Kohalikelt elanikelt ja vallalt küsitakse seisukohta ASi Tootsi Turvas taotlusele Rummu turbatootmisala mäeeraldise suurendamiseks ja keskkonnaloa pikendamiseks 30 aastaks.
Rummu Järve Külade Seltsi Facebooki-lehele on postitatud TV3s tänavu jaanuaris näidatud uudislõik „Lapsed leidsid ilusa ilmaga tee rappa“. Kõrval on tekst: „Seitsmesed Uudised näitab Kodasoo/Rummu raba unikaalsust ja seda, millest Eesti ilma jääb, kui soomlaste Kekkilä sinna turbakaevanduse tekitab.“
Kekkilä kuulub Soome kontserni Vapo Group, mis on ka ASi Tootsi Turvas omanik. Tootsi Turvas soovib rabast teha turbatootmisala, omandas Kuusalu vallas tegutsenud ettevõttelt Kumari kaevandamisloa ja vee-erikasutusloa ning on tegelenud kaevandamiõiguse uuendamisega kümmekond aastat. Sama kaua on Rummu raba lähikülade Haavakannu, Kaberla, Rummu, Kodasoo ja Valkla elanikud võidelnud turbatootmise vastu. Eelkõige on muretsetud joogivee kadumise ja puhtuse pärast, kuna raba mõjutab niigi ümbruskonna talude kaevuvett ja pole teada, mis juhtub pärast kaevanduse rajamist. Oma huvide kaitseks loodi MTÜ Rummu Järve Külade Selts. Aastaid kestnud turbasõja käigus on kirjutatud vaideid, peetud koosolekuid, palutud abi Kuusalu vallalt ja keskkonnaministrilt.
Selts pöördus kohtusse, taotles turbatootmiseks antud vee-erikasutusloa tühistamist põhjendusega, et turbakaevandamise keskkonnamõju hinnanud Inseneribüroo Steiger ei võtnud arvesse kõiki aspekte. MTÜd esindas kohtus Keskkonnaõiguse Keskus. Kohtuskäiku toetas 800 euroga Kuusalu vald, selleks kasutati ka vallalt saadud külaraha ja koguti annetusi.
Ent MTÜ Rummu Järve Külade Selts kaotas nii esimese kui ka teise astme kohtus, riigikohus seltsi apellatsioonkaebust menetlusse ei võtnud. Jõustus kohtu otsus, et pole alust tühistada 2011. aastal väljastatud vee-erikasutusluba Rummu turbatootmisala kuivendamiseks ja kuivendusvee ärajuhtimiseks. Samas on kohtu otsuses pandud ASile Tootsi Turvas kohustus seirata põhja- ja pinnavett ning lisatud on ettevõtte lubadus, et juhul, kui kaevuveed peaksid saama rikutud, kohustub rajama inimestele uued kaevud, et joogivesi oleks tagatud.
Kuusalu vallavalitsuse lisatingimused
Aasta tagasi aprilli alguses avalikustati väljaandes Ametlikud Teadaanded ASi Tootsi Turvas taotlus lubade muutmiseks ja pikendamiseks 30 aastaks. Taotlusele paluti Kuusalu vallavalitsuse seisukohta. Vallavalitsus ei nõustunud turbatootmisala muutmise ja kaevandamisloa pikendamisega.
Järgnesid Kuusalu vallamajas kohtumised Tootsi Turba ja kohalike elanike esindajatega. Kuusalu vallavolikogu keskkonnakomisjon arutas taotlust mullu juunis ja septembris, otsuseni ei jõudnud.
Sügisel esitas Tootsi Turvas õigusbüroo vahendusel vaide vallavalitsuse seisukohale. Kuusalu vallavalitsus rahuldas vaide ja nõustus kaevandamisloa pikendamisega koos kõrvaltingimustega.
Vallavalitsuse tingimus on, et uus rajatav turba väljaveotee Kaasiku maaüksusel tuleb ehitada suurest teest kuni metsani tolmuvabaks ning kaevandamistöid teha esmaspäevast reedeni kell 9-17. Kui kaevudes vee tase langeb või kvaliteet halveneb, peab põhjuse välja selgitama ühe kuu jooksul, ettevõttel tuleb varustada piirkonda joogi- ja tarbeveega, hüvitada elanikele vältimatud kulud, nelja kuu jooksul teha uus kaev koos ühendamisega. Kaevandaja peab tegema piirkonnas kõigi olemasolevate kaevude vee kvaliteedi ja taseme seiret. Keskkonnaametilt kaevandajale üheks aastaks, kuni 2020. aasta 19. oktoobrini antud vee-erikasutusloas on neid tingimusi arvestatud.
Karstiala otsingud teadlaste abiga
Tänavu jaanuaris pöördusid Rummu Järve Külade Seltsi esindajad Kuusalu vallavalitsuse, keskkonnaameti ja keskkonnaministeeriumi poole seoses täiendavate asjaolude ilmnemisega pärast keskkonnamõju hindamist – raba piirkonnas võib olla karstilehtreid ja sel juhul on tegu karstialaga.
