
Üle-eestilisel konkursil võitis õpilaste seas esikoha Aegviidu kooli õpilase INDREK NOORE ning täiskasvanute seas 3. koha Aruküla kooli õpetaja ARON LIPSI valmistatud pitsu ehk väike lüpsipink.
MTÜ Tuhala Ajaloo- ja Kunstikamber algatusel toimus kolmandat aastat üle-eestiline puukäsitöö konkurss, millega soovitakse väärtustada esiisade puutööoskust ja inspireerida puitesemete loomisel kasutama elektriliste tööriistade asemel traditsioonilisi töövõtteid. Kõik konkursile esitatud tööd peavad olema valmistatud käsitsi. Igal aastal on konkursil kindel teema. Esimesel aastal tuli valmistada puidust lusikaid, mullu küüpe ehk lükandkaanega karbikesi ning tänavu pitsusid, mis hiiu murdes tähendab väikest lüpsipinki.
Kokku saadeti sel aastal konkursile 28 tööd, neist 17 olid täiskasvanute ja 11 õpilaste valmistatud, noorim osaleja oli 10aastane, vanim 73. Pitsusid hindas žürii, kuhu kuulusid konkursi idee autor, disainer ja puukäsitöö õpetaja Heidi Solo, puutöömeister ja puiduettevõtja Valdur Tilk Raplamaalt, puukäsitööõpetaja Meelis Kihulane Põlvamaalt, Tallinna Ülikooli puidu eriala õppejõud Andry Kikyll, Maret Lehis Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidust ning puutöömeister ja õpetaja Silver Treiman Hiiumaalt.
Auhinnafondist jagati 1200 eurot täiskasvanute ja 1300 eurot õpilaste voorus osalejaile. Õpilaste arvestuses sai esikoha Aegviidu põhikooli õpilase Indrek Noore pitsu „Paksuke“. Võitjat premeeriti 300 euroga, tema õpetajat Monika Avalaidu 200 euroga. Õpetajad peavad auhinnaraha kasutama puukäsitööriistade soetamiseks. Aegviidu kooli õpilase Laurits Rütmani töö „PuhkePaus“ pälvis isikupärase vormi eest Tallinna Kopli ametikooli eripreemia, käsitööna valmistatud höövli.

Täiskasvanute voorus pälvis kolmanda koha koos 400eurose preemiaga Aruküla põhikooli tehnoloogiaõpetuse õpetaja Aron Lips, kelle pitsu kandis nime „Kahe tagumikuga“.
Parimaid tunnustati 19. märtsil RMK Tallinna kontori aatriumis näituse „Pitsud pealinnas“ avamisel. Näitus on Toompuiestee 24 asuvas hoones 29. aprillini. Rahaliste auhindadega premeeritud tööd annetatakse muuseumidele, tänavused võidutööd lähevad tõenäoliselt Viljandimaal asuvale Heimtali muuseumile.
Võidutöö oli kõige pitsum
Konkursi idee autor ja žürii liige Heidi Solo ütles, et hinnati väikeste pinkide vormi ja töökindlust, aga ka omanäolisust. Indrek Noore võidutöö oli tema sõnul eriline, kuna oli ainus põõnadega tehtud pitsu.
„See on üks traditsioonilisemaid mooduseid, kuidas pitsut teha. Põõnad on istmeplaadile tapitud ristipidi materjal, annavad tugevust. Indrek Noorel oli ees oma vanaisa tehtud pitsu, kuid ta ei teinud selle koopiat, sealt sai ideelahenduse,“ rääkis Heidi Solo.
Üks žüriiliikmetest öelnud Aegviidu noormehe pingi kohta, et see on kõige pitsum pitsu: „Sest pitsut peab saama jalast kinni võtta või on sellel spetsiaalne auk, kuhu sõrmed sisse torgata. See pidi olema mugavasti kantav, sest vajadusel mindi sellega ka karjamaale lüpsma.“
Aron Lipsi töö puhul kiitis ta ägedat disaini – pink oli tehtud ühes tükis, jalgadeks olid oksad. Autor ütles, et pitsu on tehtud Kärdla linna jõulukuusest. Ta sai puutüki Hiiumaal ühel saekoolitusel: „Täpselt ei mäleta, kas see oli aastal 2014 või 2015, kui koolitusele toodud toorikute hulgas oli ka linna jõulukuusk.“
Heidi Solo tõdes, et osalejate arv oli tänavu väiksem kui varem, näiteks esimesel korral toimunud lusikakonkursile esitati 84 tööd. Ta märkis, et toore puidu töötlemisega saavad hakkama ka naised, isegi väikesed tüdrukud, paraku ei viitsi paljud õpetajad sellega jännata. Aegviidu kooli lapsed on osalenud kõigil kolmel konkursil ning nende areng on Heidi Solo kinnitusel silmnähtav. Laurits Rütman võitis tänavu eriauhinna lisaks heale vormitunnetusele just silmatorkava arengu eest.
„See on tore, et Aegviidu kooli õpetaja Monika Avalaid ja Aleksander Rahni Kiviõli koolist on meie ideega kaasa tulnud ja hakanud oma õpilastega puukäsitööd tegema. Traditsioonilisel esivanemate moel nugade, peitlite, höövlitega valmistatud asjad on hoopis teistsuguse hingamisega, kui moodsate masinatega tehtu. Kui töötled puitu elektritööriistadega, jääb pealispind jahune ja paks, käsitsi terava rauaga hööveldatud pind on siidine ja puhas,“ selgitas Heidi Solo.
Kõigil kordadel oma õpilastega konkursil osalenud Aegviidu kooli õpetaja Monika Avalaid rääkis, et igal sügisel lepitakse lastega kokku, kes hakkavad võistlustööd tegema: „See on pikk projekt, võtab aega kolm õppeperioodi. Tänavu oli meilt kolm osalejat, Indrek ja Laurits on ka varem osalenud, Laurits sai eripreemia teist korda.“
Järgmise aasta konkursi teema on ummik – ühest tüvest tünn, mida tehti vanasti eri suuruses, levinumad ummikud olid jooginõud, silgu- või kapsatünnid, aga ka näiteks mesilastarud. Monika Avalaid sõnas, et Aegviidu kool võtab taas osa. Kuna Aruküla koolis on taas puidutööklass, lubas kolmel konkursil osalenud Aron Lips, et hakkab tuleval aastal ummikuid tegema koos õpilastega.