pi­ka­päe­va­rühm, kü­las­ta­sid es­mas­päe­val noor­te­kes­kust kok­ku 21 last: „Kaks­küm­mend on ideaal­ne arv lap­si, kes ma­hu­vad siia toi­me­ta­ma. Õn­neks käi­vad nad va­hel­du­mi­si ja kui il­mad on ilu­sad, hul­la­vad osa­li­selt õues.“

Noor­te­kes­ku­ses on An­ni­ka Kle­met­si sõ­nul käi­nud aega veet­mas nii Aeg­vii­du ale­vis kui kau­ge­mal ela­vad lap­sed, kes oo­ta­vad jär­ele va­ne­maid või bus­si ko­ju­sõi­duks. Pea­mi­selt on noor­te­kes­ku­ses käi­jad olnud 1.-7. klas­si õpi­la­sed.

An­ni­ka Kle­mets üt­les, kui lap­sed pä­rast koo­li­päe­va noor­te­kes­ku­ses­se tu­le­vad, kee­de­tak­se teed, süüak­se snäk­ke või te­hak­se koos süüa. Köö­gi­nur­gas on vee­keet­ja, ahi, po­tid-pan­nid.
„Rää­gi­me, kui­das neil koo­lis läks, lap­sed puh­ka­vad kott-too­li­des ja dii­va­nil, vaa­ta­vad mul­ti­kaid, män­gi­vad laua­män­ge, meil on neid pä­ris pal­ju. Kõi­ge po­pu­laar­sem te­ge­vus on nõel­vil­ti­mi­ne – eel­mi­sel nä­da­lal läk­sid 20 nõe­la kat­ki, sest ko­gu aeg vil­di­ti,“ ju­tus­tas noorsootöötaja.

Ta on vil­ti­mi­se­ga te­ge­le­nud 20 aas­tat ning õpe­tas se­da ka las­te­le: „Nüüd igas va­nu­ses poi­sid ja tüd­ru­kud muud­kui vil­di­vad. Lõi­ka­vad po­ro­loo­nist ku­jud väl­ja, ka­ta­vad vil­la­ga, tee­vad nii iga­su­gu fan­taa­sia­te­ge­la­si. Nad on sel­lest vai­mus­tu­ses, sest vil­ti­mi­ne on ai­nu­ke te­ge­vus, mis ei nõua vä­ga pal­ju kes­ken­du­mist, se­da saab te­ha ka nii-öel­da põl­ve ot­sas ja sa­ma ajal jut­tu rää­ki­da, ümb­rit­sev me­lu ja mü­ra ei se­ga.“

Edas­pi­di on Annika Klemetsil ka­vas kut­su­da noor­te­kes­ku­ses­se ka kü­la­li­si: „Rää­ki­sin ju­ba ühe nais­ko­du­kaits­ja­ga, kes tu­leb meie­ga te­ge­ma kon­ser­vi­kar­pi­des­se va­la­tud küün­laid, mis saa­da­me Uk­rai­nas­se sõ­du­ri­te­le. Sa­mu­ti olen mõel­nud kut­su­da las­te­ga koh­tu­ma Pil­la­pa­lus ela­va loo­mat­ree­ne­ri, kel­lel on ko­dus ek­soo­ti­li­sed loo­mad. Pal­jud lap­sed ta­ha­vad en­da­le ge­kot, ka­mee­leo­ni või ma­du, kuid ei tea, kui­das need loo­mad käi­tu­vad ega os­ka ar­va­ta, mis nen­de pi­da­mi­se­ga kaas­neb.“

Psüh­ho­loo­gist noor­te­juht
An­ni­ka Kle­mets on ha­ri­du­selt psüh­ho­loog, töö­ta­nud Jär­va­maa haig­la re­ha­bi­li­tat­sioo­ni­mees­kon­nas ja Vod­ja koo­lis.

„Ma ei ole ka­bi­ne­tip­süh­ho­loog, teen kõi­ke lä­bi loo­du­se, loo­min­gu, män­gu­de. Las­te­ga olen pal­ju koos ol­nud – mul on en­dal kolm last, olen ol­nud pal­ju­des laag­ri­tes kas­va­ta­ja ja laag­ri­juht. Oma ko­ge­mus­te põh­jal tean, et las­te jaoks on kõi­ge pa­re­mad need psüh­ho­loo­gid, kes on nen­de iga­päe­vae­lus ole­mas,“ rää­kis ta.

Li­saks töö­le Aeg­vii­du noor­te­kes­ku­ses teeb ta met­sa­kümb­lust ja met­sa­te­raa­piat, sa­mu­ti koo­li­tu­si, mil­le pea­tee­ma on kon­takt loo­du­se­ga – miks on see va­ja­lik, kui­das se­da pa­re­mi­ni saa­vu­ta­da, kui­das in­teg­ree­ri­da õp­pe­töös ja ha­ri­du­ses või or­ga­ni­sat­sioo­ni­des: „Olen täies­ti met­sa ini­me­ne ning püüan se­da ka noor­te­kes­ku­ses ra­ken­da­da – hak­ka­me las­te­ga meis­ter­da­ma eel­kõi­ge loo­dus­li­kest ma­ter­ja­li­dest. Mi­nu jaoks on olu­li­ne, et las­tel oleks kon­takt loo­du­se­ga. Õn­neks Aeg­vii­du las­tel on see vä­ga hea.“

Aeg­vii­du noor­te­kes­kus on ava­tud es­mas­päe­vast nel­ja­päe­va­ni kell 13-17, ree­de­ti kell 12-16. An­ni­ka Kle­mets üt­les, rah­va­ma­ja­ga on kok­ku le­pi­tud, et ree­de­ti võib ta käia las­te­ga rah­va­ma­jas toi­me­ta­mas, seal on roh­kem ruu­mi kui noor­te­kes­ku­ses.

Eelmine artikkelSõnumitooja 3. septembril
Järgmine artikkelGeorg Ot­sa pä­rand Pe­nin­gil