Vallavalitsus sõlmis Tartu Ülikooliga lepingu, tellis uuringu, kas tegu on karstialaga. Uuring läks vallale maksma 1200 eurot.
Ülikooli teadlased Argo Jõeleht ja Raul Paat uurisid veebruaris ja teist korda märtsis georadari abil, kas Rummu järve lähedal asuvad maapinna lohud võivad olla põhjustatud karsti esinemisest turba-alustes lubjakivides. Tootmisalalt võib sel juhul karsti voolata turbaheljumiga vett, mis võib rikkuda salvkaevude vee kvaliteeti.
Karsti ei leitud, kuid aruandes on märgitud, et ei saa välistada lõhelisust ja lubjakivi lahustumist soo all, sel juhul saab turbakraavide orgaanilise heljumiga vesi voolata põhjavette. Teadlased lisasid soovitused tegevusteks, et Rummu järv säiliks ega kasvaks kinni.
Seisukohtade esitamise uus periood
Alates tänavu jaanuarist asendab ühtne keskkonnaluba seniseid loodusvarade kasutamise lubasid.
Keskkonnaamet on asunud lubasid ümber vormistama. Tootsi Turvas taotleb loa pikendamist 2049. aasta 19. oktoobrini. Uut keskkonnamõju hindamist ei algatatud, kehtib 2012. aasta hindamine.
Nüüd on saanud osad kohalikud elanikud ja Kuusalu vallavalitsus keskkonnaametis 6. mail koostatud keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu, mille kohta on kõigil osapooltel võimalus arvamusi esitada kahe nädala jooksul.
Möödunud nädalal saatsid oma seisukohad Liina Freivald, kellele kuuluv Keskuta talu asub 600 meetrit turbatootmisala piirist, ja MTÜ Rummu Järve Külade Selts juhatuse liige Reet Romet, kelle talu on turbaalast ligi kilomeetri kaugusel.
Liina Freivald kirjutas, et eelnõu oleks tulnud avaldada kohalikus ajalehes ja jätta aega reageerimiseks. Ta ei nõustu keskkonnaameti seisukohaga, et avalik huvi puudus ja seetõttu avaldati eelnõu Ametlikes Teadaannetes – külade selts on Kaberla oja kaevude seisundi pärast muretsedes pöördunud ajakirjanduse poole ja kohtusse. Ka ei pea ta õigeks anda keskkonnaluba 30 aastaks, see tekitab kohalikele elanikele talumiskoormust ja hirmu, pigem võiks kaevandada intensiivselt lähima 5 aasta jooksul.
Reet Romet juhib tähelepanu eelnõusse märgitud tingimusele, et kaevandusalal on lubatud töötada kuni kella 22. Töö peaks toimuma kella 8-18, nagu oli esialgses dokumendis, märgib ta. Endiselt on küsimusi ka tekkiva müra ja tolmu kohta.
Keskkonnaameti eelnõu ja saadetud seisukohti arutab Kuusalu volikogu keskkonnakomisjon selle nädala kolmapäeval. Keskkonnakomisjoni esimees Raul Valgiste tõdeb, et turbakaevandamise teemat on viimase aasta jooksul arutatud komisjonis viiel korral ja tuleb kuues: „Valla tellitud uuring näitas, et karstiala seal pole. Vallapoolseid tingimusi on keskkonnaloa eelnõus arvesse võetud. Tõsiasi on see, et menetluse käigu muutmiseks peavad olema tugevad argumendid, emotsioonidest ei piisa. Rummu raba on ilus jõhvika korjamise koht, kuid asub tootmiseks sobiva turba alal.“
Keskuta kaevu pruun ja sogane vesi
Eelmisel nädalal postitas Haavakannu küla Keskuta talu rentnik sotsiaalmeediasse küsimuse, mida teha ja kelle poole pöörduda, kui kaevust on hakanud tulema punakaspruun ja heljumiga vesi.
See tõstatas Rummu Järve Külade Seltsi esindajate seas küsimuse, kas oleks võimalik taotleda uute asjaolude ilmnemisel täiendavat keskkonnamõju hindamist.
Rentnik ütles Sõnumitoojale, et veeprobleemi avalikustamine ei olnud ajastatud keskkonnaloa eelnõu avaldamise perioodile, vaid juhtus nii. Detsembris oli vesi palju puhtam, järjest on läinud tumedamaks. Veeproov on viidud terviseameti kesklaborisse.
Tootsi Turba keskkonnajuht Evelin Kekker kommenteerib, et ettevõte teeb kaks korda aastas Kodasoo/Rummu turbaalal pinnavee seiret. 2015. aastal kontrolliti ümbruskonna 55 kaevu.
Aruandest selgub, et Keskuta kaevu vesi oli ka siis pruunikat värvi ning on kirjas, et veefilter vajab sagedast vahetamist. Soode läheduses asuvate kaevude vesi on sageli pruun ja kõrge heljumisisaldusega. Turbatootjate kogemus on, et kui hakatakse turvast tootma ja vesi suunatakse settebasseinidesse, võib seal puhastunud rabavesi olla isegi puhtam kui looduslik vesi eesvoolus, lisab keskkonnajuht.