Meie Lahemaa lood ja paigad – Pä­ris­pea pool­saar

KAI­SA LIN­NO,
La­he­maa Tu­ris­miü­hing

Ees­ti kõi­ge põh­ja­pool­sem pool­saar Pä­ris­pea on ol­nud ava­tud naa­ber­kul­tuu­ri­de­le. Le­gen­di jär­gi ol­la Vii­nis­tu asu­ta­nud soom­la­sed. Pä­ris­pea, mi­da pee­tak­se Ees­ti va­ni­maks ran­na­kü­laks, ol­la ku­na­gi ol­nud kar­de­tud me­re­rööv­li­te asu­paik. Pool­saa­re aren­gut on mõ­ju­ta­nud sel­le lää­ne­kal­dal asuv Lok­sa linn, kus prae­gu elavad roh­kem kui 20 rah­vu­se esin­da­jad. Tä­na­päe­val on pool­saar tun­tud oma ran­na­kü­la­de, hiid­rah­nu­de ja põ­ne­va lä­hia­ja­loo poo­lest.

Na­gu mu­jal­gi La­he­maa ran­nas, on ka siin sa­jan­deid ela­tud me­rest. Ka­la­püük ja sõb­ra­kau­ban­dus olid ko­ha­li­ke pea­mi­sed ela­tu­sal­li­kad ning 1920. aas­ta­tel tee­ni­ti li­sa­ra­ha ka sa­la­pii­ri­tu­se veo­ga üle Soo­me la­he. Pä­ris­pea pool­saa­re kü­la­des on siia­ni tun­da va­na ran­na­kul­tuu­ri hõn­gu. Se­da mär­kab nii paa­di­kuu­ri­des, ka­lu­ri­jut­tu­des kui ka ini­mes­te ole­mi­ses.

Pool­saa­re tõm­be­kes­kus Lok­sa
Pä­ris­pea pool­saa­re kü­lad on Suur­pea, Pä­ris­pea, Vii­nis­tu, Tur­bu­nee­me ja Ka­sis­pea. Pool­saa­rel ela­vad li­gi­kau­du 500 ini­mest, li­saks Lok­sa lin­nas um­bes 2400 ela­nik­ku. Veel 20. sa­jan­di al­gu­ses oli Lok­sa väi­ke ran­na­kü­la, kuid tel­li­se­te­ha­se, sa­da­ma ja su­vi­tus­kul­tuu­ri are­ne­des kas­vas sel­lest tun­tud asu­la, kust käis re­gu­laar­ne lae­va­liin Tal­lin­na. Tä­na­päe­val on Lok­sa piir­kon­na tõm­be­kes­kus, kus asu­vad poed, kul­tuu­ri- ja spor­di­kes­kus, kool ning las­teaed. Tal­lin­na ja Lok­sa va­hel on ti­he bus­si­liik­lus.

Vi­sit La­he­maa giid Maie It­se mee­nu­tab, et te­ma si­de sel­le piir­kon­na­ga al­gas 2000. aas­tal Moh­ni saa­re mat­ka­de kau­du. Kui me­ri oli tor­mi­ne ja saar jäi kät­te­saa­ma­tuks, tu­li avas­ta­da pool­saa­re met­si ja ran­du.

„Pu­rek­ka­ri nee­mel sat­tu­sin kord rää­ki­ma ühe ea­ka Pä­ris­pea mem­me­ga, kes ju­tus­tas mul­le Pä­ris­pea kroo­ni­ka jär­gi lu­ge­ma õp­pi­mi­sest. Meel­de jäi ka va­na sõ­na „ri­da­mi­ne“, mis tä­hen­das ar­vu­ta­mist,“ ju­tus­tab ta.

Maie It­se sõ­nul on siin­se­tes kü­la­des ala­ti hin­na­tud ha­ri­dust, et­te­võt­lik­kust ja me­re­tar­kust. Val­ge­jõe suud­me ümb­ru­sest on sir­gu­nud kap­te­neid, tead­la­si, kunst­nik­ke ja et­te­võt­jaid. „Väi­ke Lok­sa on te­ge­li­kult vä­ga si­su­ka aja­loo­ga Ees­ti linn,“ üt­leb ta.

Mi­li­taar­pä­rand Suur­peal
Pä­ris­pea pool­saa­re lä­hia­ja­lu­gu on tu­ge­valt seo­tud nõu­ko­gu­de aja me­re­väe­ga. Pä­rast teist maail­ma­sõ­da ra­ja­ti aja­loo­lis­se ran­na­kül­la Suur­pea­le me­re­väe­baas ning piir­kon­nast sai kin­ni­ne pii­rit­soon.

