Aeg­vii­du õpi­la­ne IND­REK NOOR või­tis puu­kä­si­töö kon­kur­si

1099
Aron Lip­si „Ka­he ta­gu­mi­ku­ga“ pit­su sai 3. ko­ha.
IND­REK NOOR Aeg­vii­du koo­list või­tis kõi­ge pit­su­ma pit­su­ga.

Üle-ees­ti­li­sel kon­kur­sil või­tis õpi­las­te seas esi­ko­ha Aeg­vii­du koo­li õpi­la­se IND­REK NOO­RE ning täis­kas­va­nu­te seas 3. ko­ha Aru­kü­la koo­li õpe­ta­ja ARON LIP­SI val­mis­ta­tud pit­su ehk väi­ke lüp­si­pink.

MTÜ Tu­ha­la Aja­loo- ja Kuns­ti­kam­ber al­ga­tu­sel toi­mus kol­man­dat aas­tat üle-ees­ti­li­ne puu­kä­si­töö kon­kurss, mil­le­ga soo­vi­tak­se väär­tus­ta­da esii­sa­de puu­tööos­kust ja ins­pi­ree­ri­da pui­te­se­me­te loo­mi­sel ka­su­ta­ma elekt­ri­lis­te töö­riis­ta­de ase­mel tra­dit­sioo­ni­li­si töö­võt­teid. Kõik kon­kur­si­le esi­ta­tud tööd pea­vad ole­ma val­mis­ta­tud kä­sit­si. Igal aas­tal on kon­kur­sil kin­del tee­ma. Esi­me­sel aas­tal tu­li val­mis­ta­da pui­dust lu­si­kaid, mul­lu küü­pe ehk lü­kand­kaa­ne­ga kar­bi­ke­si ning tä­na­vu pit­su­sid, mis hiiu mur­des tä­hen­dab väi­kest lüp­si­pin­ki.

Kok­ku saa­de­ti sel aas­tal kon­kur­si­le 28 tööd, neist 17 olid täis­kas­va­nu­te ja 11 õpi­las­te val­mis­ta­tud, noo­rim osa­le­ja oli 10aas­ta­ne, va­nim 73. Pit­su­sid hin­das žürii, ku­hu kuu­lu­sid kon­kur­si idee au­tor, di­sai­ner ja puu­kä­si­töö õpe­ta­ja Hei­di So­lo, puu­töö­meis­ter ja pui­duet­te­võt­ja Val­dur Tilk Rap­la­maalt, puu­kä­si­tööõ­pe­ta­ja Mee­lis Ki­hu­la­ne Põl­va­maalt, Tal­lin­na Üli­koo­li pui­du eria­la õp­pe­jõud And­ry Ki­kyll, Ma­ret Le­his Ees­ti Rah­va­kuns­ti ja Kä­si­töö Lii­dust ning puu­töö­meis­ter ja õpe­ta­ja Sil­ver Trei­man Hiiu­maalt.

Au­hin­na­fon­dist ja­ga­ti 1200 eu­rot täis­kas­va­nu­te ja 1300 eu­rot õpi­las­te voo­rus osa­le­jai­le. Õpi­las­te ar­ves­tu­ses sai esi­ko­ha Aeg­vii­du põ­hi­koo­li õpi­la­se Ind­rek Noo­re pit­su „Pak­su­ke“. Võit­jat pre­mee­ri­ti 300 eu­ro­ga, te­ma õpe­ta­jat Mo­ni­ka Ava­lai­du 200 eu­ro­ga. Õpe­ta­jad pea­vad au­hin­na­ra­ha ka­su­ta­ma puu­kä­si­töö­riis­ta­de soe­ta­mi­seks. Aeg­vii­du koo­li õpi­la­se Lau­rits Rüt­ma­ni töö „Puh­ke­Paus“ päl­vis isi­ku­pä­ra­se vor­mi eest Tal­lin­na Kop­li ame­ti­koo­li erip­ree­mia, kä­si­töö­na val­mis­ta­tud hööv­li.

Aru­kü­la õpe­ta­ja ARON LIPS osa­les kon­kur­sil kol­man­dat kor­da.

Täis­kas­va­nu­te voo­rus päl­vis kol­man­da ko­ha koos 400eu­ro­se pree­mia­ga Aru­kü­la põ­hi­koo­li teh­no­loo­giaõ­pe­tu­se õpe­ta­ja Aron Lips, kel­le pit­su kan­dis ni­me „Ka­he ta­gu­mi­ku­ga“.

Pa­ri­maid tun­nus­ta­ti 19. märt­sil RMK Tal­lin­na kon­to­ri aat­riu­mis näi­tu­se „Pit­sud pea­lin­nas“ ava­mi­sel. Näi­tus on Toom­puies­tee 24 asu­vas hoo­nes 29. ap­ril­li­ni. Ra­ha­lis­te au­hin­da­de­ga pre­mee­ri­tud tööd an­ne­ta­tak­se muu­seu­mi­de­le, tä­na­vu­sed või­du­tööd lä­he­vad tõe­näo­li­selt Vil­jan­di­maal asu­va­le Heim­ta­li muu­seu­mi­le.

Või­du­töö oli kõi­ge pit­sum
Kon­kur­si idee au­tor ja žürii lii­ge Hei­di So­lo üt­les, et hin­na­ti väi­kes­te pin­ki­de vor­mi ja töö­kind­lust, aga ka oma­näo­li­sust. Ind­rek Noo­re või­du­töö oli te­ma sõ­nul eri­li­ne, ku­na oli ai­nus põõ­na­de­ga teh­tud pit­su.

