AAMA­NI­TE Ka­ru­kämb­la farm sai pa­ri­ma maa­kar­ja­kas­va­ta­ja ränd­ka­ri­ka

2559
Tõu­kar­ja are­ta­ja hõbedase ränd­ka­ri­ka võit­jad, pii­ma­toot­jad ANTS AA­MAN juu­nior ja ANTS AA­MAN see­nior Kuu­sa­lu val­la Hirv­li kü­las Ka­ru­kämb­la far­mi juu­res.

„Maa­kar­ja veis­tes on ürg­sust ja nad on sa­ma vi­sad na­gu eest­la­sed,“ üt­leb ANTS AA­MAN see­nior, Ka­ru­kämb­la far­mi kaa­so­ma­nik.

Isa Ants Aa­man see­nior ja poeg Ants Aa­man juu­nior pea­vad Kuu­sa­lu val­las Hirv­li kü­las koos pii­ma­far­mi. Nad on Ka­ru­käm­mal OÜ oma­ni­kud ja ju­ha­tu­se liik­med. Ees­ti Maa­kar­ja Kas­va­ta­ja­te Selt­si aas­ta­koo­so­le­kul möö­du­nud nel­ja­päe­val päl­vi­sid nad tee­ne­te eest ees­ti maa­tõu are­tus­töös ränd­hõ­be­ka­ri­ka.
Pa­rim maa­kar­ja­kas­va­ta­ja sel­gub iga-aas­ta­se hin­da­mi­se tu­le­mu­se­na. Rän­dau­hin­da ha­ka­ti väl­ja and­ma 1928. aas­tal, taas­ta­ti aas­tal 2004.
Ants Aa­man see­nior kom­men­tee­rib, et vas­ta­valt sta­tuu­di­le saab ränd­ka­ri­ka pä­ran­du­seks, kui se­da või­de­tak­se kol­mel aas­tal jär­ge­möö­da või küm­ne aas­ta jook­sul va­hel­du­mi­si viis kor­da. Ka­ri­kat tu­leb hoi­da näh­ta­vas ko­has ning au sees peaks ole­ma sel­lest võõ­ras­te­le joo­ki pak­ku­da. Nä­da­la­va­he­tu­sel oli Aa­ma­ni­tel kü­la­li­si, ka­ri­kast proo­vi­ti juua va­hu­vei­ni. Ku­na ka­ri­kas on pealt lai, oli see pä­ris kee­ru­li­ne.
Ka­ru­kämb­la far­mi ha­ka­ti maa­tõu­gu leh­mi ost­ma küm­me aas­tat ta­ga­si. Maa­tõu­gu leh­mad on vär­vilt enam­jaolt eri too­ni­des koo­re­koh­vi-kar­va ja nu­di­pead, po­le sar­vi. Prae­gu­seks on 39pea­li­ses pii­ma­leh­ma­kar­jas neid 26, li­saks mul­li­kad-va­si­kad. Plaan on muu­ta ka­ri täie­li­kult maa­tõu pii­ma­kar­jaks.
Kui maa­tõu­gu pii­ma­leh­mi on kar­jas 4 või roh­kem, alus­ta­tak­se sel­le kar­ja iga-aas­tast hin­da­mist. Kar­ju hin­na­tak­se eliit-, esi­me­se ja tei­se klas­si tõu­kar­ja­deks. Ees­tis oli 2016.aas­tal eliit­kar­ju 5, nen­de seas ka Ka­ru­kämb­la farm. Kok­ku on maa­kar­ja tõu­gu leh­mi Ees­tis 50-60 far­mis-lau­das.
Maa­kar­ja leh­ma­de are­ta­mi­ne on Ka­ru­kämb­la pe­re­mees­te sõ­nul vae­va­li­ne ja and­nud ta­ga­si­löö­ke. Te­gu on ohus­ta­tud tõu­ga, neid leh­mi pee­tak­se ta­lu­lau­ta­des ühe-ka­he kau­pa. Mõ­nel mem­mel on sel­li­ne lehm ot­se­kui lem­mik­loom – ära­hel­li­ta­tud. Kui nii­su­gu­ne lehm on far­mi os­te­tud, tu­leb te­ma­ga jän­da­mist üks­ja­gu.
Ants Aa­man see­nior: „Sa­mas ta­sub maa­tõu­gu leh­mi are­ta­da, nen­de pii­mas on val­gu- ja ras­va­si­sal­dus kõr­gem. Ram­mu­sa­mast ja val­gu­rik­ka­mast pii­mast saab roh­kem ja maits­va­mat juus­tu ning ko­hu­pii­ma, piim on hea ma­gus. Põ­hi­mõt­te­li­selt on te­gu ela­va rah­vus­li­ku aar­de­ga. Ees­ti maa­tõu veis on üks tõe­li­ne pärl meie kul­tuu­ri­pä­ran­dis, te­ma abil on või­ma­lik luua kva­li­teet­seid ning uni­kaal­seid too­teid. Va­rem ar­va­ti, et maa­kar­ja lehm ei hak­ka aas­tas üle 2000 ki­lo­gram­mi pii­ma and­ma, kuid aeg on näi­da­nud, et maa­tõul on po­tent­siaa­li küll. Meie far­mi kesk­mi­ne too­dang on peaae­gu 6000 ki­log­ram­mi pii­ma aas­tas. Tu­leb aga sil­mas pi­da­da, et ees­ti maa­tõu are­tu­ses ei ole ees­märk või­du­jooks teis­te tõu­gu­de­ga saa­vu­ta­maks üha kõr­gei­maid aas­ta­too­dan­guid. Olu­li­ne on siis­ki kva­li­teet kõi­ge ül­di­se­mas mõt­tes – hea ter­vi­se­ga, pi­kaea­li­ne, ker­ge poe­gi­mi­se­ga, häs­ti söö­ta ka­su­tav ning ram­mu­sat pii­ma an­dev uu­dis­hi­mu­lik ja inim­sõb­ra­lik ees­ti maa­tõu­gu veis. Tõug, mil­lel on oma iid­ne lu­gu.“
Ka­ru­kämb­la far­mi re­kord­lehm Pau­lii­ne lüp­sis 2015. aas­tal 8672 ki­log­ram­mi, oli maa­tõu­gu leh­ma­dest siis Ees­tis kol­man­dal ko­hal.
Kui ma­da­la­te hin­da­de tõt­tu lõ­pe­tas pii­ma­toot­mi­se Mas­sia­ru farm, ku­hu 2014. aas­tal an­ti maa­tõu are­ta­ja ränd­ka­ri­kas, müü­di seal­sed 9 maa­tõu­gu leh­ma Aa­ma­ni­te­le.