Ko­ha­lik giid Õn­ne Ar­ba räägib, et Suur­pea oli omaet­te lin­nak, kus olid poed, kool, las­te­aed, haig­la, ki­no ja ise­gi dis­ko­saal: „Pal­jud ko­ha­li­kud mee­nu­ta­vad se­da ae­ga nos­tal­gia­ga, sest poe­let­ti­del lei­dus kau­pu, mi­da mu­jal Ees­tis eri­ti ei saa­nud – ko­hu­ke­si, apel­si­ne, ar­buu­se, man­da­rii­ne ja ap­ri­koo­se.“

Me­re äär­de pää­ses tol­lal vaid pii­ra­tud koh­ta­des ning ko­gu piir­kond oli kõr­ge aia­ga eral­da­tud. Suur­peal oli li­gi­kau­du 1000 ela­nik­ku, li­saks um­bes 600 aja­tee­ni­jat. Ome­ti said ko­ha­li­kud ela­ni­kud ja sõ­ja­väe­la­sed oma­va­hel häs­ti lä­bi ning põ­li­se­la­ni­kes­se suh­tu­ti sõb­ra­li­kult.
Pä­rast nõu­ko­gu­de vä­ge­de lah­ku­mist jäi suur osa hoo­ne­test tüh­jaks ning aas­ta­te jook­sul hak­ka­sid need la­gu­ne­ma. Prae­gu ela­vad kü­las 125 ini­mest – nii põ­lis­ta­lu­des, nõu­ko­gu­deaeg­se­tes kor­te­re­la­mu­tes kui ka mood­sa­ma­tes ehi­tis­tes. Va­nad mi­li­taar­ra­ja­ti­sed an­na­vad piir­kon­na­le oma­pä­ra­se il­me. Õn­ne Ar­ba kor­ral­dab en­di­ses sõ­ja­väe­lin­na­kus hu­vi­lis­te­le eks­kur­sioo­ne Suur­pea lä­hia­ja­loo tut­vus­ta­mi­seks.

Kul­tuu­ri­kes­kus Vii­nis­tu
Kul­tuu­ri­hu­vi­li­sed tea­vad Vii­nis­tut. Seal on kaks muu­seu­mi – kuns­ti­muu­seu­mis näeb Ees­ti kuns­ti suu­ri­mat era­ko­gu, rah­va­ma­jas asuv Vii­nis­tu kü­la­muu­seum tut­vus­tab ran­na­kü­la elu.
Vii­nis­tu Kuns­ti­sa­da­ma te­gev­juht Art­hur Ma­nits­ki sõ­nab, et Vii­nis­tu­le ta­sub min­na kul­tuu­ri, me­re ja mait­see­la­mus­te pä­rast: „Juu­lis-au­gus­tis on meil käe­so­le­val aas­tal Kel­ler teat­ri kaks eten­dust – ­„Da Vin­ci kood” ja „Mõrv Idaeksp­res­sis”. Prae­gu on tün­ni­ga­le­riis EKA klaa­si- ja ke­raa­mi­ka­tu­den­gi­te lõ­pu­töö­de näi­tus, vars­ti pa­ne­me üles Le­ho Ru­bi­se maa­lid.”

Vii­nis­tu ran­na­res­to asub me­re ää­res ja seal on mõ­nus pä­rast kuns­ti nau­ti­mist ke­ha kin­ni­ta­da.

Loo­dus­puh­kus pool­saa­rel
Pä­ris­pea pool­saar on tun­tud ka oma loo­du­se poo­lest. Siin asub Mand­ri-Ees­ti põh­ja­pool­seim punkt Pu­rek­ka­ri neem, ku­hu viib po­pu­laar­ne mat­ka­ra­da. Pool­saa­rel lei­dub hul­ga­li­selt hiid­rah­ne, mil­lest tun­tuim on La­he­maa rah­vus­par­gi üks süm­bo­leid Jaa­ni-Too­ma suur­ki­vi Ka­sis­peal. Vii­nis­tult saab te­ha paa­di­sõi­tu Moh­ni saa­re­le, mis on ol­nud olu­li­ne me­re­sõi­du­paik. Eru La­he Ran­na­rah­va Selts on loo­nud pool­saa­re­le mi­tu ran­na­loo­du­se õp­pe­ra­da ning Vi­ha­soo­le lin­nu­vaat­lus­tor­ni.

Su­vel elav­neb ko­gu pool­saar – kau­nid lii­va­ran­nad täi­tu­vad puh­ka­ja­te­ga ning kü­la­des toi­mu­vad mit­med ko­gu­kon­na­sünd­mu­sed. See on just õi­ge aeg, mil tul­la Ees­ti põh­ja­pool­sei­mat pool­saart avas­ta­ma.