„See on üks tra­dit­sioo­ni­li­se­maid moo­du­seid, kui­das pit­sut te­ha. Põõ­nad on ist­me­plaa­di­le ta­pi­tud ris­ti­pi­di ma­ter­jal, an­na­vad tu­ge­vust. Ind­rek Noo­rel oli ees oma va­nai­sa teh­tud pit­su, kuid ta ei tei­nud sel­le koo­piat, sealt sai idee­la­hen­du­se,“ rää­kis Hei­di So­lo.

Üks žürii­liik­me­test öel­nud Aeg­vii­du noor­me­he pin­gi koh­ta, et see on kõi­ge pit­sum pit­su: „Sest pit­sut peab saa­ma ja­last kin­ni võt­ta või on sel­lel spet­siaal­ne auk, ku­hu sõr­med sis­se tor­ga­ta. See pi­di ole­ma mu­ga­vas­ti kan­tav, sest va­ja­du­sel min­di sel­le­ga ka kar­ja­maa­le lüps­ma.“

Aron Lip­si töö pu­hul kii­tis ta äge­dat di­sai­ni – pink oli teh­tud ühes tü­kis, jal­ga­deks olid ok­sad. Au­tor üt­les, et pit­su on teh­tud Kärd­la lin­na jõu­lu­kuu­sest. Ta sai puu­tü­ki Hiiu­maal ühel sae­koo­li­tu­sel: „Täp­selt ei mä­le­ta, kas see oli aas­tal 2014 või 2015, kui koo­li­tu­se­le too­dud too­ri­ku­te hul­gas oli ka lin­na jõu­lu­kuusk.“

Hei­di So­lo tõ­des, et osa­le­ja­te arv oli tä­na­vu väik­sem kui va­rem, näi­teks esi­me­sel kor­ral toi­mu­nud lu­si­ka­kon­kur­si­le esi­ta­ti 84 tööd. Ta mär­kis, et too­re pui­du tööt­le­mi­se­ga saa­vad hak­ka­ma ka nai­sed, ise­gi väi­ke­sed tüd­ru­kud, pa­ra­ku ei viit­si pal­jud õpe­ta­jad sel­le­ga jän­na­ta. Aeg­vii­du koo­li lap­sed on osa­le­nud kõi­gil kol­mel kon­kur­sil ning nen­de areng on Hei­di So­lo kin­ni­tu­sel silm­näh­tav. Lau­rits Rüt­man või­tis tä­na­vu eriau­hin­na li­saks hea­le vor­mi­tun­ne­tu­se­le just sil­ma­tor­ka­va aren­gu eest.

„See on to­re, et Aeg­vii­du koo­li õpe­ta­ja Mo­ni­ka Ava­laid ja Alek­san­der Rah­ni Ki­vi­õli koo­list on meie idee­ga kaa­sa tul­nud ja ha­ka­nud oma õpi­las­te­ga puu­kä­si­tööd te­ge­ma. Tra­dit­sioo­ni­li­sel esi­va­ne­ma­te moel nu­ga­de, peit­li­te, hööv­li­te­ga val­mis­ta­tud as­jad on hoo­pis teist­su­gu­se hin­ga­mi­se­ga, kui mood­sa­te ma­si­na­te­ga teh­tu. Kui tööt­led pui­tu elekt­ri­töö­riis­ta­de­ga, jääb pea­lis­pind ja­hu­ne ja paks, kä­sit­si te­ra­va raua­ga höö­vel­da­tud pind on sii­di­ne ja pu­has,“ sel­gi­tas Hei­di So­lo.

Kõi­gil kor­da­del oma õpi­las­te­ga kon­kur­sil osa­le­nud Aeg­vii­du koo­li õpe­ta­ja Mo­ni­ka Ava­laid rää­kis, et igal sü­gi­sel le­pi­tak­se las­te­ga kok­ku, kes hak­ka­vad võist­lus­tööd te­ge­ma: „See on pikk pro­jekt, võ­tab aega kolm õp­pe­pe­rioo­di. Tä­na­vu oli meilt kolm osa­le­jat, Ind­rek ja Lau­rits on ka va­rem osa­le­nud, Lau­rits sai erip­ree­mia teist kor­da.“

Järg­mi­se aas­ta kon­kur­si tee­ma on um­mik – ühest tü­vest tünn, mi­da teh­ti va­nas­ti eri suu­ru­ses, le­vi­nu­mad um­mi­kud olid joo­gi­nõud, sil­gu- või kap­sa­tün­nid, aga ka näi­teks me­si­las­ta­rud. Mo­ni­ka Ava­laid sõ­nas, et Aeg­vii­du kool võ­tab taas osa. Ku­na Aru­kü­la koo­lis on taas pui­du­töök­lass, lu­bas kol­mel kon­kur­sil osa­le­nud Aron Lips, et hak­kab tu­le­val aas­tal um­mi­kuid te­ge­ma koos õpi­las­te­ga.

Eelmine artikkelKuu­sa­lu val­la toe­tu­sed ko­gu­kon­na- ja kul­tuu­riü­ri­tus­teks
Järgmine artikkelHoia­me ke­va­de tu­leo­hu­tu!