Ot­si­tak­se lüps­jat
Ka­ru­käm­mal OÜ ot­sib ju­ba pi­ke­mat ae­ga lüps­jat. Ei ole lei­tud. On he­lis­ta­tud ja uu­ri­tud, aga kok­ku­le­pe­te­ni po­le jõu­tud. Far­mi kõik leh­mad lüp­sab see­tõt­tu prae­gu An­ne-Mai Aa­man. Te­da ai­tab ka abi­kaa­sa Ants Aa­man juu­nior.
„Ole­neb ini­me­se töö­või­mest, aga kesk­mi­se pal­ga suu­da­me maks­ta – 1200 eu­rot brut­o. Kui os­kaks li­saks lüps­mi­se­le ka loo­mi söö­ta, võiks töö­ta­su ol­la ise­gi ku­ni 1500 eu­rot kuus,“ lu­bab va­na­pe­re­mees.
„See töö ker­ge ei ole, kel­la viie ajal tu­leb hom­mi­kul alus­ta­da. Õh­tul kel­la viie ajal al­gab tei­ne lüps. Poe­gi­mi­se ajal võib töö­päev ve­ni­da ku­ni 10 tun­ni­ni.“
Ker­gem oleks loo­ma­de va­ba­pi­da­mi­se­ga ja au­to­ma­ti­see­ri­tud lau­das, aga po­le in­ves­tee­ri­mis­või­me­kust, tõ­deb ta: „Nüüd maks­tak­se 30-31 sen­ti pii­ma­liit­rist, see või­mal­dab lüps­ja­le kesk­mist pal­ka maks­ta. Kui hind tõu­seks 40 sen­di­le liit­ri eest, võiks ju­ba in­ves­tee­ri­misp­laa­ne pi­da­da, aga põl­lu­ma­jan­du­ses on olud heit­li­kud. Juh­tub hind taas lan­ge­ma, te­ki­vad ras­ku­sed.“
Töö on OÜs Ka­ru­käm­mal ja­ga­tud nii, et Ants Aa­man see­nior teeb trak­to­ri­töö, juu­nior te­ge­leb jõud­lus­kont­rol­li­ga, peab kar­ja­raa­ma­tuid ja on pii­ma­far­mi juht.
Selt­si aas­ta­koo­so­le­ku­le Pär­nu­maa­le Are val­da oli plaan min­na ka­he­ke­si, aga juu­nior pi­di jää­ma far­mi­tööd te­ge­ma. Hõ­be­da­se ränd­ka­ri­ka võt­tis vas­tu see­nior.